Suche senden
Hochladen
Jätkusuutlikkuse õigusraamistik
•
Als PPTX, PDF herunterladen
•
0 gefällt mir
•
597 views
Swedbank AS
Folgen
.
Weniger lesen
Mehr lesen
Umweltschutz
Melden
Teilen
Melden
Teilen
1 von 19
Jetzt herunterladen
Empfohlen
Kliimamuutustega seotud üleminekuriskid ja mõjud ettevõtetele
Kliimamuutustega seotud üleminekuriskid ja mõjud ettevõtetele
Swedbank AS
Kuidas ESG praktikas toimib
Kuidas ESG praktikas toimib
Swedbank AS
10 viisi kuidas ESG väärtust loob
10 viisi kuidas ESG väärtust loob
Swedbank AS
Keskkonnateadlikkus Tartu Ettev6tetes
Keskkonnateadlikkus Tartu Ettev6tetes
mariliis.lehtveer
Eesti viies kliimaaruanne keskkonnaministeerium
Eesti viies kliimaaruanne keskkonnaministeerium
anti antii
Eesmärk 55 mõjust mööbli- ja puidutöötlejatele, Marku Lamp
Eesmärk 55 mõjust mööbli- ja puidutöötlejatele, Marku Lamp
Tsenter
Anne Sulling, Kvoodimüügi edulugu: Kuidas me seda tegime?
Anne Sulling, Kvoodimüügi edulugu: Kuidas me seda tegime?
Pärnu Konverentsid
Statistikaameti infotund keskkonnaministeeriumis
Statistikaameti infotund keskkonnaministeeriumis
Statistikaamet / Statistics Estonia
Empfohlen
Kliimamuutustega seotud üleminekuriskid ja mõjud ettevõtetele
Kliimamuutustega seotud üleminekuriskid ja mõjud ettevõtetele
Swedbank AS
Kuidas ESG praktikas toimib
Kuidas ESG praktikas toimib
Swedbank AS
10 viisi kuidas ESG väärtust loob
10 viisi kuidas ESG väärtust loob
Swedbank AS
Keskkonnateadlikkus Tartu Ettev6tetes
Keskkonnateadlikkus Tartu Ettev6tetes
mariliis.lehtveer
Eesti viies kliimaaruanne keskkonnaministeerium
Eesti viies kliimaaruanne keskkonnaministeerium
anti antii
Eesmärk 55 mõjust mööbli- ja puidutöötlejatele, Marku Lamp
Eesmärk 55 mõjust mööbli- ja puidutöötlejatele, Marku Lamp
Tsenter
Anne Sulling, Kvoodimüügi edulugu: Kuidas me seda tegime?
Anne Sulling, Kvoodimüügi edulugu: Kuidas me seda tegime?
Pärnu Konverentsid
Statistikaameti infotund keskkonnaministeeriumis
Statistikaameti infotund keskkonnaministeeriumis
Statistikaamet / Statistics Estonia
Rahvusvahelised standardid.pdf
Rahvusvahelised standardid.pdf
Swedbank AS
Rahvusvahelised standardid
Rahvusvahelised standardid
Swedbank AS
Kuidas hinnata kliimariske
Kuidas hinnata kliimariske
Swedbank AS
Kestlikusaruandlusega alustamine
Kestlikusaruandlusega alustamine
Swedbank AS
Kaugtöö ja digipööre tööelus
Kaugtöö ja digipööre tööelus
Swedbank AS
Palgavõrdsus.pdf
Palgavõrdsus.pdf
Swedbank AS
Alateadlikud mõttevead
Alateadlikud mõttevead
Swedbank AS
Psühhosotsiaalsed ohutegurid ja stress
Psühhosotsiaalsed ohutegurid ja stress
Swedbank AS
Psühhosotsiaalsed ohutegurid ja stress
Psühhosotsiaalsed ohutegurid ja stress
Swedbank AS
EL Roheline kokkulepe
EL Roheline kokkulepe
Swedbank AS
Swedbanki majandusprognoos (august 2022)
Swedbanki majandusprognoos (august 2022)
Swedbank AS
Swedbank Rahaasjade Teabekeskuse 1.kl minemise kulude võrdlus 2022 (RU).pptx
Swedbank Rahaasjade Teabekeskuse 1.kl minemise kulude võrdlus 2022 (RU).pptx
Swedbank AS
Swedbank Rahaasjade Teabekeskuse 1.kl minemise kulude võrdlus 2022.pptx
Swedbank Rahaasjade Teabekeskuse 1.kl minemise kulude võrdlus 2022.pptx
Swedbank AS
Eesti majanduskasv on lähiajal mõõdukam ja jätkusuutlikum
Eesti majanduskasv on lähiajal mõõdukam ja jätkusuutlikum
Swedbank AS
Liisi Himma – 2019 november
Liisi Himma – 2019 november
Swedbank AS
Liisi Himma – rahapesuvastane võitlus
Liisi Himma – rahapesuvastane võitlus
Swedbank AS
Ville Jehe - 5 tasandi tervis ja teadlikkus
Ville Jehe - 5 tasandi tervis ja teadlikkus
Swedbank AS
Urmas Simson - Eesti majanduse hetkeseis
Urmas Simson - Eesti majanduse hetkeseis
Swedbank AS
Swedbanki majandusprognoos 7.11.2019
Swedbanki majandusprognoos 7.11.2019
Swedbank AS
Majandusprognoos (august 2019)
Majandusprognoos (august 2019)
Swedbank AS
Weitere ähnliche Inhalte
Mehr von Swedbank AS
Rahvusvahelised standardid.pdf
Rahvusvahelised standardid.pdf
Swedbank AS
Rahvusvahelised standardid
Rahvusvahelised standardid
Swedbank AS
Kuidas hinnata kliimariske
Kuidas hinnata kliimariske
Swedbank AS
Kestlikusaruandlusega alustamine
Kestlikusaruandlusega alustamine
Swedbank AS
Kaugtöö ja digipööre tööelus
Kaugtöö ja digipööre tööelus
Swedbank AS
Palgavõrdsus.pdf
Palgavõrdsus.pdf
Swedbank AS
Alateadlikud mõttevead
Alateadlikud mõttevead
Swedbank AS
Psühhosotsiaalsed ohutegurid ja stress
Psühhosotsiaalsed ohutegurid ja stress
Swedbank AS
Psühhosotsiaalsed ohutegurid ja stress
Psühhosotsiaalsed ohutegurid ja stress
Swedbank AS
EL Roheline kokkulepe
EL Roheline kokkulepe
Swedbank AS
Swedbanki majandusprognoos (august 2022)
Swedbanki majandusprognoos (august 2022)
Swedbank AS
Swedbank Rahaasjade Teabekeskuse 1.kl minemise kulude võrdlus 2022 (RU).pptx
Swedbank Rahaasjade Teabekeskuse 1.kl minemise kulude võrdlus 2022 (RU).pptx
Swedbank AS
Swedbank Rahaasjade Teabekeskuse 1.kl minemise kulude võrdlus 2022.pptx
Swedbank Rahaasjade Teabekeskuse 1.kl minemise kulude võrdlus 2022.pptx
Swedbank AS
Eesti majanduskasv on lähiajal mõõdukam ja jätkusuutlikum
Eesti majanduskasv on lähiajal mõõdukam ja jätkusuutlikum
Swedbank AS
Liisi Himma – 2019 november
Liisi Himma – 2019 november
Swedbank AS
Liisi Himma – rahapesuvastane võitlus
Liisi Himma – rahapesuvastane võitlus
Swedbank AS
Ville Jehe - 5 tasandi tervis ja teadlikkus
Ville Jehe - 5 tasandi tervis ja teadlikkus
Swedbank AS
Urmas Simson - Eesti majanduse hetkeseis
Urmas Simson - Eesti majanduse hetkeseis
Swedbank AS
Swedbanki majandusprognoos 7.11.2019
Swedbanki majandusprognoos 7.11.2019
Swedbank AS
Majandusprognoos (august 2019)
Majandusprognoos (august 2019)
Swedbank AS
Mehr von Swedbank AS
(20)
Rahvusvahelised standardid.pdf
Rahvusvahelised standardid.pdf
Rahvusvahelised standardid
Rahvusvahelised standardid
Kuidas hinnata kliimariske
Kuidas hinnata kliimariske
Kestlikusaruandlusega alustamine
Kestlikusaruandlusega alustamine
Kaugtöö ja digipööre tööelus
Kaugtöö ja digipööre tööelus
Palgavõrdsus.pdf
Palgavõrdsus.pdf
Alateadlikud mõttevead
Alateadlikud mõttevead
Psühhosotsiaalsed ohutegurid ja stress
Psühhosotsiaalsed ohutegurid ja stress
Psühhosotsiaalsed ohutegurid ja stress
Psühhosotsiaalsed ohutegurid ja stress
EL Roheline kokkulepe
EL Roheline kokkulepe
Swedbanki majandusprognoos (august 2022)
Swedbanki majandusprognoos (august 2022)
Swedbank Rahaasjade Teabekeskuse 1.kl minemise kulude võrdlus 2022 (RU).pptx
Swedbank Rahaasjade Teabekeskuse 1.kl minemise kulude võrdlus 2022 (RU).pptx
Swedbank Rahaasjade Teabekeskuse 1.kl minemise kulude võrdlus 2022.pptx
Swedbank Rahaasjade Teabekeskuse 1.kl minemise kulude võrdlus 2022.pptx
Eesti majanduskasv on lähiajal mõõdukam ja jätkusuutlikum
Eesti majanduskasv on lähiajal mõõdukam ja jätkusuutlikum
Liisi Himma – 2019 november
Liisi Himma – 2019 november
Liisi Himma – rahapesuvastane võitlus
Liisi Himma – rahapesuvastane võitlus
Ville Jehe - 5 tasandi tervis ja teadlikkus
Ville Jehe - 5 tasandi tervis ja teadlikkus
Urmas Simson - Eesti majanduse hetkeseis
Urmas Simson - Eesti majanduse hetkeseis
Swedbanki majandusprognoos 7.11.2019
Swedbanki majandusprognoos 7.11.2019
Majandusprognoos (august 2019)
Majandusprognoos (august 2019)
Jätkusuutlikkuse õigusraamistik
1.
2.
3.
© Swedbank EL-i keskkonnapoliitika
ja õigusaktide eesmärk on kaitsta looduslikke elupaiku, hoida õhk ja vesi puhtana, tagada nõuetekohane jäätmekäitlus, tõsta kahjulike kemikaalide alast teadlikkust ning aidata ettevõtetel üle minna jätkusuutlikule majandamisele. EL-i keskkonnapoliitika üks põhieesmärke on kliimamuutustega võitlemine. EL soovib tagada, et kliimaprobleeme võetaks arvesse ka teistes poliitikavaldkondades (nt transport, energia), ning toetab vähese süsinikuheitmega tehnoloogiaid ja kohanemismeetmeid. Keskkonna valdkonnas on samuti väljatöötamisel palju erinevaid õigusakte, mis ettevõtete tegevust tulevikus võivad mõjutada. 3
4.
© Swedbank EL-i ringmajanduse
tegevuskava on komplekt omavahel seotud meetmeid. Selle eesmärk on vähendada koormust loodusvaradele, muutes toodete disaini, tootmist ja tarbimist nii, et ei tekiks jäätmeid. Tegemist on kavaga, mitte kohustusliku õigusaktiga. Kava alusel on ettevalmistatud mitmeid erinevaid õigusakte, mille eesmärk on ressursside efektiivsem kasutamine ja ringmajanduseni jõudmiseni. Need algatused seonduvad paljude eri valdkondade, materjalide ja toorainetega. Tutvu Euroopa Liidu ringmajanduse tegevuskavaga 4
5.
© Swedbank ● Elektroonika,
info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT). Euroopa Komisjoni üks eesmärke on tagada nn parandamisõigus, mille kohaselt peavad kodumasinad olema vastupidavamad ning tootjad tagama vähemalt kümne aasta vältel neile varuosasid. Lisaks sellele plaanib Euroopa Komisjon kehtestada täiendavad nõuded mobiiltelefonide ja muude seadmete laadijatele (nt universaalse laadija algatus ) ning luua kogu EL-i hõlmava tagasivõtuskeemi. Skeemi eesmärk on, et kõik elektroonikaseadmed, sealhulgas laadijad, tahvelarvutid ja mobiiltelefonid tagastatakse või ostetakse tagasi. ● Akud ja sõidukid. Üks oluline algatus selles valdkonnas puudutab mittelaetavate patareide kasutuse ülevaatamist ja nende asendamist alternatiividega. Euroopa Komisjoni soovib tagada patareide ja akude kestlikkuse ning läbipaistvusnõuete täitmise. Loe lisa! 5
6.
© Swedbank ● Pakendid.
Euroopa Komisjon vaatab üle pakendite ja pakendijäätmetega seonduvaid nõudeid. Eesmärk on parandada pakendite disaini, et soodustada korduvkasutust ja ringlussevõttu; suurendada ringlusse võetud materjali sisaldust pakendites; võidelda ülemäärase pakendamisega; vähendada pakendijäätmete hulka. Loe lisa! ● Plasttooted. Euroopa Komisjon on asunud tegelema mikroplasti probleemiga läbi ühekordselt kasutatavate plastoodete kasutamise vähendamise. Loe lisa! ● Tekstiiltooted. Euroopa Komisjon soovib kehtivaid õigusakte täiendada nii, et tekstiiltooted oleksid kestlikumad ja neid võetaks rohkem ringlusse ning plaanib selleks tekstiilitööstusele ka toetusi. Loe lisa! ● Ehitus ja hooned. Euroopa Komisjon on teatanud, et tulevikus võidakse teatud ehitustoodetele kehtestada ringlussevõetud materjali sisalduse nõuded. Lisaks võidakse riigihangetel hakata kasutama olelusringi hindamist. ● Toit, vesi ja toiduained. Kavandatakse algatusi ühekordselt kasutatavate toodete (nt lauanõude) asendamiseks. 6
7.
© Swedbank Keskkonnahoidlike riigihankemenetlustega
püüavad avaliku sektori ostjad hankida tooteid, teenuseid ja töid, millel on väiksem keskkonnamõju. Keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumid mõjutavad nii avaliku sektori hankijaid kui ka müüjaid ja tootjaid. Näiteks Leedu kavatseb muuta kõik riigihanked keskkonnahoidlikuks juba 2023. aasta lõpuks. Keskkonnahoidlikud riigihanked on praegu enamasti vabatahtlikud, kuid Euroopa Komisjon plaanib need teatud valdkondades kohustuslikuks muuta (vaata järgmist slaidi). Loe lähemalt roheliste hangete kohta 7
8.
© Swedbank ● Transport.
Keskkonnasõbralike ja energiatõhusate sõidukite direktiivi eesmärk on suurendada väiksema ja nullheitmega sõidukite osa riigihangetel soetatavate sõidukite hulgas. Avaliku sektori hankijad peavad hakkama soodustama ja soetama alternatiivseid tehnoloogiaid, sealhulgas elektril, maagaasil ja vesinikul töötavaid sõidukeid. Iga EL-i liikmesriik kehtestab oma sihttasemed ise. Direktiiv võeti vastu 2019. aastal ning pidi saama kohalikku õigusesse üle võetud 2021. aastal, Eesti ei ole seda veel teinud. Loe lisa! ● Akud ja patareid. Esialgse ettepaneku eesmärk on tagada, et kõik EL-i turule toodavad akud ja patareid oleksid jätkusuutlikud, ringmajanduse nõuetele vastavad ja ohutud. Uute normide kohaselt peavad akude ja patareide tootjad ning ringlussevõtjad hakkama tegema tihedamat koostööd. Määrus peaks vastu võetama 2022. aasta lõpus ja 2027. aastast kohaldatakse seda keskkonnahoidlikel riigihangetel. Loe lisa! 8
9.
© Swedbank ● Kestlike
toodete algatus. Algatuse eesmärk on muuta EL-i turule viidavad tooted kestlikumaks. Tarbijatele, keskkonnale ja kliimale on kasulik, kui tooted on vastupidavamad, korduskasutatavad, remonditavad, ringlussevõetavad ja energiatõhusad. Kehtestatakse ka uued kriteeriumid keskkonnahoidlike riigihangete jaoks ning reguleeritakse kahjulike kemikaalide sisaldust elektroonika- ja IKT- seadmetes, tekstiiltoodetes, mööblis, terases, tsemendis ja keemiatoodetes. Loe lisa! ● Pakendijäätmete vähendamine. Eesmärk on leida võimalusi pakendidisaini parandamiseks, et soodustada korduvkasutust ja ringlussevõttu; suurendada ringlussevõetud materjali sisaldust pakendites; võidelda ülemäärase pakendamisega; vähendada pakendijäätmete hulka. Loe lisa! 9
10.
© Swedbank Süsinikdioksiidi kohandusmehhanismiga
(CBAM) kehtestatakse süsinikutasu sellistele imporditavatele toodetele nagu raud, teras, tsement, väetised, alumiinium ja elektrienergia. Kui Euroopa Parlament mehhanismi heaks kiidab, rakendatakse seda alates 2026. aastast. Üleminekufaasis, aastatel 2023–2026, peavad EL-i importijad oma toodetega seotud heitmemahtusid deklareerima. Eesmärk: Süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi eesmärk on muuta suure süsinikujäljega materjalide importimine kulukamaks. Arvesse on võetud, et rangemad keskkonnanõuded muudavad tootmise EL’is tegutsejatele kallimaks – selle vältimiseks kehtestatakse täiendav süsinikumaks ka imporditavatele kaupadele. Keda see otseselt mõjutab? Raua, terase, tsemendi, väetiste, alumiiniumi ja elektrienergia Euroopa Liitu importijaid. Kuidas CBAM toimib? Nimetatud tooteid EL-i importijad peavad hankima vastava sertifikaadi. Selle hind määratakse eurodes CO2 heite tonni kohta ja see põhineb EL-i heitkogustega kauplemise süsteemil (ETS). 10
11.
12.
© Swedbank Euroopa Komisjoni
alaline ekspertrühm, nn „kestliku rahanduse platvorm“, aitab välja töötada „sotsiaalse taksonoomia“. Sotsiaalne taksonoomia käsitleb kestlikkuse sotsiaalseid aspekte: ● inimõigused, ● palgavõrdsus, ● töötajate tervis ja heaolu, ● klientide ohutus, ● toodete kättesaadavus jm. Keskkonnaalase ja sotsiaalse taksonoomia kombineerimisega tagatakse, et äriühingute kestlikkusaruanded annavad igakülgse ülevaate ettevõtte tegevusest. Sotsiaalse taksonoomia väljatöötamisel pole hetkel veel paika pandud selget ajaraamistikku. Loe täpsemalt sotsiaalsest taksonoomiast 12
13.
© Swedbank GDPR sisaldab
isikuandmete kaitse norme, mis annavad inimestele hõlpsama juurdepääsu nende kohta kogutud andmetele ja reguleerivad kolmandate isikute tegevust seoses nende andmete töötlemisega. Määrus mõjutab ettevõtete turundus- ja müügitegevust, nõuab kliendiandmete hoolikat kohtlemist ja andmekaitse eest vastutava töötaja määramist ning reguleerib ettevõttesisest ja -välist andmetöötlemist. Rohkem infot GDPR-ist 13
14.
15.
© Swedbank Majanduskoostöö ja
Arengu Organisatsioon (OECD) avaldas 1999. aastal põhimõtted, millest lähtuvad paljud poliitikakujundajad ja investorid. G20/OECD põhimõtted ei ole õiguslikult siduvad. Samas on need olulised ettevõtetele, kes soovivad olla globaalsel tasemel konkurentsivõimelised ja investorite jaoks atraktiivsed. 15
16.
© Swedbank ● Ettevõtte
tõhusa juhtimise tagamise raamistik ● Omanike ja nende esindajate õigused ning võrdne kohtlemine ● Institutsionaalsed investorid, börsid ja muud vahendajad ● Sidusrühmade roll ettevõtte juhtimises ● Andmete avaldamine ja läbipaistvus ● Juhtorganite vastutus Tutvu OECD põhimõtetega 16
17.
© Swedbank Direktiivi eesmärk
on luua kanalid ja kehtestada protseduurid organisatsioonisisesest rikkumisest teavitamiseks ning rikkumistega tegelemiseks. Direktiivi eesmärk on kaitsta neid, kes teatavad rikkumistest „tööalaselt“, st töötajaid, füüsilisest isikust ettevõtjaid, aktsionäre/osanikke, töövõtjaid ja tarnijaid. Liikmesriigid pidid direktiivi kohalikku õigusesse üle võtma 2021. aasta lõpuks, kuid Eesti ei ole seda seni teinud. Direktiivi kohaselt peaks 250 või enama töötajaga ettevõtted nõudeid täitma alates 2021. aastast ning 50 kuni 249 töötajaga ettevõtted alates 17. detsembrist 2023. Tutvu direktiiviga 17
18.
© Swedbank Euroopa Komisjon
on teinud ettepaneku äriühingute kestlikkusalast hoolsuskohustust käsitleva direktiivi kehtestamiseks. Direktiiv näeb ette kohustuse integreerida keskkonnariskid ja -mõjud, inimõiguste ning tarneahelatest tulenevate riskidega seotud mõjud ettevõtte juhtimisse. Eeldusel, et direktiiv võetakse vastu, peavad tulevikus ettevõtted täitma teatud hoolsusmeetmeid enda tegevuse otsese ja kaudse kahjuliku mõju tuvastamiseks ning selle leevendamiseks. Direktiiv pöörab erilist tähelepanu ettevõtetele, mis tegutsevad kõrge riskiga sektorites (nt tekstiilitööstus, põllumajandus, metsandus, kalandus, mineraalide kaevandamine ja nendega kauplemine). Käesoleval hetkel on ettepanek esitatud heakskiitmiseks Euroopa Nõukogule, misjärel viiakse see Euroopa Parlamendi ette. Pärast vastuvõtmist peavad EL-i liikmesriigid direktiivi kahe aasta jooksul siseriiklikku õigusse üle võtma. Tutvu direktiivi ettepanekuga 18
Jetzt herunterladen