1. Majanduse kohandumine Balti riikides
Ardo Hansson
Eesti Pank
10. aprill 2013

2. Teemad
A. Võrdlus majanduse kohandumisega teistes riikides
varasemate kriisiepisoodide eel ning ajal
B. Hiljutine kriisiperiood: majanduse kohandumine Balti riikides
võrdluses kolme euroala riigiga (Iirimaa, Kreeka ja Portugal)
C. Kiire või aeglane kohandumine: eelised ja puudused

3. A. Võrdlus majanduse kohandumisega teistes riikides
varasemate kriisiepisoodide eel ning ajal

4. A. Balti riikide majanduse kohandumine
rahvusvahelises võrdluses:
metoodika ja andmed
Majandustsükli tipp kvartaalsete andmete alusel on kvartal, mil kvartaalse SKP
tase on kõrgeim (kvartaalne SKP on kõrgem nii kahe eelneva kvartali SKPst kui
ka kahe järgneva kvartali SKPst).
Majandustsükli põhi kvartaalsete andmete alusel on kvartal, mil kvartaalse SKP
tase on madalaim (kvartaalne SKP on madalam nii kahe eelneva kvartali SKPst
kui ka kahe järgneva kvartali SKPst).
Valim: 23 arenenud majandusega riigi ning 18 areneva majandusega riigi näitajad.
Andmed: 1960 I kv – 2012 II kv, sesoonselt silutud, püsihindades.
Allikas: IMF IFS andmebaas.
Näitajad: (1) SKP;
(2) väliskapitali netosissevool;
(3) reaalintressimäär;
(4) THI-põhine reaalne vahetuskurss.
Kokku 188 majanduslanguse episoodi.
Keskendume arengusuundumustele neli aastat enne ja kolm aastat pärast SKP
kõrgeimat taset.

5. A. Balti riikide hiljutise kriisiepisoodi võrdlus
teiste riikide varasemate
kriisiperioodidega: reaalne SKP
A. SKP dünaamika neli aastat enne SKP B. SKP dünaamika kolm aastat pärast
kõrgeimat taset (t-15=100) SKP kõrgeimat taset (t0=100)
5

6. A. Balti riikide hiljutise kriisiepisoodi
võrdlus teiste riikide varasemate
kriisiperioodidega: väliskapitali
netosissevool
A. Väliskapitali netovood neli aastat B. Väliskapitali netovood kolm aastat
enne SKP kõrgeimat taset (% SKPst) pärast SKP kõrgeimat taset (% SKPst)
6

7. A. Balti riikide hiljutise kriisiepisoodi võrdlus
teiste riikide varasemate
kriisiperioodidega: reaalintressimäär
A. Reaalintressimäär neli aastat enne SKP B. Reaalintressimäär kolm aastat
kõrgeimat taset (%) pärast SKP kõrgeimat taset (%)
7

8. A. Balti riikide hiljutise kriisiepisoodi võrdlus
teiste riikide varasemate kriisiperioodidega:
hinna-alane konkurentsivõime
A. Reaalse efektiivse vahetuskursi B. Reaalse efektiivse vahetuskursi
dünaamika neli aastat enne SKP kõrgeimat dünaamika kolm aastat pärast kõrgeimat
taset (t-15=100) SKP taset (t0=100)
8

9. A. Balti riikide majanduse kohandumine
rahvusvahelises võrdluses: kokkuvõte
Balti riikide majandustsüklid on sarnased areneva majandusega riikide
majandustsüklitega.
Areneva majandusega riikide majandustsüklitele on iseloomulik:
(1) makromajanduslike näitajate suured muutused;
(2) kapitali sissevoolu äkilised lõppemised;
(3) tarbimise kõrgem volatiilsus võrreldes kogutoodangu volatiilsusega;
(4) kaubandusbilansi vastutsükliline liikumine;
(5) reaalintressimäärade vastutsükliline liikumine.
Sarnased muutused leidsid aset ka Balti riikides.
Võrreldes varasemate majanduslanguse perioodidega eristuvad Balti riigid:
1) enamike majandusnäitajate ebatavaliselt kõrge volatiilsuse poolest;
2) suurte muutuste poolest sisenõudluses ning suure välis- ja finantssektori
haavatavuse poolest.
Seevastu eelarve- ja konkurentsivõime näitajate puhul kõrget volatiilsust ei ilmnenud.
9

10. B. Hiljutine kriisiperiood: majanduse kohandumine Balti
riikides võrdluses Kreeka, Iirimaa ja Portugaliga
10

11. B. SKP muutus alates 2007. aastast
valitud Euroopa Liidu liikmesriikides
Muutus SKP tasemes Muutus SKP tasemes SKP tase 2012 Q4
majandustsükli tipust (perioodil majandustsükli tipust (perioodil (2000=100)
2007-08) majandustsükli põhjani 2007-08) praeguse SKP tasemeni
(perioodil 2008-12) (2012 Q4)
Soome -10,5% -5,0% 120,9
Eesti -19,6% -3,8% 161,7
Läti -24,6% -12,2% 162,3
Leedu -15,9% -4,7% 170,1
Kreeka -21,9% -21,9% 106,0
Portugal -8,3% -8,3% 100
Iirimaa -10,7% -7,8% 133,3
Küpros -4,1% -4,1% 127,8
Hispaania -6,5% -6,5% 120,1
Itaalia -8,1% -8,1% 100,5
EL-27 (kaalumata) -8,9% -3,8% 130,1
Allikas: Eurostat
11

12. B. Reaalne SKP:
Balti riigid vs Kreeka, Iirimaa ja Portugal
SKP (kvartaalne) dünaamika ja prognoos pärast SKP kõrgeimat taset
perioodil 2007–08 (t0=100)
105
100
95
90
85
80
75
Balti riigid
Balti riigid (IMF prognoos 2012Q3 - 2014Q4)
Iirimaa, Kreeka, Portugal
Iirimaa, Kreeka, Portugal (IMF prognoos 2012Q3 - 2014Q4)
Allikas: Eurostat, IMF WEO andmebaas 2012. aasta oktoobri seisuga
12

13. B. Eratarbimine:
Balti riigid vs Kreeka, Iirimaa ja Portugal
Eratarbimise (kvartaalne) dünaamika pärast SKP kõrgeimat taset perioodil
2007–08 (t0=100)
105
100
95
90
85
80
75
70
t_0 t_1 t_2 t_3 t_4 t_5 t_6 t_7 t_8 t_9 t_10 t_11 t_12 t_13 t_14 t_15 t_16 t_17
Balti riigid Iirimaa, Kreeka, Portugal
Allikas: Eurostat
13

14. B. Tööpuudus:
Balti riigid vs Kreeka, Iirimaa ja Portugal
Tööpuuduse (kvartaalne) dünaamika ja prognoos pärast SKP kõrgeimat
taset perioodil 2007–08 (%)
20
18
16
14
12
10
8
6
4
Balti riigid
Balti riigid (IMF prognoos 2012Q3 - 2014Q4)
Iirimaa, Kreeka, Portugal
Iirimaa, Kreeka, Portugal (IMF prognoos 2012Q3 - 2014Q4)
Allikas: Eurostat, IMF WEO andmebaas 2012. aasta oktoobri seisuga
14

15. B. Tööjõu ühikukuludel põhinev reaalne
efektiivne vahetuskurss (REER):
Balti riigid vs Kreeka, Iirimaa ja Portugal
Tööjõu ühikukuludel põhineva REER-i (kvartaalne) dünaamika pärast SKP
kõrgeimat taset perioodil 2007–08 (t0=100)
110
105
100
95
90
85
Balti riigid Iirimaa, Kreeka, Portugal
Allikas: Eurostat
15

16. B. Jooksevkonto tasakaal:
Balti riigid vs Kreeka, Iirimaa ja Portugal
Jooksevkonto tasakaalu dünaamika ja prognoos perioodil 2007–14 (% SKPst)
10
5
0
-5
-10
-15
-20
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Balti riigid
Balti riigid (IMF prognoos 2012 - 2014)
Iirimaa, Kreeka, Portugal
Iirimaa, Kreeka, Portugal (IMF prognoos 2012 - 2014)
Allikas: Eurostat, IMF WEO andmebaas 2012. aasta oktoobri seisuga
16

17. B. Eelarve tasakaal:
Balti riigid vs Kreeka, Iirimaa ja Portugal
Eelarve tasakaalu dünaamika ja prognoos perioodil 2007–14 (% SKPst)
2
0
-2
-4
-6
-8
-10
-12
-14
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Balti riigid
Balti riigid (IMF prognoos 2012 - 2014)
Iirimaa, Kreeka, Portugal
Iirimaa, Kreeka, Portugal (IMF prognoos 2012 - 2014)
Allikas: Eurostat, IMF WEO andmebaas 2012. aasta oktoobri seisuga
17

18. B. Riigi ja erasektori võlg:
Balti riigid vs Kreeka, Iirimaa ja Portugal
A. Avaliku sektori võlg aastatel 2007 ja B. Erasektori võlg aastatel 2007 ja
2011 (% SKPst) 2011 (% SKPst)
140 250
120
200
100
80 150
60 100
40
20 50
0 0
2007 2011 2007 2011
Balti riigid Iirimaa, Kreeka, Portugal Balti riigid Iirimaa, Kreeka, Portugal
Allikas: Eurostat
18

19. B. Hiljutise kriisiperioodi kokkuvõte:
majanduse kohandumine Balti riikides
võrdluses Kreeka, Iirimaa ja Portugaliga
1. Majanduse suhteliselt kiire kohandumine Balti riikides võrreldes aeglasema
kohandumisega Kreekas, Iirimaal ja Portugalis.
2. Kapitalivoogude sissevoolu järsk lakkamine Balti riikides võrreldes järk-järgulise
kohandumisega Kreekas, Iirimaal ja Portugalis (erakapitali sissevoolu asendumine
keskpankade poolt pakutava likviidsusega).
3. Avaliku sektori võlakoormuse järsk kasv Kreekas, Iirimaal ja Portugalis võrreldes
mõõduka kasvuga Balti riikides.
4. Erasektori võlakoormuse märkimisväärne kasv Kreekas, Iirimaal ja Portugalis
võrreldes erasektori võlakoormuse vähenemisega Balti riikides.
5. Sarnased muutused ilmnesid hinna- ja kulualase konkurentsi osas (reaalne
vahetuskurss).
19

20. C. Kiire või aeglane kohandumine:
eelised ja puudused
Kiire kohandumise puudused:
- ülereageerimise tõttu võivad tegevuse lõpetada ka jätkusuutlikud ettevõtted,
mis toob omakorda kaasa füüsilise ja inimkapitali vähenemise;
- võib osutuda poliitiliselt keerukaks, kui valijad pole piisavalt
informeeritud või on tõrksad muutuste suhtes;
- kui kohandumismeetmeid rakendatakse kiiresti, võivad sellega kaasneda
vead majanduspoliitikas.
Kiire kohandumise eelised:
- lühem ebakindluse periood, mis võib pärssida majanduslikku aktiivsust
(eriti investeerimisotsuseid);
- jätkusuutmatute ettevõtete tegevuse kiire lõpetamine, mis võimaldab
ressursside paigutust tootlikumatesse valdkondadesse;
- võimalik vältida reformidest väsimist;
- võimalik vältida nii avaliku sektori kui erasektori võlakoormuse liigset
kasvu.
20

21. C. Mille tõttu oli võimalik Balti riikide
majanduste kiire kohandumine?
Kiire kohandumine oli Baltimaades suures osas paratamatu:
- erakapitali sissevool lõppes järsult ning sellele järgnes kapitali suuremahuline
väljavool;
- negatiivne kaubandusšokk oli tugevam kui enamikus Euroopa Liidu liikmesriikides;
- puudusid efektiivsed vastutsüklilised poliitikad.
Balti riikide majanduskeskkond on paindlik:
- pangandussektor kuulub suures ulatuses tugevatele välispankadele, kellel on hea
ligipääs keskpankade poolt pakutavale likviidsusabile (nt. Rootsi pangad);
- tugev kasvupotentsiaal;
- Balti riikide pangad olid hästi kapitaliseeritud;
- tööturg suhteliselt paindlik;
- suhteliselt suur kaubeldav sektor.
21

22. C. Kas Balti riike ootab stabiilne kasv?
Kohandumine on taganud majandusele tugevama aluse:
- välis- ja finantssektori haavatavus on oluliselt vähenenud;
- toimunud on märkimisväärsed muutused majanduse struktuuris;
- paljud väheefektiivsed ettevõtted on oma äritegevuse lõpetanud.
Järsud muutused majanduskeskkonnas nõuavad jätkuvalt tähelepanu:
- varasem või jõulisem sekkumine, et vältida haavatavuste tekkimist;
- eelarveliste ja makrofinantsjärelevalveliste meetmete aktiivsem kasutamine;
- majanduse vastupanuvõime säilitamise vajalikkus.
22