tööleht gümnaasiumile

1. Tööleht: Pärilikkus ja muutlikkus
Tööleht: PÄRILIKKUS JA MUUTLIKKUS
1. Too välja järgnevate sõnapaaride erinevused.
A. initsiaatorkoodon ja terminaatorkoodon E. spontaansed ja indutseeritud mutatsioonid
B. koodon ja antikoodon F. genotüüp ja fenotüüp
C. aminohape ja valk G. somaatilised ja generatiivsed mutatsioonid
D. translatsioon ja transkriptsioon H. geneetiline ja modifikatsiooniline muutlikkus
2. Paranda vead:
a) mRNA molekuli kolm järjestikust nukleotiidi määravad ära ühe kindla aminohappe valgu molekulis. Seda vastavust
nimetatakse komplementaarsuse printsiibiks.
b) Ühele nukleotiidile vastavat mRNA molekuli aminohappekolmikut nimetatakse koodoniks.
3. Kasutades "koodipäikest" koosta antud DNA ahela alusel vastav valgufragment.
DNA ahel:
ATTTACGAAGATGTCGATCCTATTC
RNA ahel:
Valgufragment
4. On teada ühe DNA ahela nukleotiidjärjestus, leia teise ahela
nukleotiidjärjestus.
DNA ahel: C-C-G-A-T-T-A-C-G-T
5. Pane järgnevad protsessid ja nende tulemused õigesse järjekorda:
RNA, replikatsioon, transkriptsioon, DNA, valk, translatsioon.
6. Täida lüngad.
Valgusüntees toimub (a). Osalevad mRNA, tRNA ja rRNA. (b)RNA seostub ribosoomiga. Translatsioon algab
(c), mille koosseisu kuuluvad nukleotiidid AUG. Komplementaarse antikoodoniga (d)RNA toob esimese (e)
ribosoomi. Teine (d)RNA mahub ka koos oma (e) ribosoomi. Kahe aminohappe vahele tekib tugev (f).
Translatsioon lõpeb, kui jõutakse (g).
7. Kujutatud on kahe erineva geenmutatsiooni toimumist. Selgita, milles need seisnevad.
algne DNA ahel: A T C C G T A C T G
mutatsioon 1: ATCTCCACTG
mutatsioon 2: A T C C G T C T G
8. Nimeta pärilikke, päriliku eelsoodumusega ja mittepärilikke haigusi. (3 näidet igasse rühma)
A. Pärilikud haigused:
B. Mittepärilikud haigused:
C. Päriliku eelsoodumusega haigused:
9. Jaota järgnevad mutageenid kolme tulpa ja pealkirjasta need tulbad.
DDT; UV-kiirgus; hallitusseente toksiinid; raskmetallid; tugevatoimelised happed; mõned ravimid; bakterid; benseen; röntgenkiirgus;
alkaloidid; tugevatoimelised alused; radioaktiivne kiirgus; viirused; mõningane olmekeemia.
10. Joonista kahekromatiidiline kormosoom ja märgi viitejoontega joonisele:
kromatiid, tsentromeer, DNA, geen
Kristel Mäekask 2010