Eesti Ajaloomuuseumi ekspert Ivar Leimus tegi ettekande Eesti Vabariigi esimese ametliku maksevahendi – Eesti marga – kehtestamisest 95 aastat tagasi. 30.11.2013
2. Eesti marga sünniloost
Alates 1897.
aastast olid
Venemaa kupüürid
vabalt kulla vastu
vahetatavad.
Sellega teenis
tsaariaegne
paberraha ära
rahva vankumatu
usalduse.
3. Eesti marga sünniloost
1914. aastal alanud
Esimene
maailmasõda paiskas
maailma rahanduse
kaosesse.
Paberraha trükkisid
nii Vene Ajutine
Valitsus kui ka
enamlased.
4. Eesti marga sünniloost
Sakslased trükkisid
ohtralt riigimarkasid,
kuid okupeeritud
idaalade tarbeks ka
rubla- ja markvääringus
nn. ooberoste.
Saksa marga ja sellega
võrdse idamarga
kuulutasid
okupatsioonivõimud
15.septembril 1918
põhivääringuks.
5. Eesti marga sünniloost
Eesti Ajutine Valitsus,
pidi oma rahaseaduse
puudumisel alguses üle
võtma Saksa
okupatsioonivõimude
vastava määruse.
Vabariigi esimeseks
vääringuks kehtestati
30. novembril 1918
(ida)mark (= 100 penni).
6. Eesti marga sünniloost
Detsembris 1918
laenas Eesti Vabariik
Helsingist 10 miljonit
Soome marka, mis
samal kuul samuti
ringlusse suunati.
7. Eesti marga sünniloost
Oma rahatähtede
kujundamine ja
valmistamine võttis
aega.
Seetõttu kuulutati 4.
jaanuaril 1919 riiklikeks
maksevahendeiks
Tallinna Arvekoja
maksutähed.
8. Eesti marga sünniloost
16. jaanuaril 1919
kuulutati käibivaks
rahaks ka algselt
siselaenuna
kavandatud
vabariigi 5%
võlakohustused, mis
trükiti Helsingis
Lilius & Herzbergi
litograafias.
9. Eesti marga sünniloost
Väärtmärkide puudusel
hakkas elanikkond
omavoliliselt rahana
kasutama 1920. aastal
emiteeritud riigikassa
veksleid.
Vekslite käibelt
kõrvaldamine oli
juriidiliselt keerukas,
sest ametlikult polnud
neid ringlusse lastudki.
10. Eesti marga sünniloost
Rahapuudusel trükkisid
oma väärtmärke 1918.–
1919. aastal mitmed
ettevõtted Kundas,
Sindis ja Narvas.
Riigikassa lõpetas selle
seadusevastase
tegevuse kiiresti.
11. Eesti marga sünniloost
9. dets. 1918 sai
Rahaministeerium
õiguse emiteerida
riigikassatähti.
Esimesed neist
valmisid kevadel
1919.
Lihtsamad kupüürid
trükiti algul Tallinnas
Paalmanni juures.
12. Eesti marga sünniloost
Nõudlikumad
riigikassatähed
3-100 marka
telliti Helsingist
Tilgmanni
trükikojast.
T. Ussisoo ja
A.Grinjevi kõrval
kujundas neid ka
soomlane
T.Björnström
13. Eesti marga sünniloost
100-margase
kujundamisel lähtus
Björnström Eesti
Rahva Muuseumi
postkaartidest, millel
kujutati Eesti
kunstiklassikat.
14. Eesti marga sünniloost
Ühena vähestest Eesti
tuntumatest
kunstnikest osales
rahatähtede loomisel
Kristjan Raud, kes
kujundas 10-margase
kupüüri.
15. Eesti marga sünniloost
1919. aasta juulis viidi
väärtmärkide tootmine
Eestis üle Riigi
Trükikotta, kus
valmistati kõik
järgmised
riigikassatähed.
Neist väikseimad olid
pennid Ed. Polandi
kujunduses.
16. Eesti marga sünniloost
Riigi Trükikoja
toodang oli alguses
kahvatu ja madala
kvaliteediga.
Sel Polandi
kujundatud kupüüril
on Eesti vapilinnuks
veel Kristjan Raua
kavandatud Põhja
kotkas.
17. Eesti marga sünniloost
1920. aasta lõpuks
jõudis 1000-
margase kavandi
valmis ka Nikolai
Triik.
Tema rahatähel on
üks sõdalane kolme
käega !
18. Eesti marga sünniloost
Vähehaaval Riigi
Trükikoja
tehnoloogia
paranes ning
toodangu
kvaliteet tõusis.
Tööle asusid
Georg Vestenberg
ja Günther
Reindorff.
19. Eesti marga sünniloost
Riigikassa kõrval oli
õigus oma rahatähtede
emiteerimiseks ka
1919. a. kevadel
asutatud Eesti Pangal.
Kohustused esimese,
50-margase rahatähe
osas võttis enda kanda
veel Riigikassa.
20. Eesti marga sünniloost
Esimesed
pangatähed
telliti
välismaalt –
kõigepealt
Tilgmannilt
Helsingist .
22. Eesti marga sünniloost
Suurima
nimiväärtusega
markvääringus
pangatäht oli
5000-margane,
mis trükiti
Berliinis.
23. Eesti marga sünniloost
Ka vahetusraha
tehti osalt
paberist,
vastavalt 10- ja
25-margaste
kupüüridena.
24. Eesti marga sünniloost
Kuid 1922. aastal tulid
ringlusse ka Eesti
esimesed mündid.
Algul vermiti need
Berliinis, alates 1924.
aastast aga Tallinnas
Riigi Trükikojas.
25. Eesti marga sünniloost
Seoses 1925. aastal
vastu võetud Riigivapi
seadusega tuli
müntide kujundust
muuta.
Müntidele kõiki
vapidetaile mahutada
polnud võimalik.
26. Eesti marga sünniloost
1926. aasta 10-margane
münt enam käibele ei
jõudnud, sest Eesti
valmistas ette üleminekut
kroonile.
Mündid sulatati hiljem
ümber ja kasutati ära uute
2-krooniste sulamis.
27. Eesti marga sünniloost
1927. aasta
rahaseadusega
kuulutati 1. jaanuarist
1928 Eesti Vabariigi
rahaühikuks kroon.
Esimesteks kroonideks
olid Riigikassa vanad
100-margased, mis
varustati ületrükiga.
28. Eesti marga sünniloost
Vanad rahatähed
korjati vähehaaval
käibelt ära – kõigepealt
võlakohustused, siis
esimesed
riigikassatähed ning
pangatähed.
Need asendati
kroonide-sentidega.