Tartu Ülikool Alex Trope Õppeaine Sotsiaalne heaolu Iseseisev töö Individuaalsete heaoluprobleemide analüüs ja lahenduste leidmine “Vangla töötajate ja kinnipeetavate vahelised suhted”

1. Tartu Ülikool Alex Trope
Õppeaine Sotsiaalne heaolu
Iseseisev töö Individuaalsete heaoluprobleemide analüüs ja lahenduste leidmine
“Vangla töötajate ja kinnipeetavate vahelised suhted”
Vajalikkus uurida vangla süsteemis asetleidvaid suhteid tingis, kuna enamik inimesi igas
ühiskonnas on päevast-päeva millegagi hõivatud, aga vaid vähesed kontrollivad ja on
huvitatud sellest, mis on nende tegevuse tulemus ja kuidas või miks nad midagi teevad.
Vanglas töötamise praktika on näidanud, et kaugele arenenud ja jätkuvalt tekkivad
probleemid vangla töötaja ning kinnipeetava vahelisest suhte kontekstist lähtuvalt
mõjutavad nii vanglas eksisteerivat elu, samuti omandatakse sellest lähtuvalt teatud
suhtumine kaasinimesesse ja iseendasse, sealt võivad tekkida negatiivsed mõjutused
resotsialiseerimisprotsessile ja elule väljaspool vanglat.
Vangla töötajate ja kinnipeetavate vaheliste suhete uurimus viidi läbi Pärnu Vanglas, et
selle tulemusel konstrueerida vangla töötaja ja kinnipeetava vahelisi suhteid, nende
arusaamu üksteisest ja iseendast. Intervjueeritavad olid :Pärnu Vangla töötajad, kellel
igapäevase töö ülesannete hulka kuulub kontakt kinnipeetavatega ja karistust kandvad
kinnipeetavad.
**Esmaseks huviks oli see, kuidas kinnipeetav ja vangla töötaja üksteist vastastikku
määratlevad.
- Vangla töötaja nägi kinnipeetavas ehk kliendis isikut, kes on seadusega määratud
kandma oma karistust ja lähtuvalt seadusega määratud vangistuse eesmärgist, tuleb vangla
töötajal läbi oma tööülesannete täitmise, kas siis tagada läbi kliendi kinnipidamise
ühiskonna turvalisus või suunata klient paranemise teele. Antud tulemuste põhjal võib
järeldada, et vangla töötaja jaoks on lihtne oma klienti määratleda, kuna see on juriidilises
kontekstis selgelt määratletud, kuid uurimuse käigus selgus, et kõik ei olegi nii lihtne, sest
eesmärgi täitmisel tuleb hakata arvestama ka seda, et kinnipeetav ei ole n.ö. kinnipeetav,
vaid teda tuleb sageli ka süsteemist väljapoole asetada.
- Kinnipeetava poolne vanglatöötaja käsitlus oli väga erinev. Esiteks lähtutakse riigi
poolt delegeeritud võimu ja jõu funktsioonist. Teiseks on vangla töötaja kaitsja
1

2. funktsiooni täitev, mis tähendab, et töötajale delegeeritud võim ei ole absoluutselt
suunatud kinnipeetava vastu negatiivses vaid ka positiivses mõttes. Kinnipeetavad
laskuvad ka individuaalsele tasandile, töötaja peaks nende arvates olema abistav,
kliendi väärtushinnangute raames kasulikke toiminguid sooritav.
- Vangla töötaja üheks ebaprofessionaalsuse selgeks näiteks oli kinnipeetavate ehk
klientide jaotamine karistuse raskusastmete järgi ja nende astmete sidumine teatud
isiksuse tunnustega. Samuti eeldatakse nende jaotuste põhjal uue kuriteo sooritamise
potentsiaalsust.
- Kinnipeetava jaotus vangla töötajate osas lähtus funktsioonist ja tööjaotusest, samuti
lisandus nende jaotustele kindel hinnang. Esimeseks jaotuseks on valvurid, kes asuvad
oma tööülesannete tõttu vangla siseterritooriumil ja valdavalt mitte lugupeetud ja
mittearvestatavad. Teiseks jaotuseks on töötajad, kes kuuluvad administratsiooni
juurde ja keda iseloomustatakse positiivselt. Iseloomustamise aluseks on indiviidi
otsesed käitumuslikud või emotsionaalsed omadused. Enamasti ei analüüsita lähtuvalt
vangla töötajale pandud tööülesannetest või funktsioonidest.
**Käsitleti ka staatusi, mis jaotati kaheks, omandatud ja omistatud staatusteks.
Kinnipeetavad näevad käesolevat staatust omandatud staatuseks st., et see oli enese poolt
tehtud valikute tulemusena.
Vangla töötaja töö kvaliteedi seab kahtluse alla uurimusest selgunud staatuse omamise
tähtsus või eesmärk, mis enamasti ei ole seotud töö tegelike eesmärkidega vaid
personaalse huviga teenida elatist. Sageli ei ole vangla töötaja staatus kõige esmasem ja
primaarsem, mis tähendab puudusi prioriteetide püstitamisel ja suhtumises.
Kinnipeetava staatuse kõrval on rida teisi staatusi: nt. isa, abikaasa, poeg, sõber, tööline,
õppur. Teiste staatuste tähtsustamine on pingete leevendamise võimaluseks. Konflikti on
püütud leevendada ka läbi suhete vangla töötajatega, st., et kinnipeetav püüab viia suhteid
töötajaga konfliktivabale tasemele. Isa, abikaasa, poja staatuse väärtustamisega
tugevdatakse arvamust kinnipeetava staatuses olevast isikust, mis kehtib ka vangla töötaja
nägemuse kujunemisel antud isikust.
**Ka vangla töötaja ja kinnipeetava vahelised ootused üksteise käitumisele ei tulene
lähtuvalt professionaalsusest ja tegelikust funktsioonist. Kinnipeetavad heidavad vangla
töötajale ette, et töötaja ei suuda professionaalselt lahutada töö ja kodu probleeme. Nii
2

3. nagu kinnipeetaval tekivad konfliktid perekonna ja ühiskonna ootustega, tekivad need ka
töötajatel.
Kinnipeetava arvates on nende käitumine põhjuslikus seoses töötaja käitumisega. Vangla
töötaja ootab, et kinnipeetav mõistaks temale kui töötajale pandud funktsiooni ja sellest
lähtuvalt ei seostaks seda konkreetselt nõudmisi esitava isikuga. Kinnipeetavad on
selgitanud, et selleks et töötaja saaks esitada neile mingeid ootusi, peab ta ise suutma
reegleid järgida ja kui ta seda ei suuda, siis peab ta ootustes tegema hinnaalandusi. Seega
võib järeldada, et olemasolevaid reegleid ja norme ei mõisteta kui oma situatsioonidest
eraldiseisvaid ühikuid.
**Kinnipeetava ja vangla töötaja arusaamad reeglitest ja distsipliinist. Kinnipeetav
arvab, et reeglite kehtestaja peab olema autoriteetne ja igas olukorras ise nendest rangelt
kinni pidama. Siit võib järeldada, et kui on olemas usaldusväärne ja austamisväärne
reeglite looja, siis väidetavalt ei tekiks ka nende järgimisest kõrvale kaldumisi. Vastuolu
tekib selles, et vangla töötaja, kes on reeglite täitmist nõudev isik ja peaks olema sama
autoriteetne kui alglooja ehk seadusandja, suhtub skeptiliselt töökeskkonnas olevatesse
reeglitesse ja nendest kinnipidamisse.
Autoriteetsust mõjutab ka välja kujunenud vanglatöötaja maine. Ka siin kujundab
olukorda kinnipeetava arvamus, et valvur on mitteaktsepteeritav ja administratsiooni
esindajad aktsepteeritavad. Selline jaotus võib tuleneda sellest, et valvurid on enamasti
käsutajad ja nende töötulemused ei ole nii kergesti nähtavad, samuti on valvurid
kinnipeetava arvates need, kes teevad oma tööd seetõttu, et on vaja elatist teenida ja
perekonda toita – kinnipeetav suhtub neisse haletsusega. Siit tulenevalt tuntakse ka neist
üleolekut, siiski nende poolt esitatavaid nõudmisi enamasti järgitakse kuna antud rolli
täitmisega kaasnevad ootuste täitmisest tulenev kasu on suurem, kui mitte täitmisest
tulenev kahju.
**Ühiskonna poolseid ootusi kinnipeetava ja vangla töötaja suhtele või antud olustikule,
käsitletakse peamiselt läbi selle, mida meedias on kajastanud. Lisaks ka sõprade ja
lähedaste arvamuse põhjal. Nii kinnipeetav kui töötaja näeb, et ühiskond võitleb
kuritegevusega läbi selle, et isik määratakse karistust kandma ehk asetatakse ühiskonnast
kõrvale, mitte ei tegeleta kui üldise ühiskondliku probleemiga.
Kinnipeetavate puhul oleme rehabilitatsioonist palju rääkinud aga töötajate puhul kipume
liialt palju eeldama, uurimus näitas aga töötajate hulgas väga suurt ebaprofessionaalsust.
3

4. Iga vangla töötajat tuleks pidada osaks rehabilitatsiooniprotsessis. Peame palju sagedamini
endale esitama küsimusi, nagu: 1) Mida ma teen? 2) Miks ma just nii teen? 3) Kuidas ma
teen?
Vangla töötaja ja kinnipeetavate vaheliste suhete uurimuse tulemuste põhjal võib
välja tuua peamised praktilised suunad:
1. Valvuri kui vangla töötaja ameti maine edendamine. Antud uurimise tulemusel ei ole
valvur piisavalt autoriteetne ja aktsepteeritav ametnik, valvur ei ole ka ise motiveeritud
tööülesannete kvaliteetseks täitmiseks.
2. Kinnipeetava suurim hõivamise tähtsustamine, mille läbi oleks kinnipeetaval omandada
toetav staatus ja defineerida kinnipeetava staatus ümber.
3. Teiste staatustega kaasnevate ressursside ülesleidmise tähtsustamine, seda näiteks läbi
motiveeriva intervjueerimise tehnika, töö perekonnaga.
4. Ühtse halduspraktika elluviimine juhtkonna poolt, mis tähendaks palju selgemaid ja
ühtsemaid protseduurireegleid töötajate jaoks ja sellest tulenevalt ehk palju vähem
pingeid kinnipeetavate hulgas.
4