12. juuni 2019 Kõik seonduvad materjalid leiate aadressilt https://www.eestipank.ee/press/jargmistel-aastatel-voiksid-saasta-nii-inimesed-kui-ka-riik-12062019

1. Eesti Panga majandusprognoos
2019–2021
12. juuni 2019

2. Maailma majanduskasv on piirkonniti erinev
2
2019 2020 2021 2019 2020 2021 2019 2020 2021
3,3% 3,6% 3,6%
1,8% 1,7% 1,7%
4,4% 4,8% 4,9%
Allikas: IMF World Economic Outlook, aprill 2019.

3. -1%
0%
1%
2%
3%
4%
5%
6%
2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019
Rahvusvahelise kaubavahetuse tugi maailma
majandusele on varasemast väiksem
3
Põhjused:
kaubanduspinged
USA ja muu maailma
vahel ja
väiksem kasv
arenenud riikides
Rahvusvahelise kaubavahetuse kasv
Märkus. Kaubavahetus püsivhinnas, kolme kuu libisev keskmine.
Allikas: CPB World Trade Monitor.

4. Toormeturgudel prognoositakse toidu- ja
tööstustoormete kallinemist ja nafta odavnemist
4Allikad: IMF, Bloomberg, Euroopa Keskpank.
prognoos

5. 0%
1%
2%
3%
0%
1%
2%
3%
2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021
Euroala inflatsioon läheneb 2%le aeglaselt
• Euroopa Keskpanga viimase prognoosi (juuni 2019) järgi püsib inflatsioon järgmistel aastatel
vahemikus 1,3–1,6%
• Hinnakasvu hoogustavad madalad intressid ja odavad laenud pankadele, jätkuv
majanduskasv ja kiirenev palgakasv
hinnakasv euroalal
Allikas: Euroopa Keskpank.
Märkus. Hall ala tähistab varasemate prognoosivigade alusel leitud tõenäosuslikku eksimisruumi.
Keskmine hinnakasv
on sel sajandil olnud 1,7%
prognoos
5

6. • 3 kuu EURIBOR jääb aastani 2021 nullist allapoole
Euroala, sh Eesti majanduskasvu jäävad toetama
väga madalad intressimäärad
prognoos
6
-1%
0%
1%
2%
3%
4%
5%
Allikas: Euroopa Keskpank.

7. 0%
1%
2%
3%
0%
1%
2%
3%
2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021
Euroala majandus kasvab edaspidi rahulikumas tempos
• Euroopa Keskpanga viimase prognoosi järgi (juuni 2019) stabiliseerub majanduskasv
1,4% juures
prognoos
euroala majanduskasv
Allikas: Euroopa Keskpank.
Märkus. Hall ala tähistab varasemate prognoosivigade alusel leitud tõenäosuslikku eksimisruumi.
Keskmine majanduskasv
on sel sajandil olnud 1,4%
7

8. -8%
-4%
0%
4%
8%
12%
2014 2015 2016 2017 2018 2019
Eesti tööstussektori toodangu mahu kasv on
aasta alguses aeglustunud
8Allikas: statistikaamet, Eesti Pank.
energia
õlitööstus
mäetööstus
töötlev
tööstus
• Töötleva tööstuse kasv on olnud tugev, ent ettevõtete ootus tuleviku suhtes on
muutunud pessimistlikumaks
Tööstustoodangu kasv

9. -30
-20
-10
0
10
20
2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019
Ehituses ja tööstuses arvatakse, et läheb
raskemaks
9Allikas: Euroopa Komisjon.
teenindus
tööstus
ehitus
Kindlustundeindeksid*
* Optimistlike ja pessimistlike ootuste osakaalude vahe.

10. -2%
0%
2%
4%
6%
8%
2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021
Eksporditurud kasvavad aeglasemalt
prognoos
10
välisturgude kasv
Eesti ekspordi kasv
Allikad: Eurostat, Euroopa Keskpank, Eesti Pank.

11. -1%
0%
1%
2%
3%
4%
5%
2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021
Majanduskasv aeglustub
prognoos
11
3,9%
2,1%
2,0%
3,3%
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank. hõivetootlikkus
• Inimesi lisandub tööturule vähem ja tootlikkuse kasv on aeglasem
• Välistööjõu tõttu näitab statistika viimase kahe aasta tootlikkuse kasvu liiga suurena

12. Ettevõtetel on töötajaid leida veelgi raskem kui
eelmise buumi ajal
12
0%
4%
8%
12%
16%
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
prognoos
Tööpuudus
• Välistööjõuta ja töövõimereformita oleks tööpuuduse määr veelgi madalam

13. 500
700
900
1100
1300
1500
2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021
Palgakasv lähiaastatel aeglustub
13
5,2%
6,4%
8,1%7,6%6,8%7,4%
5,9%5,6%
7,8%
prognoos
• Ühes majanduse jahtumisega on ettevõtete hõiveootused vähenenud
• Inimesed vahetavad töökohti veidi vähem aktiivselt kui veel aasta tagasi
5,9%
eurodes
500
700
900
1100
1300
1500
eurodes
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
Keskmine brutokuupalk
1584
1505
1415
1310

14. -2
-1
0
1
2
3
4
2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021
toit pp
teenused ja tööstuskaubad pp
energia pp
tarbijahindade muutus võrreldes eelmise aastaga %
tarbijahindade muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga %
Hinnakasv aeglustub
• Väiksemad maksutõusud võimaldavad hinnakasvul vaibuda
• Hinnakasv raugeb eeldusel, et nafta ootamatult ei kalline
prognoos
14
3,5%
2,5%
2,1%
2,7%
-2
-1
0
1
2
3
4
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
Inflatsioon

15. Alkoholiaktsiisi langetamine 1. juulist 2019 vähendaks
inflatsiooni sel ja järgmisel aastal 0,2 protsendipunkti
15Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
3,5%
2,5% 2,7%
2,1%
2,3% 2,5%
2,2%
0%
1%
2%
3%
4%
2017 2018 2019 2020 2021
Inflatsioon
hinnakasv
aktsiisilangetuse
korral
prognoos

16. Maksude mõju inflatsioonile hääbub
16Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
-0,2
0,0
0,2
0,4
0,6
0,8
1,0
2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021
protsendipunktides
tubakas
mootorikütused
alkohol
Maksude panus hinnakasvu
prognoos

17. -1,0%
-0,5%
0,0%
0,5%
1,0%
1,5%
2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021
Eelarve korrigeerimiseta ähvardab struktuurne
puudujääk kujuneda püsivaks
• Rahandusministeerium hindas 2018. aasta struktuurse puudujäägi 1,4%le, Euroopa Komisjon 2,2%le
prognoos
17Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
suhtenaSKPsse
nominaalne
eelarvepositsioon
struktuurne
eelarvepositsioon

18. Majandusprognoosist lähtuvad järeldused

19. • Euroala rahapoliitilised intressimäärad püsivad senisel tasemel vähemalt
järgmise aasta keskpaigani
• Varaostukava aegunud võlakirjade asemele ostetakse uued pikema aja
jooksul pärast kuupäeva, mil tõstetakse intressimäärasid
• Pankadele antavate laenude (TLTRO-III) tingimused hoitakse kõigis
euroala riikides soodsad
Laenuraha püsib odav
19

20. Riigi kulutuste mõistlik tase sõltub majanduse
olukorrast
20
Riigieelarve võiks olla
ülejäägis ja valitsus heal
ajal puhvreid koguda
Riigieelarve võiks olla puudujäägis
ja valitsus majandust täiendavate
kulutustega elavdada
Soovitud tulemuseks on
majanduse stabiilsem
areng: järsemate
majanduslanguste ja
ülekuumenemiste
vältimine

21. Eesti majandustsükli haripunkt on möödas,
ent hea seis jätkub
21Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
Miljardites
eurodes
(2010. aasta püsivhindades)
16
18
20
22
2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021
• Majandus püsib tavapärasest
paremas seisus:
• tööpuudus erakordselt madal
• hõivatute osakaal elanike
hulgas kõigi aegade kõrgeim
• välistööjõud võimendab
majanduse mahtu
• Praegustes oludes säilib suur surve
tööjõukulude ja hindade kasvuks,
mis võib ohustada konkurentsi-
võimet ja pikaajalist majanduskasvu
SKP pikaajaline
trend
SKP prognoos
prognoos
3,9% 3,0% 2,3%Erinevus:

22. 0%
1%
2%
3%
4%
5%
2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
Välistöötajate arvele võib panna märgatava
osa eelmise aasta majanduskasvust
22Allikad: statistikaamet, politsei- ja piirivalveamet, Eesti Pank.
välistööjõu panus
• Lühiajalisi välistöötajaid oli eelmisel aastal hinnanguliselt kuni 1,8% kõigist töötajatest
• Välistööjõud hoiab tagasi palgakasvu ja muudab majanduskasvu heitlikumaks
• Riigipoolne majanduse stimuleerimine kasvataks nõudlust välistööjõu järele veelgi
hinnanguliselt kuni 1,3
protsendipunkti eeldusel,
et keskmine Eestis
viibimise periood on
üheksa kuud

23. -1,0%
-0,5%
0,0%
0,5%
1,0%
1,5%
2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021
Riigi eelarvestrateegia (RES) struktuurse tasakaalu
eesmärk aastaks 2021 ei pruugi täituda
• RES näeb ette jooksvate kulude kasvu piiramist üksnes vähesel määral
• Euroopa Liidu eelarvest saadava raha ulatuslikum kasutamine ja suurem oodatav
dividenditulu peamiste vahenditena eelarve seisu parandamiseks on ebakindlad
23Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
suhtenaSKPsse
nominaalne
eelarvepositsioon
struktuurne
eelarvepositsioon
prognoos

24. 0%
2%
4%
6%
8%
10%
2016 2017 2018 2019 2020 2021
Eelarve tasakaalu viimine ei tähenda kulude
kärpimist, vaid kulude aeglasemat kasvu
24Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
prognoos
kulude kasv RESi ja eeldatava
palgakulude aeglustumise
korral
kulude kasv, et jõuda
struktuurse tasakaaluni
aastaks 2021

25. • Valitsuse lubadus riigieelarve uuesti tasakaalu viia on samm õiges suunas,
selle teostatavus on ebaselge
• Ajutistele tuluallikatele tuginemine jätab lahtiseks küsimuse, kuidas on
struktuurne tasakaal tagatud pikema aja jooksul
• Järgmistel aastatel laekub maksutulusid rohkem kui tavaoludes ―
majanduse stabiilse arengu jaoks on sellistes tingimustes vaja ülejäägis
eelarvet
• Soov muuta kahe viimase aasta jooksul juba teist korda riigieelarve
seadust, et puudujääki lubada, vähendab eelarvedistsipliini
usaldusväärsust
25
Usaldus riigi rahanduse vastu vajab taastamist

26. Eesti Panga majandusprognoosi põhinäitajad
2018 2019* 2020* 2021*
SKP jooksevhindades (mld eurodes) 25,66 27,52 29,06 30,52
SKP muutus püsivhindades (%) 3,9 3,3 2,1 2,0
SKP muutus püsivhindades töötaja kohta (%) 2,6 2,1 2,3 2,2
THI-inflatsioon (%) 3,4 2,5 2,7 2,1
Töötuse määr (%) 5,4 4,6 5,5 6,1
Keskmine brutopalk (eurodes) 1310 1415 1505 1584
Keskmise brutokuupalga muutus (%) 7,6 8,1 6,4 5,2
Eelarvetasakaal (% SKPst)** -0,6 -0,1 -0,2 -0,4
* Prognoos
** RESi meetmeteta
26Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.