Empfohlen
Weitere ähnliche Inhalte
Was ist angesagt?
Was ist angesagt? (20)
Ähnlich wie 14.organismi regulatsioon
Ähnlich wie 14.organismi regulatsioon (9)
Mehr von biodigi
14.organismi regulatsioon
- 1. Külli Kori, Leo Siiman, Meelis Brikker Tartu Ülikool
- 2. Mida teame? • Mis on närvisüsteem? 2 Kesknärvisüsteem Seljaaju Peaaju Külli Kori, Leo Siiman, Meelis Brikker
- 3. Mida teame? • Mis on sisenõrenäärmed? 3 Tüümus Pankreas Munasari Munand Neerupealis Kilpnääre KäbikehaAjuripats Külli Kori, Leo Siiman, Meelis Brikker
- 4. Mida teada saame? • Kuidas toimub inimese talitluse regulatsioon? • Mis on neutraalne regulatsioon? • Mis on humoraalne regulatsioon? 4 Külli Kori, Leo Siiman, Meelis Brikker
- 5. Organism kui tervik • Rakk. • Kude. • Elund. • Elundkond. • Organism. 5 Külli Kori, Leo Siiman, Meelis Brikker
- 6. Homöostaas • Stabiilne sisekeskkond. • Organismi talitlus vajab püsivaid tingimusi. • Regulatsioon närvisüsteemi ja hormoonide abil. 6 Külli Kori, Leo Siiman, Meelis Brikker
- 7. • Organismi protsesside regulatsioonimehhanism, mida juhib närvisüsteem. • Kesknärvisüsteem: peaaju ja seljaaju. • Piirdenärvisüsteem: närvid. Neuraalne regulatsioon 7 Kesknärvisüsteem Seljaaju Peaaju Külli Kori, Leo Siiman, Meelis Brikker
- 8. Humoraalne regulatsioon • Organismi protsesside regulatsiooni- mehhanism, mida viivad läbi hormoonid. • Hormoonid on keemilised signaalained, mida eritavad sisenõrenäärmed ja mis reguleerivad organismi talitlust. 8 Tüümus Pankreas Munasari Munand Neerupealis Kilpnääre KäbikehaAjuripats Külli Kori, Leo Siiman, Meelis Brikker
- 9. Signaalid rakkude vahel • Signaalained võivad mõjutada nii lähemaid kui kaugemaid rakke. • Parakriinne signaliseerimine – signaalained mõjutavad läheduses olevaid rakke. • Endokriinne signaliseerimine – kaugel asetsevate rakkude mõjutamiseks liiguvad signaalained sihtkohta vereringe vahendusel. 9 Külli Kori, Leo Siiman, Meelis Brikker
- 10. Kokkuvõte • Talitluse regulatsioon toimub närvisüsteemi ja hormoonide abil. • Neuraalseks regulatsiooniks nimetatakse regulatsioonimehhanismi, mida juhib närvisüsteem. • Humoraalseks regulatsiooniks nimetatakse regulatsioonimehhanismi, mida viivad läbi hormoonid. 10 Külli Kori, Leo Siiman, Meelis Brikker
Hinweis der Redaktion
- Närvisüsteem on elektrilisi signaale juhtiv võrgustik, mis koosneb peaajust, seljaajust ja närvidest. Närvisüsteemi ülesanne on võtta väliskeskonnast vastu informatsiooni ja reguleerida selle tulemusel organismi käitumist. Kesknärvisüsteem koosneb peaajust ja seljaajust.
- Sisenõrenäärmed on üle kogu keha paiknevad näärmed, mis toodavad hormoone ja reguleerivad seeläbi organismi talitlust. Sisenõrenäärmed on ajuripats, käbikeha, kilpnääre, tüümus, neerupealis, pankreas, munasarjad (naistel), munandid (meestel).
- Inimese organism talitleb kui tervik. Organism koosneb umbes 60 000 miljardist rakust ja täiskasvanul on rakke üle 200 erineva rakutüübi. Erinevad rakutüübid on spetsialiseerunud täitma kindlaid ülesandeid. Organismi kui terviku normaalseks toimimisekson vaja kõikide rakkude pidevat koostööd.Ühesuguse ehituse, talitluse ja päritoluga rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe. Eristatakse nelja peamist koetüüpi: epiteelkude, sidekude, lihaskude ja närvikude.Elundidkoosnevad tavaliselt rohkem kui ühest koetüübist, sageli kõigist neljast. Ühesuguse ülesandega elundid moodustavad elundkonna. Õpilastelt võib küsida, milliseid elundkondi nad nimetada oskavad.Inimese organism koosned 9 elundkonnast: 1) Katteelundkond kaitseb organismi keskkonnamõjude eest (nahk).2) Tugi- ja liikumiselundkond võimaldab liikuda (luud, lihased).3) Seedeelundkond lagundab toitu (suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool, pärasool).4) Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga (nina, ninaneel, hingetoru, kopsud, kopsutoru e. bronh, kopsutoruharud e. bronhioolid).5) Ringeelundkond transpordib kehas aineid (süda, veresooned, lümfisooned).6) Erituselundkond eemaldab kehast mittevajalikke aineid (neerud, kusepõis, kusejuha.7) Närvisüsteem koos meeleelunditega vahendab ja töötleb informatsiooni (peaaju, seljaaju).8) Sisenõresüsteem reguleerib organismi eluavaldusi (käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnääre, neerupealised, harknääre, sugunäärmed, kõhunääre, ajuripats).9) Suguelundkond on vajalik järglaste saamiseks (munandid, munasarjad).Elundkonnad kokku moodustavad talitleva organismi.
- Homöostaas tähendab püsivat sisekeskkonda.Inimese organismis ja ümbritsevas keskkonnastoimuvad pidevad muutused, aga rakkude, kudede ja elundite talitlus nõuab püsivaid tingimusi.Kui tekib kõrvalekalle, taastavad tasakaalu reguleerivad mehhanismid. Regulatsioon toimub peamiselt närvisüsteemi ja hormoonide abil. Näiteks palavaga kaotab organism higistades vett. Higieritus suureneb ja pindmine vereringe aktiviseerub – organism püüab säilitada püsivat kehatemperatuuri.Higistamisega eritub organismist peamiselt vett, mistõttu veri ja lümf kontsentreeruvad. Signaal selle kohta liigub ajju ning tunneme janu ja joome vedelikku. Neerud, mille tegevust reguleerivad hormoonid, koguvad efektiivselt vett ja kuseeritus väheneb. Nii funktsioneerivad närvisüsteem ja hormoonid tihedas koostöös inimese talitluse reguleerimisel.
- Organismiregulatsiooni saab jagada kaheks: neutraalseks ja humoraalseks regulatsiooniks (järgmisel slaidil). Need kaks regulatsioonimehhanismi ei funktsioneeri eraldi, vaid toimivad tihedas koostöös.Neuraalseks regulatsiooniks nimetatakse organismi protsesside regulatsioonimehhanismi, mida juhib närvisüsteem. Närvisüsteem jaguneb kaheks: kesknärvisüsteem ja piirdenärvisüsteem. Kesknärvisüsteemi moodustavad peaaju ja seljaaju. Piirdenärvisüsteemi moodustavad närvid, mis ühendavad peaaju ja seljaaju kõigi keha piirkondadega. Joonisel on kujutatud närvirakku.
- Humoraalseks regulatsiooniks nimetatakse organismi protsesside regulatsioonimehhanismi, mida viivad läbi hormoonid.Hormoonid on keemilised signaalained, mida eritavad sisenõrenäärmed ja mis reguleerivad organismi talitlust. Sisenõrenäärmed on ajuripats, käbikeha, kilpnääre, tüümus, neerupealis, pankreas, munasarjad (naistel), munandid (meestel).
- Signaalained võivad mõjutada nii lähemaid kui kaugemaid rakke. Kui signaalained mõjutavad läheduses olevaid rakke, nimetatakse seda parakriinseks signaliseerimiseks. Kui signaallained liikuvad kaugel asetsevate rakkude mõjutamiseks sihtkohta vereringe vahendusel, nimetatakse seda endokriinseks signaliseerimiseks. Nii erituvad sisenõrenäärmetest verre hormoonid ning levivad kõikjale organismi, kuid mõjutavad vaid teatud rakke.