2. Mida teame?
• Mis on elusorganismi tunnused?
• Kuidas elusorganisme rühmitatakse?
Kirsikka Kurg, Meelis Brikker
2
3. Mida saame teada?
• Milleks organismid paljunevad ja arenevad?
• Kuidas jaotatakse paljunemisviisid?
• Mille poolest erinevad suguline ja mittesuguline
paljunemine?
3
Martin Lopatka
Kirsikka Kurg, Meelis Brikker
4. Paljunemine ja areng
• Paljunemine on organismide eluavaldus,
järglaste taastootmine liigi säilitamiseks.
– bioloogiline sund geene edasi anda
• Areng on organismi
ehituse ja elutegevuse
täiustumine.
4
Roberto Verzo
Kirsikka Kurg, Meelis Brikker
5. Paljunemisviisid
• Suguline ja mittesuguline paljunemine
TÄHTSUS:
• Suguline paljunemine – järglased kannavad
edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi.
• Mittesuguline paljunemine – lühikese aja jooksul
saadakse vanematega geneetiliselt sarnane
arvukas järglaskond.
5
Kirsikka Kurg, Meelis Brikker
6. Suguline paljunemine
• Kõigil õistaimedel ja enamikul loomadel
• Enamasti kaks vanemorganismi, kelle
sugurakkude tuumade ühinemisel e viljastumisel
moodustub sügoot.
• Sügoot jaguneb korduvalt, läbib mitmed
lootestaadiumid, mille käigus eristuvad koed ja
organid ning areneb uueks isendiks.
6
Kirsikka Kurg, Meelis Brikker
7. Mittesuguline paljunemine
• Taimedel ja alamatel loomadel
• Vajalik vaid ühe vanema olemasolu
• Uus isend on alati vanemaga geneetiliselt
identne.
• Eoseline paljunemine ja vegetatiivne
paljunemine (pooldumine, pungumine jne)
7
Kirsikka Kurg, Meelis Brikker
8. Eoseline paljunemine
• Sõnajalgtaimed, sammaltaimed, seened
• Meioosi teel moodustuvad haploidsed spoorid.
• Levivad tuule või
veega ja arenevad
uuteks
organismideks.
8
kaibara87Sõnajala leht spooridega
Kirsikka Kurg, Meelis Brikker
9. Vegetatiivne paljunemine
• Prokarüoodid, seened, algloomad, taimed,
alamad loomad.
• Taimede vegetatiivse paljunemise korral tekib
uus organism taimekudedes olevatest eristumis-
ja jagunemisvõimelistest rakkudest.
– sibulad, mugulad, risoomid
– pistikud, lehed
9
Kirsikka Kurg, Meelis Brikker
11. Pungumine
• Alamad taimed, pärmseened,
hüdra, käsn
• Tekib väljasopistis, järglane
kasvab pungana vanemorganismi
küljes.
• Eraldub küpsedes või jääb
temaga ühendatuks,
moodustades koloonia.
11
Punguv hüdra
Przemysław Malkowski
Kirsikka Kurg, Meelis Brikker
12. Kokkuvõte
• Organismid paljunevad ja arenevad, et tagada
liigi säilimine.
• Organismid saavad paljuneda sugulisel või
mittesugulisel teel.
• Sugulisel paljunemisel kannavad järglased edasi
mõlema vanema geneetilisi omadusi.
• Mittesugulisel paljunemisel saab järglane alguse
ühest vanemorganismist.
12
Kirsikka Kurg, Meelis Brikker
Hinweis der Redaktion
Elu tunnused:Rakuline ehitus Sisemine keeruline organiseeritusAine- ja energiavahetusStabiilne sisekeskkondReageerimine ärritustelePaljunemisvõimeArenemineLoomad on süstematiseeritud sarnaste tunnuste alusel. Kõige suurem ja üldisemad süstemaatilised rühmad on riigid.Kõik riigid erinevad enamike põhiliste tunnuste poolest üksteisest sedavõrd, et nendesse kuuluvaid organisme ei ole võimalik samasse rühma paigutada. Eristatakse taimede, loomade, seente, bakterite ja algloomaderiike. Kõik riigid jagunevad sarnaste tunnuste alusel väiksemateks rühmadeks.
Organismidele on omane pidev areng. See tähendab, et nende ehitus ja talitlus täiustuvad elutegevuse käigus. Hoolimata sellest arengust, ei ela ükski elusorganism igavesti. Seetõttu on oluline oma geene järgmistesse põlvkondadesse edasi anda. Paljunemine on organismide eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste saamine liigi säilitamiseks.
Paljuneda võib kas sugulisel või mittesugulisel teel. Paljud taimed võivad olenevalt tingimustest alternatiivina kasutada mõlemat meetodit.Mittesuguline paljunemine on kõige lihtsam paljunemise viis.Mittesugulisel paljunemisel on võimalik suhteliselt lühikese aja jooksul saada arvukas järglaskond. Kuna järglased saavad alguse ühest vanemorganismist, on uus põlvkond geneetiliselt peaaegu identne vanemaga. Kuna geneetilise sarnasusega kaasnevad ka omad riskid, esineb kõrgematel loomadel ainult suguline paljunemine. Sel viisil kannavad järglased edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi.
Kuna geneetilise sarnasusega kaasnevad omad riskid, esineb kõrgematel loomadel ainult suguline paljunemine. Sel viisil kannavad järglased edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi. Suguline paljunemine esineb kõigil õistaimedel ja enamikul loomadel. Eelduseks on enamasti kahe vanemorganismi olemasolu. Nende sugurakkude ühinemisel ehk viljastumisel tekib sügoot, millest hakkab arenema uus organism. Viimane ühendab endas mõlema vanemorganismi geneetilisi tunnuseid, sest pooled kromosoomid saadakse munarakust, pooled aga seemnerakust. Sügoot jaguneb korduvalt, läbib mitmed lootestaadiumid, mille käigus eristuvad koed ja organid ning areneb uueks isendiks.
Mittesuguline paljunemine on kõige lihtsam paljunemise viis. Seda esineb taimedel ja alamatel loomadel. Mittesugulisel paljunemisel on võimalik suhteliselt lühikese aja jooksul saada arvukas järglaskond. Kuna järglased saavad alguse ühest vanemorganismist, on uus põlvkond geneetiliselt peaaegu identne vanemaga. Mittesugulise paljunemise alla kuuluvad eoseline paljunemine ja vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne).
Eoseline paljunemine toimub haploidsete eoste ehk spooridega, mis moodustuvad meioosi teel. Spoorid levivad tuule või veega vanemorganismist kaugemale ja arenevad soodsates tingimustes uuteks organismideks. Eoseliselt paljunevad sõnajalgtaimed, sammaltaimed ja seened.
Vegetatiivselt paljunevad prokarüoodid, seened, algloomad, taimed ja alamad loomad. Taimede vegetatiivse paljunemise korral tekib uus organism taimekudedes olevatest eristumis- ja jagunemisvõimelistest rakkudest. Selliste rakkudega organiteks võivad olla sibulad, mugulad, risoomid, pistikud või lehed.
Bakterid, algloomad ja käsnad paljunevad pooldumise teel. Sel juhul leiab vanemorganismis aset pärilikkusaine kahekordistumine ehk DNA replikatsioon ja organism jaguneb kaheks, moodustades kaks järglast.
Mõned alamad taimed, pärmseened, hüdra ja mõned käsnad paljunevad aga pungudes. Tekib väljasopistis, millest areneb uus isend. See tähendab, et järglane kasvab pungana vanema küljes. Küpsedes võib uus isend vanemorganismist eralduda või jääda temaga ühendatuks, moodustades sedaviisi kooloniaid.
