õppematerjal 9. klass Kristel Mäekask

1. PALJUNEMINE Tallinna Lilleküla Gümnaasium

5. Käsn Pungumine – alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel. Tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn). Vegetatiivne paljunemine: Hüdra pungumine Pärmiseene pungumine

6. Hüdra pungumine

7. Vegetatiivne paljunemine: Taime osadega – risoomidega (orashein, piparmünt) Piparmünt Orashein

8. Taime osadega – mugulatega (kartul) Vegetatiivne paljunemine:

9. Taime osadega – sibulatega (tulp, sibul, liilia) Vegetatiivne paljunemine: Tulp Liilia Sibul

10. Vegetatiivne paljunemine: Taime osadega – juurevõsudega (lepp, vaarikas) Harilik vaarikas Sanglepp

11. Taime osadega – võsunditega (maasikas, hanijalg) Vegetatiivne paljunemine: Hanijalg Maasikas Taime osadega – võrsikutega (karusmari, mustsõstar)

12. Vegetatiivne paljunemine: Taime osadega – pistikutega (paju, mustsõstar) Mustsõstar Paju

13. Vegetatiivne paljunemine: Taime osadega – lehtedega (nõelköis, aas-jürilill) Aas-jürilill

14. võsunditega mugulatega sibulaga pooldumisel pungumisel Vegetatiivne paljunemine:

15. Pookimine Vegetatiivne viljapuude paljundamine

17. Hulgijagunemine - vanemorganismi keha jaguneb iseeneslikult mitmeks osaks. Igast osast areneb uus organism ( algloomad; okasnahksed). Meritäht

19. Suguline paljunemine Õ istaimedel ja enamikul loomadel. Sugurakkude (gameetide) tuumade ühinemisel (viljastumisel) moodustunud sügoodist areneb uus isend. Emasgameediks on munarakk, isasgameediks aga seemnerakk ehk sperm. Sügoot jaguneb korduvalt, läbib mitmed lootestaadiumid, mille käigus eristuvad koed ja organid .

21. Iseviljastumine: Hermaf rod ii t setel ehk ehk mõlemasugulistel loomadel on emas- ja isassuguelundid ühes ja samas organismis. Sugurakud pärinevad ühelt vanemalt (viinamäetigu, vihmaussid, kaanid). Viinamäetigu Kaan

22. Partenogenees Erandkorras võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust. Seda nimetatakse partenogeneesiks. Esineb mõnedel putukaterühmadel (mesilased, lehetäid, vähilaadsed). Samuti võib esineda mõningatel selgroogsetel nagu mõned sisalikud, kahepaiksed ja kalad.

23. PALJUNEMISE TÄHTSUS Mittesugulisel paljunemisel – lühikese aja jooksul saadakse vanematega geneetiliselt sarnane arvukas järglaskond. Sugulisel paljunemisel – järglased kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi.