Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhataja Mihkel Nõmmela andis lühiülevaate maksekeskkonnas toimuvast ja Eesti Panga maksestatistikast. 06.11.2013

1. Mis toimub Eesti maksekeskkonnas – mida näitab
statistika ja millised on eesseisvad muutused?
Mihkel Nõmmela
Makse- ja arveldussüsteemide osakond
Eesti Pank
Eesti Panga avatud loeng
6.11.2013
1

2. Finantsalane kaasatus
Üldine ligipääs
Lai valik
finantsteenuseid
Finantsalane
kaasatus
Mõistlikud kulud
Jätkusuutlikud
institutsioonid
2

3. Konto olemasolu
8.11.2013
Teema
3

4. Eesti maailmas 13. ja Euroopas 10.
8.11.2013
Teema
4

5. Deebetkaardi omamine – Eesti 4.
8.11.2013
Teema
5

6. Mobiiltelefonide kasutamine arvete tasumisel
8.11.2013
Teema
6

7. Eesti maksekeskkonnast
7

9. 9

10. Teema
10

11. Pangakaardid – uus trend:
krediitkaardi tunnustega deebetkaart
11

12. Internetikaubandus on Eestis kasvamas –
riigisiseselt kasutatakse pigem pangalinki,
piiriüleselt tehakse kaarditehinguid
12

13. Ühtne euromaksete piirkond (SEPA) ja
muutused Eesti maksekeskkonnas
tähtajani on jäänud 87 päeva
13

14. €URO – Meie raha
S€PA – ühtne euromaksete piirkond
1 valuuta
1 pangakonto
1 maksekaart

15. SEPA Eestis
• SEPA tingimustele vastavate makseviiside kasutuselevõtt Eestis on
toimunud järk-järgult:
– ELiga liitumine 2004 → EU makse
– euro kasutuselevõtmine 2011 → EU makse hind = kodumaine
– SEPAle üleminek 2014 → kodumaine = SEPA makse
• Kaardimaksed on kõik juba SEPA tingimustele vastavad
• Võrreldes krooni ajaga on eestimaalased hinnanguliselt säästnud
tänaseks üle
positiivsed mõjud:20 miljonit euro.
• Riigisisesed ja piiriülesed maksed on sama lihtsad ja mugavad.
• Piiriülesed maksed on kiiremad.
SEPA maksekorraldused
• Muudatuste
SEPA otsekorraldused
• Võimalus tasuda piiriüleselt tarbitud toodete/teenuste eest oma Eestis
asuvalt pangakontolt.
• Maksjate turvalisus on tagatud.

16. Kohustuslikud muudatused – Euroopa Liidu (EL)
otsekohalduv määrus 260/2012 (SEPA määrus)
•
Rohkem kui 10 aasta jooksul pole elektroonsete maksete valdkonnas toimunud
piisavat turu iseregulatsiooni ja sellepärast seati EL otsekohalduva määrusega
kohustuslikud tähtajad SEPA makseviiside kasutusele võtmiseks.
•
Alates 1.2.2014 tuleb eurodes tehtavad makse- ja otsekorraldused muuta SEPA
tingimustele vastavaks.
•
See tähendab, et alates 1.02.2014:
– ... on Eestis ainult IBANi kasutamine kohustuslik kõigile;
– ... tohivad pangad oma klientidele pakkuda ainult SEPA tingimustele vastavat
otsekorraldusteenust. Sellest tulenevalt lõpetavad pangad Eestis hiljemalt 31.01.2014
riigisisese otsekorraldusteenuse pakkumise ja asendavad selle e-arvel põhineva
teenusega.
•
SEPA otsekorralduse toovad osad pangad turule eraldi teenusena. Esialgu mõeldud
16
ainult maksjatele piiriüleseks kasutamiseks.

17. Eesti maksekeskkond peale SEPA-le
üleminekut
Praegu
Tulevikus
Riigisiseselt:
Riigisiseselt:
• maksekorraldus
• SEPA maksekorraldused
• pangasisene ja pankadevaheline otsekorraldus
• pangasisene ja pankadevaheline e-arve püsimakseteenus =
• e-arve kliendi internetipangas + ühekordne maksekorraldus e-arve internetipangas + soovi korral automaatne SEPA
maksekorraldus
IBAN ehk
rahvusvaheline kontonumber
Piiriüleselt:
IBAN ehk rahvusvaheline
kontonumber
• Otsekorralduse ja e-arve osas pole lahendust
• SEPA maksekorraldus
Piiriüleselt:
• SEPA maksekorraldus
• SEPA otsekorraldus

18. IBAN ehk rahvusvaheline kontonumber
• Eestis IBAN kasutusel paralleelselt riigisisese kontonumbriga (BBAN) juba
alates 2004. aastast.
• IBAN on kliendi pangakontonumber, mis on teisendatud rahvusvaheliselt
aktsepteeritud kujule.
• Eesti riigisisestele kontonumbritele lisatakse täiendavalt riiki ja
makseteenusepakkujat (panka) tuvastavad koodid ja kontrolljärk.

19. SEPA-le üleminek ei ole ainuüksi pankade projekt,
see eeldab, et muudatusi peavad tegema
ettevõtted ja uute tingimustega peavad harjuma
ka eraisikud.
19

20. Kuidas toimuvad riigisisesed ja piiriülesed euromaksed praegu (EEAs)?
Riigisisene euromakse kuni
31.01.2014
EE maksja
EE
Piiriülene euromakse kuni 31.01.2014
Variant B – kaudse
liikmena STEP2-s
Variant A –
otseliikmena
STEP2-s
Ajakulu
ca 1,5 tundi,
Sama päeva makse
hiljemalt 17.00-17.30.
ESTA
EE saaja
EE
STEP2
EE/EU
otseliige
EU

21. Mis juhtub peale 1. veebruari 2014?
Puudutab umbes neljandikku eestimaalastest.
Ühtne euromaksete piirkond
EE maksja
EE
Ajakulu
ca 3-5 tundi.
Sama päeva makse
hiljemalt 15.00-16.30.
EE saaja
EE
EE/EU
otseliige
Variant B – kaudse
liikmena STEP2-s
Piiriülesed euromaksed
toimivad samamoodi nagu
Eesti sisesed maksed.
Ei ole enam vahet,
kus maksja/saaja asub!
STEP2
Variant A –
otseliikmena
STEP2-s
EE/EU
otseliige

22. Tänan tähelepanu eest!
www.eestipank.ee/sepa;
www.pangaliit.ee/et/maksefoorum;
www.sepa.eu
www.minuraha.ee
22

23. Täiendav taust
23

24. Otsekorralduse asendamine e-arvega
•
Eestis on ühe otsekorraldust kasutava kliendi kohta sõlmitud ca 3 otsekorralduse
lepingut. Kokku on klientide arv ca 700 tuhat. (EP statistika)
•
Asendamine sõltub otsekorralduse saajatest (ettevõttest), sest ülemineku algatab
ettevõte.
•
Ettevõte peab:
– ... olema võimeline väljastama e-arveid, mis vastavad Eestis pankade poolt
kokkulepitud standardile (vt Pangaliidu koduleht)
– või kasutama operaatori teenuseid.
•
NB! E-arve kasutamine pole kohustuslik, vaid sõltub ettevõtte vajadustest. Näiteks
juhul, kui tekib piisav riigisisene nõudlus SEPA otsekorralduse järele, võivad
pangad otsustada tulevikus ka seda pakkuma hakata.
24

25. Pankadevahelistes makses IBANi kasutamine
praegu väga madal
25

26. Mida eestimaalased internetist ostavad? (1)
(Statistikaamet)
26

27. Mida eestimaalased internetist ostavad? (2)
(Statistikaamet)
27