Diese Präsentation wurde erfolgreich gemeldet.
Wir verwenden Ihre LinkedIn Profilangaben und Informationen zu Ihren Aktivitäten, um Anzeigen zu personalisieren und Ihnen relevantere Inhalte anzuzeigen. Sie können Ihre Anzeigeneinstellungen jederzeit ändern.

Soomaa Jätkusuutliku Turismi Arengustrateegia 2009-13

49 Aufrufe

Veröffentlicht am

Soomaa Jätkusuutliku Turismi Arengustrateegia 2009-13

Veröffentlicht in: Bildung
  • Als Erste(r) kommentieren

  • Gehören Sie zu den Ersten, denen das gefällt!

Soomaa Jätkusuutliku Turismi Arengustrateegia 2009-13

  1. 1. Soomaa piirkonna jätkusuutliku turismi arendamise strateegia 2009-2013
  2. 2. Niiskete metsaribade ja suuremate tukkadega vaheldudes kulgevad need soised niidud kumbagi kätt kaugele lõunasse ja põhja, ühinedes all suure Öördi rabaga ja ülal Valgeraba kaudu tohutu laia Kuresooga. Kümned kilomeetrid aina muinasmaad soode ja tasandike lindudele. Silmitseme huviga läbi kiikri seda ülev-metsikut maastikku. Ants Murakin “Läbi Paani riigi“ 1929.a. Soomaa piirkonna jätkusuutliku turismi arengustrateegia Strateegia koostamises panustasid: Tõnu Aavasalu, Merle Adams, Kuno Erkman, Eedi Haas, Avo Hansberg, Indrek Hein, Dagmar Hodger, Urmas Kase, Tiit Kask, Annely Kesküll, Tõnu Kiviloo, Urve Kolk, Asso Kommer, Tiina Korts, Tõnis Korts, Aimar Kuill, Ly Laanemets, Hille Lapp, Taivo Lehesmets, Agu Leivits, Enda Link, Maigi Loite, Kerly Luige, Mehis Luuken, Liina Lõoke, Algirdas-Andrus Martsoo, Murel Merivee, Heiki Mägi, Tarmo Männigo, Raivo Olesk, Toomas Parm, Rait Parts, Kadi Rebassoo, Aivar Ruukel, Katrin Ruumet, Keily Rändvee, Rein Rändvee, Jaen Soer, Heitti Sosi, Tiiu Umal Tellija: Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regioon Koostaja: Aivar Ruukel, koostöös Soomaa turismiasjalistega Rahastanud: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus Heaks kiitnud: Soomaa Koostöökogu 2
  3. 3. Sisukord SISSEJUHATUS.............................................................................................................................4 1. SOOMAA PIIRKONNA ASUKOHT JA KIRJELDUS.............................................................5 1.1 Soomaa piirkonna asukoht..........................................................................................................5 1.2 Soomaa turismipiirkonna kirjeldus..............................................................................................6 1.3 Soomaa piirkonna turismiasjalised............................................................................................12 1.4 Soomaa turismipiirkonna külastaja...........................................................................................14 2. Soomaa piirkonna jätkusuutliku turismi arendamise strateegia.................................................16 2.1 Jätkusuutliku turismi põhimõtted .............................................................................................16 2.2 Soomaa piirkonna jätkusuutliku turismi arengueeldused .........................................................16 2.3 Koostöö põhimõtted.................................................................................................................17 2.4 Soomaa piirkonna turismitsoneering........................................................................................18 2.5 Turismi trendid ja arengusuunad...............................................................................................22 2.6 Soomaa potentsiaalsed sihtturud ja sihtrühmad.......................................................................22 2.7 Soomaa arengueelduste koondhinnang....................................................................................24 3. Soomaa piirkonna visioon, eesmärgid ja tegevused..................................................................27 3.1 Strateegilised eesmärgid...........................................................................................................27 3.2 Valdkondi läbivad arengusuunad..............................................................................................27 4. Tegevused 2009 - 2013...............................................................................................................28 LISA 1 Soomaa piirkonna turismiteenuse pakkujad.....................................................................34 LISA 2 - Eesti ökoturismi kvaliteedimärgis EHE .........................................................................38 LISA 3 – Kasutatud allikad ...........................................................................................................39 3
  4. 4. SISSEJUHATUS Soomaa piirkonna jätkusuutliku turismi arengustrateegia on esimene kõnealuse piirkonna erinevaid turismiasjalisi1 hõlmav strateegia. Siiski pole strateegia sündinud päris tühjale kohale, Soomaa rahvuspargi külastuskorraldust käsitleb 1999. aastal valminud kaitsekorralduskava. Laiemalt piirkondlikku turismipotentsiaali ja arenguvõimalusi kajastavad suuremal või vähemal määral, Pärnu maakonna puhke- ja turismimajanduse arengukava, Soomaa rahvuspargi kaitsekorralduskava, Viljandi maakonna strateegia piirkonna valdade arengudokumendid, külade kavad ja RMK Sakala puhkeala kasutuskorralduskava, Rohelise Jõemaa piirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava ning Rohelise Jõemaa piirkonna strateegia. Kuigi eelnimetatud dokumendid kajastavad kõik turismi ja selle arendamist Soomaa rahvuspargis ei hõlma ükski eelnimetatud strateegiatest kogu piirkonna turismiarengut terviklikult. Strateegia sündis piirkondliku looduskaitseorganisatsiooni, maavalitsuste, kohalike omavalitsuste, turismi- ja piirkonna arengut suunavate mittetulundusorganisatsioonide ja turismiettevõtjate koostöös. See on dokument, kus erinevad Soomaa turismiasjalised on kokku leppinud ühises visioonis ja arengueesmärkides ning planeerinud ühiseid samme soovitu saavutamiseks. Strateegia eesmärgiks on soodustada piirkonna jätkusuutliku turismi arengut ja seeläbi looduskaitseliste eesmärkide saavutamisele kaasa aitamine. Strateegia: • määrab ära piirkonna jätkusuutliku turismi põhimõtted ja annab tegevusjuhised järgmiseks 5 aastaks; • annab aluse tegevuste eelisjärjestamiseks ja tegevusplaanide koostamiseks; • tagab turismiatraktsioonidena kasutatavate looduskaitseliste väärtuste säilimise; • annab turismiasjalistele suuna, milliste põhimõtete alusel arendada Soomaal turismitooteid; • loob alusdokumendi piirkonna jätkusuutliku turismi rahastamiseks. Eesmärgi saavutamiseks määrab käesolev strateegia Soomaa piirkonna tsoneeringu, jätkusuutliku turismi põhimõtted, analüüsib piirkonna turismipotentsiaali ja arengueeldusi ning kavandab tegevusi kuidas piirkonnas jätkusuutlikku turismi arendada. Piirkonna turismistrateegia koostamine algatati seoses Soomaa rahvuspargi PAN Park võrgustikuga liitumise protsessi algatamisega. PAN Parks võrgustik on põlislooduse kaitsealade võrgustik, mis 2009. aasta alguses ühendab 11 rahvusparki Euroopa erinevatest maadest. PAN Park võrgustiku idee ühendab põlislooduse kaitse ja jätkusuutliku turismi. Turismistrateegia koostamise juures (suvi 2008 - kevad 2009) on sisuloomest olulisem olnud protsess - kõigi turismiasjaliste kaasamine. Paralleelselt dokumendi väljatöötamisega on toimunud ka Soomaa piirkonna asjaliste hulgas mitmeid olulisi muutusi: • kaitseala valitsemise reform keskkonnaministeeriumi haldusalas, mille käigus muutus kaitseala valitsemine ja kaitse korraldamine; • kaitsealadel asuva külastusinfrastruktuuri haldajaks sai reformi käigus Riigimetsa majandamise keskus; • asutati MTÜ Soomaa Turism; • anti välja esimene Soomaa kõiki turismiteenuste pakkujaid koondav ühine kataloogi. 1 Vt punkt 1.3 Soomaa piirkonna turismiasjalised 4
  5. 5. • Soomaa koostöökogu asus PAN Pargi sertifitseerimisprotsessi garandi rolli. 1. SOOMAA PIIRKONNA ASUKOHT JA KIRJELDUS 1.1 Soomaa piirkonna asukoht Soomaa rahvuspark asub Pärnu madaliku idaosas Madal- ja Kõrg-Eesti piiril. „Soomaa“ nime autoriks loetakse professor Teodor Lippmaad, kes möödunud sajandi kolmekümnendatel koostatud taimegeograafilises jaotuses nimetas Vahe-Eesti lõunapoolset osa Soomaaks. Koos põhjapoolse Kõrvemaaga moodustab Soomaa Vahe-Eesti metsade- ja soorikka vööndi. Soomaa turismi arendamise mõjupiirkonna (Vt Skeem 1 Soomaa piirkonna asukoht) all käsitletakse piirkonda, kus säästvat turismi (eriti loodusturismi) seostatakse tugevalt Soomaa rahvuspargiga, ehk kõnealust piirkonda külastavad turistid saavad “Soomaa elamuse”. Kõnealune piirkond ei vasta üks ühele ühelegi varem eksisteerivale geograafilisele jaotusele, vaid on määratud Soomaa turismiasjaliste konsensuse alusel lähtuvalt senisest kogemusest. Piir pole absoluutne ja ei väida, et “Soomaa elamust” poleks võimalik tekitada väljaspoole neid piire, siiski leiame, et praktiliselt oleks seda raske korraldada. Edaspidi kasutatakse Soomaa turismi mõju- ja elamuspiirkonna mõiste asemel lihtsustavalt mõistet Soomaa turismipiirkond. Skeem 1 Soomaa piirkonna asukoht 5
  6. 6. Soomaa turismipiirkond paikneb Saarde, Surju, Paikuse, Tori ning Vändra vallas Pärnu maakonnas ja Suure-Jaani, Pärsti ning Kõpu vallas Viljandimaal. Osaliselt ulatub ka turismipiirkond ka Saarepeedi valda Viljandimaal, Sauga valda Pärnumaal ja Türi valda Järvamaal. Vt skeem 2. Skeem 2 Vallad, milles asub Soomaa turismipiirkond Soomaa piirkonna piiride määramisel on lähtutud: • Rahvuspargist ja "Suur Soomaa" kaitsekorraldusliku terviku printsiibist; • turismi arendamise mõjualast, kus tooted ja teenused turustavad või võiks turustada ennast Soomaa elamuse kaudu; • Soomaa maastikuregioonist; • Pärnu ja Viljandi maakondade piiridest; • Suurematest maanteedest (Pärnu - Ikla, Valga - Uulu; Kilingi-Nõmme – Viljandi; Viljandi – Imavere ja Suure- Jaani Vändra); • piiri hägususest- piir ei ole absoluutne, ühisosa leidmise võimalus ja avatuks jäämine. 1.2 Soomaa turismipiirkonna kirjeldus Soomaa turismipiirkond on arenenud lühikese perioodi vältel. Kuigi kõnealuses piirkonnas on pika aja jooksul kujunenud välja üksikud tõmbekeskused, pole need olnud varem seotud ühtsesse võrgustikku. Soomaa turismipiirkonna areng sai alguse 1993. aastal kui moodustati Soomaa 6
  7. 7. rahvuspark ning loodi esimesed võimalused rahvuspargi ala külastamiseks. Mõningase vahega tekkisid esimesed turismiteenuste pakkujad, misjärel algas ka juba koordineeritum külastuskorraldus rahvuspargis, milleks andis head võimalused Soomaa rahvuspargi kaitsekorralduskava koostamise protsess. Senini pole aga rahvuspargi külastuskorraldust käsitletud piirkondlikul tasandi. Samuti pole Soomaa turismipiirkonnale koostatud spetsiaalset külastajate ega turu uuringut, ega hinnatud klientide eelistusi. 2005 aasta suvel viidi Tartu Ülikooli Pärnu Kolledzi poolt läbi Soomaa rahvuspargi külastajate rahulolu-uuring, millest selgus, et Soomaa külastuse peamised motivatsioonitegurid on kaunis looduskeskkond, uus sihtkoht ning aktiivne puhkus. Samuti sobivus lühipuhkuseks ja eelmiste külastuste meeldivad kogemused. Vastajad hindasid kõrgelt võimalust olla vaikuses, tutvuda rabadega ja osaleda kanuumatkadel. Negatiivsete teguritena toodi välja sääskede rohkus ja välismaalaste poolt ka ainult eestikeelsed infostendid. Teatavat rahulolematust väljendati ka teeolude ja mobiililevi osas. Siiski on Soomaa rahvuspargi turismipiirkonda iseloomustav andmestik üpris lünklik ning suures osas on käesoleva strateegia koostamisel vajalik lähtuda hinnangutest ja oletustest. Soomaa turismi piirkonnas tegutseb mitmeid erineva tegevusvaldkonnaga turismiteenuse pakkujaid, suur osa ettevõtjatest tegeleb turismiga põhitöökoha kõrvalt. Vt LISA 1 Soomaa piirkonna turismiteenuse pakkujad. Antud nimestik kirjeldab informatsiooni, mis on leitav internetist 2009. aasta jaanuarikuu seisuga, see nimestik ei kajasta ettevõtete rolli piirkonna maine kujundamisel. Nimestikust on aga võimalik järeldada, et piirkonnas ei domineeri jätkusuutlikke turismipõhimõtteid mittejärgivad ettevõtted, mistõttu strateegias kavandatud põhimõtteid on aktiivse tegutsemise korral võimalik rakendada kogu piirkonnas. Soomaa turismipiirkonna loodusväärtused Soomaa turismipiirkonna loodusväärtuste kõige esinduslikum ala on loomulikult Soomaa rahvuspark, kuid piirkonnas on mitmeid teisigi kaitsealasid ning hulgaliselt väärtuslikke loodusalasid väljaspool kaitsealasid. Kaitsealadel on külastusvõimalused loodud ennekõike Soomaa rahvusparki, aga ka Navesti looduskaitsealale, Kurgja maastikukaitsealale ja Saarjõe looduskaitsealale. Turismi võtmes on suurim tõmbekeskus Soomaa rahvuspark, mis piirkonna kaitsealadest on olulisim loodusturismi sihtkoht ja paljudele ettevõtjatele tähtsaim turismiressurss. Turismi seisukohast on huviväärseimad2 : 1. ulatuslikud suhteliselt puutumatud rabad , nende seas Eesti suurim raba Kuresoo; 2. looduslikes looklevates sängides voolavad jõed; 3. jõgede regulaarsed üleujutused; 4. lammi- ja soometsad; 5. luhaniidud; 6. taimedest siberi võhumõõk, niidu-kuremõõk, käpalised; 7. lindudest kotkad, rähnid, kakud, rohunepp ja rukkirääk; 8. imetajatest põder, metssiga, kobras ja kõik suurkiskjad – hunt, ilves ja karu. 2 Mitte tingimata antud tähtsuse järjekorras. 7
  8. 8. Soomaa piirkonnas on rajatud järgmised külastusvõimalused loodusväärtustega tutvumiseks, vt Skeem 3 Looduse vahendamiseks rajatud külastusrajatised: 1. Kuuraniidu õpperada, Soomaa RP3 ; 2. Ingatsi matkarada ja vaatetorn, Soomaa RP; 3. Meiekose matkarada, Soomaa RP; 4. Oksa laudrada ja vaatetorn, Soomaa RP; 5. Tõramaa puisniidu matkarada ja vaatetorn, Soomaa RP; 6. Öördi matkarada, Soomaa RP; 7. Riisa rabarada ja vaatetorn, Soomaa RP; 8. Tipu küla kultuurilooline rada, Soomaa RP; 9. Keskuse Koprarada, Soomaa RP; 10. Läti vaatetorn, Soomaa RP 11. Toonoja matkarada, Soomaa RP; 12. Hüpassaare matkarada, Soomaa RP; 13. Lemmjõe keelemetsa matkarada, Soomaa RP; 14. Sakala tee matkarada, Kurgja MKA, Navesti MKA, Saarjõe MKA; 15. Saeveski metsaonn, Saarjõe MKA; 16. Vanapagana maja, Saarjõe MKA; 17. Saarjõe loodusrada, Saarjõe MKA; 18. Labidakivi lõkkekoht, kaitsealuse üksikobjekti vahetus läheduses; 19. Kurgja talumaastik, Kurgja MKA Kultuuriväärtused Soomaa rahvuspargi asustusel on huvitav ajalugu. Inimasulad tekkisid juba kiviajal, läbi sajandite on asustus püsinud hõre, suhteliselt isoleerituna muust maailmast. Turismis on tähtis koht nii vaatamisväärsustel kui suulisel pärimusel – lugudel, legendidel ja nende jutustamisel. Turismi seisukohast on piirkonna olulisemad kultuuriväärtused on: 1. Viiendaks aastajaks kutsutav üleujutus ja sellega seotud eluolu; 2. Eelnevast tingitud ühepuupaatide kasutamise kultuur ja valmistamise oskus; 3. Soomaad läbiv veetee, mis on olnud Hansa kaubateeks Pärnu ja Viljandi vahel; 4. Pärnu-Viljandi talitee ja hulk kohalikke taliteid, mis on käinud üle soode; 5. Traditsiooniline taluelu, esinduslikem näide on Kurgja talumuuseum, häid näiteid leiab ka eraalgatusena toimivates turismitaludes (Vaike talu); 6. Taliteede sõlmpunktides tegutsenud kõrtsid (Oksa, Tõramaa); 7. Ajaloolised isikud – C.R Jakobson, L. Koidula, A. Pulst, M.Saar, V.Reimann, J.Köler, vennad Kapid; 8. Arhitektuuriväärtused – Olustvere mõis, Suure-Kõpu mõis, Tori kõrtsihoone jt.; 9. Käsitöö ja piirkonnale omane toit 10. Nõukogude armee pärand – raketibaasi jäänused Kikeperas, Tohvri küla. 3 Siin ja edaspidi lühendid RP=rahvuspark, MKA=maastikukaitseala, LKA=looduskaitseala, HA=hoiuala 8
  9. 9. 9 Skeem 3 Looduse vahendamiseks rajatud külastusrajatised
  10. 10. Aktiivsed tegevused ja sündmused Lisaks loodus- ja kultuuriväärtustele on turisminõudluse tegelikeks tekitajateks – tõmbeteguriteks erinevad sündmused ja aktiivse puhkuse tegevused. Tegevused ja sündmused ärgitavad külastajaid Soomaa turismipiirkonda tulema, loovad külastuselamuse ja aitavad kaasa Soomaa kui sihtkoha kuvandi kujunemisele. Soomaa turismipiirkonnas harrastatavad aktiivse puhkuse viisid on: 1. Veematkad jõgedel kanuude, kummipaatide ja haabjatega; 2. Kalastus; 3. Jalgsimatkad laudteedel ja matkaradadel; 4. Räätsamatkad rabades; 5. Hobumatkad; 6. Suusamatkad rabades ja tõukekelgumatkad jõejääl; 7. Õppematkad (soomaastike, taimede, seente jm õppimise eesmärgil). Soomaa piirkonnas regulaarselt toimuvad sündmused: 1. looduslik tähtsündmus – viies aastaaeg; 2. Soomaa Sõprade Seltsi korraldatavad talgud ja matkad; 3. Suure-Jaani muusikapäevad; 4. Haabjaehituse laagrid; 5. keskkonna ja loodushariduslikud üritused RMK Sakala puhkealal (Sakala tee matkapäev, perepäev Lõhavere Linnamäel jne.); 6. rahvakalendri tähtpäevade tähistamine; 7. külaseltside üritused; 8. kultuuriüritused Toris, Paikusel, Vändras, Suure-Jaanis, Kõpus, Kilingi-Nõmmes. Soomaa turismipiirkonna positsioon Eesti turismis Eesti kui reisisihi turunduses on üheks väärtuseks metsik loodus ja selle sümboliks sood. Soomaa rahvuspark on suurte rabade näidisala ja seda positsiooni kinnitab ja võimenda Euroopa põlislooduse kaitsealade PAN Parks sertifikaadi taotlemine. EAS turismi arenduskeskus ja ka MTÜ Eesti Maaturism jagavad Eesti kolmeks regiooniks – Põhja-, Lääne- ja Lõuna-Eesti. Soomaa jääb peaaegu võrdses osas nii Lääne-Eestisse kui Lõuna- Eestisse. Ühelt poolt tekitab paiknemine korraga kahes regioonis segadust, teiselt poolt aga 10
  11. 11. pakub kahe Soomaast huvitatud turismikeskuse olemasolu Pärnu ja Viljandi näol ka kaks korda suuremaid võimalusi koostööks turismimarsruutide ja -toodete arendamisel ning turundamisel. Kahe regiooni piirile jäämine toetab Soomaa positsiooni inimmõjudest vähe mõjutatud põlislooduse alana – Eesti Põlislooduse Pealinnana. Eestimaa viiendikeks jaotav siseturismikontseptsioon nimetab piirkonda Jõemaaks. Selles kontseptsioonis on võimalused Soomaa positsioneerimiseks Muistse Veetee turismiruumi ja koostööks lisaks Pärnule ja Viljandile ka Tartuga. Veetee teavitamise suursündmuseks on Laulupeo tule liikumine vett pidi Tartust Viljandi ja Pärnu kaudu Tallinna 2009.a. Viljandi ja Pärnu vahel kasutatakse kohalike traditsioonilisi paate haabjaid. Soomaaga sarnasesse turisminiši kuuluvad mitmed teised kaitsealad, näiteks Matsalu, Vilsandi, Lahemaa ja Karula rahvuspark, Nigula LKA, Endla LKA, Alam-Pedja LKA jt. Ühelt poolt on nimetatud piirkonnad Soomaale konkurentideks, teiselt poolt loovad aga võimalusi koostöövõrgustike loomiseks, ühiste tootepakettide koostamiseks ja ühiseks turunduseks. Soomaa piirkonna unikaalsed väärtused Unikaalsed väärtused (ehk USP-d4 )on need piirkonna omadused, mis ahvatlevad potentsiaalseid turiste külastusotsust tegema. Need on piirkonna konkurentsivõime aluseks, võimaldavad eristada Soomaad teistest looduturismi sihtkohtades. Mis eristab Soomaa teistest sihtkohtadest ja annab põhjuse siia tulla? − viies aastaaeg ja ka kõik aastaajad - viis aastaaega; − puutumatud ja põlised loodusmaastikud - rabad; − looduse asukad - kiskjad, kotkad; − hõre asustus, metsloomade sage nägemine maanteetee ääres, − (müstiline) vaikus, pimedus ja valgus - (pole valgusreostust); − Indrek Hein, Edu Kuill , Algis Martsoo ja teised kohalikud giidid, kelle pärast Soomaale tullakse; − pärandkultuur, rippsillad, pukksillad, heinategu luhaheinamaadel; − säilinud ürgse paaditüübi - jämedast haavatüvest õõnestatud haabja, ehitamise ja kasutamise tava; 4 USP, Unique selling point 11
  12. 12. − üks Eesti viiest rahvuspargist, soode-rabade näidisala, põlislooduse pealinn - tulevane PAN Park; − Kuresoo on Eesti suurim raba, Kuresoo lõunaservas asub Euroopa kõrgeim rabarinnak. 1.3 Soomaa piirkonna turismiasjalised Turismiasjalisteks nimetatakse erinevaid üksikiskuid ja organisatsioone, kel on turismi suhtes mingi oma huvi või keda turism mõjutab. Sellised asjalised on kohalikud kogukonnad, erinevad institutsioonid, riigi- ja vallaasutused, MTÜ-d, ettevõtted. Asjaliste osalus ja toetus on turismistrateegia välja töötamises ja elluviimises hädavajalik. Soomaa turismiasjalised on: 1. Kohalikud elanikud – rahvuspargi territooriumile jäävad Riisa küla Tori vallast, Tipu küla Kõpu vallast ja Sandra küla Suure-Jaani vallas. Huvi – nii rahvuspargi elanikel kui ka laiemalt piirkonna elanikel on huvi olla kaasatud, rääkida kaasa turismi arengu juhtimises. Samuti on kohalike elanike huvi see, et turism ei häiriks nende igapäeva elu privaatsust; 2. Kohalikud omavalitsused – Paikuse, Tori, Vändra, Saarde ja Surju vald Pärnumaalt ning Suure-Jaani, Pärsti ja Kõpu vald Viljandimaalt. Huvi – piirkonna atraktiivsuse tõstmine, tulubaasi suurendamine, tööhõive kasv ja seeläbi sotsiaalse heaolu kasv; 3. Pärnu ja Viljandi maavalitsused. Huvi – piirkonna atraktiivsuse tõstmine, infrastruktuuri parandamine, külastajate arvu kasv; 4. Keskkonnaamet (KKA) alustas tööd 1. 02. 2009, on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis teostab täidesaatvat riigivõimu keskkonna- ja looduskaitses. Huvi – looduskaitsemeetmete maksimaalne rakendamine; 5. Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) huvi on tagada riigi metsade majandamine arvestades säästva metsamajanduse printsiipe ning luua võimalusi riigimetsas puhkamiseks. Muu hulgas on RMK ülesandeks kaitsealadel asuvate turismirajatiste rajamine ning hooldamine; 6. Roheline Jõemaa Koostöökogu (RJK) on piirkonna ettevõtjate, kohalike omavalitsuste ja mittetulundusühingute koostöös LEADER programmi raames kohalikku initsiatiivi arendav organisatsioon. Tegevuspiirkond on sh Soomaa turismipiirkond. Tegevuse esmärgid on fikseeritud Rohelise Jõemaa piirkonna strateegias 2007 -2013 ja strateegia elluviimine tagatud rahastatud rakenduskava meetmete kaudu 2007 - 2010. Huvi – piirkonna areng, sotsiaalse heaolu kasv; 7. Soomaa Turism MTÜ (ST) on piirkonna turismiasjalisi, eelkõige ettevõtjaid ühendav mittetulundusühing, mis tegeleb turismiettevõtluse arengu toetamisega Soomaa piirkonnas läbi koolituse, kvaliteedikontrolli, info haldamise ja jagamise. Huvi- turismi arendamine, teadlike külastajate hulga kasv, Soomaa piirkonna ühisturundus; 8. Viljandimaa turism MTÜ – huvi turismiareng Viljandi maakonnas; 9. Pärnumaa Turism SA - huvi turismiareng Pärnu maakonnas; 10. Tipu Looduskool on MTÜ, mille eesmärgiks on vana Tipu koolimaja baasilt arendada välja looduskool, koos ööbimis- ja toitlustusvõimaluse, kus saab pikemaid koolitustsükleid korraldada. Huvi – areng Tipu külas; 12
  13. 13. 11. Külaseltsid. Lubjassaare, Vastemõisa, Kildu, Riisa, Sandra, Rätsepa, Tipu, Teesoo, Supsi ja Seruküla, Kootsi, Puiatu jne külades. Huvi – vastavalt oma kohaliku piirkonna areng; 12. Eesti Haabjaselts . Huvi – haabjakultuuri populariseerimine; 13. Soomaa Sõprade Selts on 1997.a. Loodud MTÜ. Huvi – Soomaa rahvuspargi valitseja toetamine; 14. Kinnistute omanikud kes ei ela kaitsealal; 15. Turismiettevõtjad (Vt LISA 1 Soomaa piirkonna turismiteenuse pakkujad. Huvi – ettevõtluse arendamine, minimaalsed piirangud, turistide arvu kasv; 16. Loodusteadlased ja -kaitsjad. Huvi – loodusliku seisundi säilitamine võimalikult suurel alal ja teaduslike uuringute teostamine; 17. Jahiseltsid, kelle jahimaad asuvad piirkonnas. Huvi – oma tegevuspiirkonnas jahipidamine, säästliku ulukivaru majandamine, kaitsealadel ulukite arvukuse reguleerimine arvestades hea jahindustava järgimist ning jahinduse arendamine vastavalt jahimaakorralduskavale; 18. Kalamehed. Huvi Soomaa jõgedel kalastust harrastada; 19. Soomaa külastajad (vaata Viga: viidatud allikat ei leitud) Huvi – külastajatele mõeldud infrastruktuuri väljaarendamine, võimaluste mitmekesistamine, piirangute viimine miinimumini; 20. Soomaa Koostöökogu (SKK) on 2006. a. Viljandi Maavalitsuse poolt kokku kutsutud asutustevaheline komisjon, kuhu kuuluvad Soomaa rahvuspargi arengut mõjutavad huvigrupid. Soomaa koostöökogu ülesandeks on erinevate huvigruppide vahelise koostöö toimimine ning infovahetuse tagamine. Huvi on erinevate Soomaa rp seotud olevate institutsioonide organisatsioonide koostöö arendamine ja informatsiooni vahetamine. Soomaa koostöökogu täidab Soomaa rahvuspargi jaoks ka kohaliku PAN Pargi grupi (Local PAN Park Group) rolli, kuna hõlmab kõiki vajalikke asutusi ja organisatsioone, kelle tegevus mõjutab rahvuspargi arengut ja kes omakorda on mõjutatud rahvuspargist. 13
  14. 14. 1.4 Soomaa turismipiirkonna külastaja Piirkonna turismiettevõtjate korraldatud ajurünnakul tuvastati 12 seni olulisemat Soomaad külastavat turistide rühma, kelle puhul hinnati nende mõjusid piirkonna looduskeskkonnale, kogukonna elukeskkonnale, majandusele ning samuti oli vaatluse all külastajate omavaheline mõju. Tabel 1 Soomaa külastajate grupid5 Sihtrühm Mõju Osakaal Loodusele Kohalikule kogukonnale Majandu- sele Teistele sihtrühmadele 1. Õpilased nii Eestist kui välismaalt keskmine + / - + / - + + / - 2. Jahituristid, väljaspool rahvusparki vähene + +/- ++ + / - 3. Eesti asutused, seminarid, suve- ja talvepäevad suur + + / - ++ + / - 4. Pered ja sõpruskonnad, enamasti Eestist suur + + + + 5. Kalastajad Eestist keskmine + / - - - +/- 6. Seljakotirändurid, rändurid enamasti välismaalt keskmine + + +/- + 7. Linnu- ja loomavaatlejad, loodusfotograafid nii Eestist kui välismaalt vähene + + + + 8. Seiklusturistid - kanuu, ratsa, ATV, enamasti Eestist suur + / - + / - + + / - 9. Eesti läbuturistid, iseseisvate piknike pidajad keskmine - - + / - - 10. Kultuurihuvilised - muuseumid, haabjad nii Eestist kui välismaalt vähene + + + + 11. Karavanituristid enamasti välismaalt vähene + + + + 12. Invaturistid vähene + + + + ++ väga positiivne mõju + positiivne mõju +/- neutraalne mõju - negatiivne mõju 5 Tegemist on turismiettevõtjate ajurünnakuna sündinud hinnanguna. Süvitsiminevate järelduste tegemiseks on vajalik põhjalikum uuring. 14
  15. 15. Erinevate turistide mõju hinnangud • Looduskeskkonnale Oluline tegur on see, kas turistid on koos giidiga või omapäi. Eelkõige kehtib see õpilasgruppide ja seiklusturistide puhul, kelle käitumine palju sõltub giidist (õpilaste puhul ka õpetajast). Oluline on ka külastajate informeeritus kaitseala piirangutest ja külastaja meelespeast. • Jahiturismis on kliendid alati teadlikud ja organiseeritud. • Probleemne grupp on kalamehed, kelle puhul on teistest külastajatest sagedasem rämpsu maha jätmine. • Seiklusturismi valdkondadest on kanuusõidu mõju neutraalne, ATV, maastur aga negatiivsed. • Kohalikule kogukonnale Oluline tegur on see, kas turistid on koos giidiga või omapäi. Eelkõige kehtib see õpilasgruppide ja seiklusturistide puhul, kelle käitumine palju sõltub giidist (õpilaste puhul ka õpetajast). • Firmagruppide ja seiklusturistidega puhul on hea kui pole otsest kontakti kohalikega. • Kalamehed kipuvad kohalikke maaomanikke mitte kelleksi pidama ja neist „üle jalutama“. • kohalikule majandusele • Õpilasgruppide positiivne mõju seondub sellega, et nad enamasti külastavad nädala sees tööpäevadel ja laagreid peetakse mitmepäevastena. • Jahituristid ja korporatiivkliendid on väga tulusad grupid. • Seljakotimatkajad pole väga tulusad kuna käivad üksikult, nende maht võiks olla suurem. • Keskmisest tulusam on individuaalturist, kes kasutab rendiautot. • Looma- ja linnuvaatluses seni väike mõju, puudub tootearendus. • Karavanituristidele on vaja luua infrastruktuur • Invaturistid on suure potentsiaaliga. • Mõju teistele turistide sihtrühmadele • Mitmete sihtrühmade (õpilased, firmad, seiklusturistid) puhul on tähtsaim ajaline ja ruumiline planeerimine, et nad ei satuks teiste rühmadega kokku • Erihuvidega teadlike turistide mõju on teistele gruppidele positiive, teavitavad ka teisi väärtustest. 15
  16. 16. 2. Soomaa piirkonna jätkusuutliku turismi arendamise strateegia 2.1 Jätkusuutliku turismi põhimõtted Jätkusuutliku turismi mõiste osas on peaaegu kõigil oma nägemus selle sisust. Siin strateegias käsitletakse jätkusuutlikuna turismi, kus turismi arengut hinnatakse lähtuvalt looduslikest, keskkonnaalastest, majanduslikest, sotsiaalsetest ja kultuurilistest indikaatoritest. Turism on jätkusuutlik, kui: • see toimib terves looduskeskkonnas seda kahjustamata; • see toimib isemajandava majandusharuna; • see toetab elujõuliste kogukondade toimimist. Soomaa põhiväärtuseks on tema puutumatu ja põline loodus. Samas on siin, rasketest oludest hoolimata aastatuhandeid kestnud inimtegevus. Soomaalased on kohanenud loodusega ja kohandanud loodust. Soode ja jõgede piirkonnas on kujunenud eristuv elulaad, kombed. See väheasustatud ning vähe muudetud ala on suurepärane näide looduse ürgsetest rütmidest ja inimeste elust nende rütmide järgi. Rahvuspark on rajatud just nende väärtuste säilimiseks. Turismi arendamine rahvuspargis või rahvuspargi ressursse kasutades eeldab nimetud põhimõtetest aru saamist ja nende omaks võtmist, väärtustamist. Vastutustundlikku, loodusega ja kohalike pärandväärtustega arvestavat suhtumist, tuleb rakendada turismitoodete pakkumisel, külastajate vastuvõtu planeerimisel, ettevõtluse laiendamisel ja kõigel muul sellega seonduval. 2.2 Soomaa piirkonna jätkusuutliku turismi arengueeldused Selleks, et Soomaa piirkonnas saaks arendada hästitoimivat jätkusuutlikku turismi on vajalikud mitmed eeltingimused: VAATAMISVÄÄRSUSEST • Soomaa turismipiirkond sõltub väga oluliselt Soomaa rahvuspargi ökoloogilisest seisundist, sh: o Rahvuspargi ja kogu piirkonna looduslikest väärtustest ja nende soodsast seisundist; • Piirkonna atraktsioonide unikaalsusest, mitmekesisusest ja rohkusest , sh lisaks rahvuspargi loodusele ka piirkonna üldine ilme, kultuuripärandiobjektid, vaatamisväärsused jms; JUURDEPÄÄSETAVUSEST-KÄTTESAADAVUSEST • Piirkonna kommunikatsioonidest: o Bussiliiklusest ja selle tihedusest; o Teede kvaliteedist; o Side ja telekommunikatsioonide kvaliteedist. • Väärtuste vahendamine: o Rahvuspargis rajatud infrastruktuurist (rajad, tornid, laagriplatsid, paadisillad); o Külastuskeskuse toimimisest; 16
  17. 17. • Piirangute optimaalsusest o Kaitsealade külastamise võimalikkus; o Loodusturismirajatiste kasutamise võimalikkus. TEGEVUSTEST • Pakutavate teenuste mitmekesisusest, unikaalsusest, rohkusest ja kvaliteedist; • Pakutavate huvikohtade mitmekesisusest, unikaalsusest, rohkusest ja kvaliteedist; • Teenuseid siduvate programmide mitmekesisusest, rohkusest ja kvaliteedist; HÜVEDEST JA TUGITEENUSTEST • Majutusvõimaluste mitmekesisusest, rohkusest ja kvaliteedist; • Toitlustusvõimaluste mitmekesisusest, rohkusest ja kvaliteedist. Kõikides valdkondades on praegu olemas baaskvaliteet, kuid arenguks on vajalik parandada erinevates valdkondades pakutavate teenuste kvaliteeti ühiste juhiste ja standardite järgi ja mitmel juhul suurendada pakutava mitmekesisust. 2.3 Koostöö põhimõtted Soomaa Koostöökogu koordineeriv roll Soomaa Koostöökogu on ümarlaud, kuhu kuuluvad kõigi Soomaa piirkonnaga seotud asjaliste esindajad. Koostöökogu roll on kooskõlastada riigisektori, mittetulundusühigute ja eraettevõtete tegevusi ja suunata jätkusuutliku turismi arengut Soomaa piirkonnas. Koostöö eelduseks kõigi 17 Joonis 1 Turistide elamused sõltuvad turismiasjaliste poolt pakutavatest toodetest ja teenustest ning ala väärtuslikkusest.
  18. 18. asjaliste vahel on informatsiooni jagamine, kaasamine ja mõistev suhtumine. Koostöökogu käib koos neli korda aastas ja teeb ettepanekuid esilekerkinud probleemide lahendamiseks. PAN Pargi sertifitseerimisprotsessis on Soomaa Koostöökogul kohaliku PAN Pargi grupi staatus. Turismiettevõtete koostöö rahvuspargi valitsejaga Turismiettevõtte, Keskkonnaameti ja Riigimetsa Keskuse vaheline kolmepoolne koostööleping on soovituslik kõigile Soomaa rahvuspargi alal turismiteenust pakkuda soovijaile. Leping kohustab turismiettevõtet - täitma head tava - regulaarselt edastama külastusandmeid - osalema külastajate uuringu-monitooringu programmis (veebipõhine tagasiside küsitlus) Kuidas turismiettevõte saab taotleda PAN Pargi sertifikaati? Turismiettevõttele PAN Pargi sertifikaadi taotlemine eeldab turismiettevõttelt: 1. Tema ja Keskkonnaameti vahelise kehtiva koostöölepingu olemasolu; 2. Eesti ökoturismi kvaliteedimärgise EHE (Vt Lisa 1) kasutamisõiguse olemasolu6 ; 3. Nende kahe tingimuse olemasolul või turismiettevõte esitada avalduse Soomaa koostöökogule; 4. Soomaa Koostöökogu otsustab PAN Pargi sertifikaadi omistamise 5. Positiivse otsuse korral sõlmib turismiettevõte lepingu PAN Park Foundation-iga MTÜ Soomaa Turism MTÜ Soomaa turism ühendab Soomaa turismipiirkonna jätkusuutlikke turismiarenduspõhimõtteid järgivaid ettevõtteid, kelle eesmärgiks on turundada Soomaa rahvusparki ja selle mõjupiirkonda ühtsetel alustel tervikliku sihtkohana. MTÜ Soomaa Turism teeb koostööd Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni ning Soomaa Koostöökoguga tagamaks kaitsealasid turustavate info õigsuse ning selle kooskõla kaitsekorraga ning piirkonna ühtsete arengupõhimõtetega. Avatud suhtlemine Soomaa piirkonna jätkusuutlikuks arenguks on oluline tagada kõigi asjaliste omavaheline aktiivne suhtlemine ja infovahetus. Soomaa koostöökogu tagab vaid infovahetuse ja koostöö regulaarsuse. 2.4 Soomaa piirkonna turismitsoneering Soomaa PAN Pargi piirkonna turismi-tsoneerimise eesmärk on negatiivse turismimõju vähendamine ja samas positiivsete mõjude suurendamisele kaasa aitamine. Turismitsoneeringu lähtepõhimõtted: − kaitsealuste objektide kaitsekorrast; − väljakujunenud turismikoridoridest (maanteed, jõed) ja matkaradade võrgust; − rahvuspargi kaitsekorralduskava turismindusliku tsoneeringust; − omavalitsuste (Suure-Jaani, Kõpu, Saarde, Surju, Paikuse, Tori, Vändra) planeeringutes sätestatust ; 6 Eeldused 1 ja 2 ei pea järgnema üksteisele eeltoodud järjekorras. 18
  19. 19. − väljakujunenud turismialasest maakasutusest; − kohaliku kogukonna soovidest; − turismipotentsiaalist. Turismitsoneeringu eesmärk Tsoneering on piirkonnas aluseks järgmiste põhimõtete väljatöötamisel: • Erinevate turismiliikide korraldamisel (näiteks loomade ja lindude vaatluseks, matkamiseks, aga ka ATV-sõiduks) - sätestab tsoonis soositud turismiliigid ja soovitamatud (keelatud) turismiliigid ja –viisid; • Turismi ja muude inimetegevuste vahekordade määramiseks (näiteks loomade vaatlus turism versus ulukite arvukuse reguleerimine); • Külastusintensiivsuse planeerimisele ja juhtimisele (intensiivne versus vähekülastatav tsoon); • Iseseisvate külastajate suunamisel ja giidivajaduse määramisel ; • Turismiinfrastruktuuri uuendamisel ja laiendamisel (viidad, infotahvlid, lõkke- ja puhkekohad, matkarajad, vaatetornid) Skeem 4 Soomaa piirkonna üldtsoneering Piirkond on üldiselt jagatud 4 vööndi (Vt. Skeem 4 Soomaa piirkonna üldtsoneering): • Rahvuspargi ala (39640 ha) - Kõige tundlikum, atraktiivsem ja kõnekam ala. Turismialased tegevused on kaitseeeskirjadega korraldatud. Rohelist mõttelaadi ja 19
  20. 20. keskkonda hoidvat käitumist, tooteid, teenuseid, protsesse eksponeeriv ala. Tootmises on meelelahutus. Tulu on tsooni hinnast, piirangutest ja unikaalsusest tulenev. • Rahvuspargi piirkonna kaitsealade ala (10770 ha) – väikestel elupaigalaikudel liike ja kooslusi hoidvad alad, turism allub kaitsekorra reeglitele. • Rahvuspargi vahetu mõju ala (~52240 ha) - Rahvuspargi vahetu ümbrus. Soomaa otsese mõju ja orienteerituse tsoon. Asustus on soovitud. Piirkonnas nii püsielanikud kui ka hooajalised asukad. Keskused on arenenud, teenused kättesaadavad. Hea füüsiline ja sotsiaalne infrastruktuur. Tegutsevad mitmed Soomaa lugu oma toodetes ja teenustes kasutavad turismiettevõtted. Majandusel ei ole rangeid piiranguid, ega ka rahvuspargi alast tulenevaid eeliseid. Piirkonda läbivad kaitsealale viivad liikumisteed ja piiril “Soomaa väravad”. Teeäärsed talukohad ja maastik häälestavad Soomaa külastajaelamuseks ja seega peavad olema korrastatud ja kõnelema Soomaa loo sissejuhatust. • Rahvuspargiga nõrgalt seotud ala (~118300) Soomaaga lõdvemalt seotud piirkonnad, mis on ühenduslüliks majanduslikult elavamate piirkondadega, suuremate keskustega (Pärnu, Tallinn, Viljandi), aktiivse liikluse tuiksoontega (Via Baltica). Turismis loovad oma väärtustega koostöövõrgustikku .Tootmine on Soomaa mõjuala piiranguteta. Soomaa pikaajalise jätkusuutliku arengu tagamisel ääretult oluline, et antud piirkonnas ei kavandataks jätkusuutliku turismi põhimõtetega oluliselt vastuolus olevaid tegevusi. Teenuste ja tegevuste spetsiifiliselt on täpsemalt tsoneeritud rahvuspark ja selle vahetu ümbrus, vt . Siin on lisaks eeltoodud tsoneeringule täpsustatud järgmised vööndid: • Kogukonna tabualad – katavad piirkonnas (eriti turismirajatiste vahetus mõjualas) elevate inimeste õuealad, kus kehtivad igal pool omanike poolt kehtestatud reeglid. Soomaa elanikud ei ole “vaatamisväärsus” kui nad seda ei soovi. Turismiteenuse pakkujad ja iseseisvad külastajad peavad aktsepteerima kohalike elanike privaatsusvajadust. • Turismirajatiste mõjualad – õppe- ja matkaradade vahetu ümbrus, mida mõjutavad külastajad. Need on tsoonid, kus tuleb kõne alla turismiinfrastruktuuri arendamine ja uute rajatiste püstitamine; • Veeteede mõjualad – veematkade poolt mõjutatud jõgede vahetu ümbrus. Piirkonnad, mida veematkadel osalejad külastavad. • Soovituslikult giidiga külastatavad alad – looduslikult raskesti juurdepääsetavad “põlislooduse elamuse” alad, giidi kasutamine vajalik nii looduslike väärtuste kui ka külastajate endi kaitseks. • Alad, kus eesmärgiks on külastamise minimeerimine – looduslikult häirivustundlikud alad, kus külastamine võimalik kooskõlastatult. • Keelualad – külastamine täielikult keelatud. 20
  21. 21. 21 Skeem 5 Rahvuspargi vahetu mõjuala tsoneering
  22. 22. 2.5 Turismi trendid ja arengusuunad Turismitoodete ja teenuste väljatöötamisel tuleb arvestada põhilised tulevikutrende: 1. Demograafilise olukorra muutumine: vanus, haridus, perekonnaseis, sissetulek jne. Vananev ühiskond pöörab senisest enam tähelepanu mugavusele, neil on rohkem aega, eriti väljapool suve, nad on endiselt aktiivsed ja huvituvad asjadest, millele neil varem pole olnud aega. Ka noored on hakanud enam reisima, kuid nad tarbivad teistsuguseid tooteid, külastades eelkõige sõpru ja tuttavaid. 2. Külastajate elustiili, ootuste ja vajaduste muutumine, millega kaasneb suurenev nõudlus elamustoodete järele. Suureneb erihuvidel põhinevate reiside osakaal (individuaalreisid, elamusreisid, harrastusega seotud reisimine), puhkusel olles soovitakse kulutada, soovitakse lõõgastuda, tegelda lemmiktegevustega, tutvuda uute kohtade ja inimeste elulaadiga, osaleda kultuuri- ja spordiüritustel, saada uusi elamusi, pannakse endid proovile. Puhkusele seatakse seega kõrgemaid ootusi, mille eesmärgiks on igapäevasest rutiinist väljatulek ja kvaliteetne puhkus puhtas keskkonnas. Trendikad valdkonnad on spaa- jaa wellnesstoote pakkumise areng ja mitmekesistumine. 3. Reisieelistuste ja -kestuse muutumine (rohkem lühimaa- ja lühema kestusega reise). Ühe pika reisi asemel aastas soovitakse teha mitu lühemat reisi areneb nn aastaringse aktiivse puhkamise liik, suur nõudlus on nädalalõpureisidele. Kuid tehakse ka pikki, isegi kuid kestvaid reise nagu näiteks ümbermaailmareisid, palverännakud, ülipikad matkad või mitme riigi külastus. 4. Kiire areng turismi jaoks olulise infrastruktuuri osas nagu sadamad, lennuväljad, raudtee, maanteed jne., uute transpordiühenduste nagu lennu-, laeva-, rongiliinide avamine, interneti areng, reisimist soodustava viisapoliitika lihtsustamine eriti Eesti jaoks, Schengeni viisaruumi avanemine, majanduskasv ja üldise heaolu tõus toob kaasa turismi aktiivsuse suurendamise, samas võib see kaasa tuua pakkumiste külluse, mis omakorda pingestab hinna ja kvaliteedi suhet. 5. Keskkonnasõbralikkus: üha suuremat tähtsust hakkab mängima sihtriigi keskkonnasõbralikkus, turvalisus ja eripära. Kokkuvõtvalt võib öelda, et nn „tuleviku turisti“ ootused on üha enam seotud tema enda individuaalsete vajadustega, nad ootavad uusi elamusi nende jaoks uues kultuurilises, psüühilises ja emotsionaalses keskkonnas - nad otsivad uusi kogemusi, näiteks ebaharilikke keskkondi ja kultuure, isiklikku ja füüsilist täiustumist või emotsionaalset arengut. Turistid ei soovi enam lihtsalt reisi, vaid meeldejäävat - just nendele mõeldud unustamatut reisielamust või –kogemust ning kiiresti kättesaadavaid teenuseid. 2.6 Soomaa potentsiaalsed sihtturud ja sihtrühmad EAS Turismiarenduskeskuse 2005-2007 aastatel läbiviidud uuringud Eesti potentsiaali kohta puhkuse sihtkohana erinevates sihtturgudel annavad selge signaali, et loodusturismil on suur arengupotentsiaal kõigil uuritud sihtturgudel. Looduse osatähtsus reisimotiivina oli kõige suurem 22
  23. 23. sakslaste hulgas, kellest 81% oleks Eestisse reisides huvi looduskaunite paikade külastamise vastu. Vanusegrupp 35-54 puhul on huvi looduse vastu isegi 95% külastajate seas. Tabel 2 Soomaa potentsiaalsed sihtturud ja sihtrühmad Eesti Loodushuvilised, firmad ja asutused, seiklusturistid, õpilased, pered , kalastajad Saksamaa Loodushuvilised, pered, kultuurihuvilised, seljakotirändurid Soome Pered, kultuurituristid, loodushuvilised, õpilased Rootsi Loodushuvilised, pered, õpilased Läti Pered, firmad ja asutused, loodushuvilised, õpilased Venemaa Pered, firmad ja asutused, kalastajad Holland Seljakotirändurid, pered, seiklusturistid, kultuurihuvilised Inglismaa Linnu- ja loomavaatlejad Kesk-Euroopa Loodushuvilised, linnu- ja loomavaatlejad, seljakotirändurid Kaugemad maad – USA, Austraalia, Jaapan Seljakotirändurid, loodushuvilised, Soomlastest tunneb looduskaunite paikade ja aktiivsete tegevuste vastu looduses huvi vastavalt 55% ja 40% vastanutest, mis teeb kokku loodushuvilisteks 95% võimalikest Eesti külastajatest. Rootsi sihtturu analüüsist selgus, et 29% Eestit 2006 aastal külastanud turistidest matkas Eestit külastades looduses ning 16% tegeles looduses aktiivsete harrastustega. Edaspidi on looduses viibimisest huvitatud 69% ning aktiivsetest tegevustes looduses 42% võimalikest Eestisse reisijatest. Venemaa sihtturu puhul15 pakkus tegevustest ja vaatamisväärsustest Eestis kõige enam huviloodus – seda 80% vastanute jaoks. Samaväärne huvi oli venelastel arhitektuuri vastu ning veidi vähem ligi 70% huvitus kultuurist ja kultuurisündmustest. Suurbritannia turu puhul tunneks looduse vastu huvi 85% võimalikest Eesti külastajatest, seevastu kultuurisündmuste ja ööelu pakuks huvi umbes pooltele vastanutele. Ka lätlaste puhul on huvi looduse vastu kõrge, 81% vastanutest. Sihtrühm Ootused7 7 Siin ei kajastata infomaterjalide ja teeninduse keele ootusi. Eeldatakse, et kõigil sihtgruppidel on nii sise- kui välisriigi sihtturg. 23
  24. 24. Loodushuvilised Infomaterjalid, külastuskeskus, liikumisskeemid, kaardid, laagriplatsid, giiditeenus-juhendamine. Firmad ja asutused Valmisolek suurte gruppide teenindamiseks, huvitavad tegevused, giiditeenus-juhendamine, toitlustamine Seiklusturistid Giiditeenus-juhendamine, varustuse laenutus, infomaterjalid, liikumisskeemid, kaardid, laagriplatsid. Õpilased- kooliekskursioonid Valmisolek suurte gruppide teenindamiseks, bussidega juurdepääsetavad rajatised, toitlustamisvõimalused, giiditeenus- juhendamine, odavad lahendused, suveniirid, külastuskeskus Pered Parklad ja peatumiskohad, infomaterjalid, viidastatud teed, laagriplatsid, kämpingud, interaktiivsed tegevused lastele, söögikohad, külastuskeskus Kultuurihuvilised Infomaterjalid, külastuskeskus, kaardid, muuseumid, giiditeenus- juhendamine Seljakotirändurid Infomaterjalid, külastuskeskus, liikumisskeemid, kaardid, laagriplatsid. Erivajadustega külastajad Külastuskeskuses pakutavate teenuste kättesaadavus, loodusradade kättesaadavus Erihuviga külastajad (kalastajad jne) Kaardid, eriinfo, laagriplatsid 2.7 Soomaa arengueelduste koondhinnang Arengueelduste hetkeseisust annab ülevaate SWOT analüüs, mis on meetod protsessi, nähtuse olukorra vms. eri külgede analüüsiks. Järgnevalt on ära toodud säästva turismi töörühma poolt tuvastatud Soomaa tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud, Tabel 3 Soomaa turismipiirkonna SWOT analüüs. Tabel 3 Soomaa turismipiirkonna SWOT analüüs Tugevused Nõrkused 1. rahvuspargi staatus 2. väärtuslik ja mitmekesine loodus 3. karismaatilised liigid (kiskjad, kotkad) 4. unikaalsed ja atraktiivsed üleujutused 5. matkaradade ja rajatiste hea seis 6. ettevõtete klaster on olemas, eelkõige majutus ja kanuumatkad 7. rikkalik ja huvipakkuv kultuuripärand 8. Soomaa on Eestis tuntud looduspuhkuse sihtkoht 1. ühekülgsed turismitooted 2. teenuste ja toodete ebaühtlane kvaliteet 3. turismialase statistika piiratus ja uuringute vähesus 4. turismi- ja teenindusharidusega inimeste vähedus 5. piiratud transpordiühendus ja ebapiisav infrastruktuur (teeolud) 6. külastuskeskuse heitlik toiminine 24
  25. 25. 9. väike ja tubli kogukond 10. hea koostöö turunduses nii Viljandi kui Pärnuga 11. Soomaa koostöökogu toimib kõigi asjaliste foorumina 12. omavalitsuste ühistegevus Rohelise Jõemaa koostöökogus 7. giiditeenus ebapiisav (maht, oskused, teadmised, spetsialiseeritus) 8. toitlustusteenuse pakkumise vähesus 9. puudub ühistransport Tõramaale 10. sääsed ja parmud 11. transiit läbi rahvuspargi 12. viidastus ebapiisav Võimalused Ohud 1. looduspuhkuse ja säästva turismi populaarsuse tõus 2. Soomaa saab Euroopas tuntud põlislooduse sihtkohaks 3. teeninduskvaliteedi tõus ja kliendile suunatud teenindus, 4. kliendikeskne tootearendus 5. ühine turundus 6. Tipu Looduskooli väljaarendamine 7. haabja teemapargi väljaarendamine 8. tootearendus muuseumite baasilt (Tori, Hüpassaare, Kurgja, Lubjassaare jt) 9. taliteede pärandilt tootearendus 10. muistse kaubatee arendamine rahvusvaheliseks turismimarsruudiks 11. kiviaja küla väljaehitamine 12. ülikoolide jt. uurimisgruppide kaasamine 13. Soomaa „väravate“ võrgustiku tugevdamine – Paikuse, Tori, Vändra, Suure-Jaani, Kõpu, Kilingi-Nõmme 14. majanduslanguse taustal kasvab väljamineva turismi arvelt siseturism 15. Kohalike suurem kaasatus turismi 16. Üldise elukvaliteedi tõus 1. turismi koordineerimatu iseeneselik areng 2. looduskaitsereformide ettearvamatus 3. aministratiivreformide ettearvamatus 4. infrastruktuuri parendamisse ja korrashoidu ei jätku riigi vahendeid 5. konfliktid eramaa omanike ja külastajate vahel 6. turismiasjaliste koostöö ei laabu 7. elanikonna jätkuv vähenemine ja vananemine 8. noorte ja haritute väljaränne. 9. asfalttee tulekuga kaasneb koormuse, kiiruse, saastatuse, transiidi kasv 10. intensiivse tegevusega kaasnev loodusressursside ületarbimine, elurikkuse vähenemine, elupaikade hävimine ja loodusmaastike muutumine 11. üldise majandusliku languse pärssiv mõju turismiettevõtlusele 12. kliimamuutuste ja keskkonna halvenemise mõjul reisimine väheneb Soomaa piirkonna suurimaks tugevuseks on vaieldamatult puhas, mitmekesine ja põline loodus, mille säilitamiseks on loodud Soomaa Rahvuspark. Tugevuseks võib veel pidada hõredat inimasustust, mis võimaldab piirkonna külastajal ja ka kohalikul elanikul tunda ennast piirkonnas mugavalt ja nautida soovi korral üksindust. Üks olulisim turismitrend on urbaniseerunud ühiskonna kasvav soov minna puhkamiseks linnakeskkonnast välja ning veeta oma vaba aeg looduses. Soomaa kaubamärk on esialgu tuntud küll ainult Eestis, kuid rahvuspargi staatus ja liitumine Euroopa põlislooduse võrgustikuga PAN Parks annab piirkonnale hea eelduse välisturgudel edu 25
  26. 26. saavutamiseks ja teadlike loodushuviliste klientide leidmiseks. Piirkonna kultuuriajalooline ressurss annab lisandväärtust looduslikule ressursile ning aitab piirkonna turismitoodet mitmekesistada. Oluliseks väljakutseks on piirkonna valdade, RMK, KKA, turismiettevõtjate ja teiste turismiasjaliste koostöö toimimine. Soomaa Koostöökogul on siin kooskõlastav roll. Turismitoodete mitmekesisuse loomiseks ja kvaliteedi parandamiseks on tähtis Rohelise Jõemaa Koostöökogu tegevus. Soomaa piirkonna ühisturunduse kujundamiseks ja teostamiseks on oluline MTÜ Soomaa Turism tegevuse käivitamine ja jätkusuutlikkuse tagamine. 26
  27. 27. 3. Soomaa piirkonna visioon, eesmärgid ja tegevused Üldine visioon: Aastaks 2030 on Soomaa teadliku külastaja poolt väärtustatud, looduslike protsessidena säiliv põlislooduse ja ajalolooliste kultuurmaastike näidisala koos tugeva ja ühtekuuluva kogukonnaga Jätkusuutliku turismi visioon: Euroopa põlislooduse võrgustikku kuuluv Soomaa rahvuspark koos oma mõjupiirkonnaga on Baltimaade populaarseim loodusturismi sihtkoht, mille turismitoode põhineb põlislooduse elamusel, Soomaa omapäral, kultuuripärandil ja kvaliteetsetel teenustel, mida pakuvad koostööna piirkonna turismiettevõtjad ja -asjalised. Turism ei ole mitte eesmärk omaette vaid vahend säästva arengu tagamiseks 3.1 Strateegilised eesmärgid 1. Ökoloogiline eesmärk - turism Soomaal väärtustab ning toetab looduskaitseliste eesmärkide saavutamist ja ei kahjusta piirkonna looduskeskkonda 2. Majanduslik eesmärk - turism loob piirkonnas töökohti ja ettevõtlusvõimalusi ning toetab traditsiooniliste majanduharude jätkusuutlikkust 3. Sotsiaalne ja kultuuriline eesmärk - turism toetab kohaliku kogukonna heaolu, elulaadi säilimist ja ei kahjusta piirkonna sotsiaalset keskkonda 4. Turismiarenduslik eesmärk – Soomaa turimitooted ja -teenused on kvaliteetsed ja turismiettevõtted konkurentsivõimelised ning jätkusuutlikud 3.2 Valdkondi läbivad arengusuunad 1. Kliendikesksus, kus elluviidava mõõdupuuks on Soomaad külastavate turistide rahulolu, piirkonnas veedetud aeg ja nende kulutused reisi jooksul. 2. Identiteet, mille kaudu on võimalik säilitada, jätkata ja tutvustada Soomaa loodust, kultuuripärandit ja traditsioone järgides säästliku turismi põhimõtteid. 3. Koostöö, mis seob omavahel Soomaa piirkonna erinevad isikud, huvirühmad, ettevõtted ja institutsioonid, on suunatud Soomaa konkurentsivõime tõstmisele. Järgnevas tegevuskavas kasutatavate lühendite seletus: KKA – Keskkonna Amet Pärnu-Viljandi regioon KIK – Keskkonna Investeeringute Keskus KOV – Kohalikud omavalitused 27
  28. 28. RJK – Rohelise Jõemaa Koostöökogu MTÜ RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus SAPT – Sihtasutus Pärnumaa Turism SKK – Soomaa Koostöökogu SSS - Sooma Sõprade Selts MTÜ ST – Soomaa Turism MTÜ VT – Viljandimaa Turism MTÜ 4. Tegevused 2009 - 2013 4.1 Ökoloogiline eesmärk - turism Soomaal toetab looduskaitseliste eesmärkide saavutamist ja ei kahjusta piirkonna looduskeskkonda Eesmärk /tegevus Tähtaeg / ajakava Teostajad ja toetajad Rahastamis- allikad Eesmärk 4,1,1 Kehtestatud on piisavad reeglid ja rakendatakse sobivaid kaitsekorralduslikke meetmeid Tegevus 4,1,1,1 Soomaa RP Kaitsekorralduskava uuendamine (KKK 2010 - 1019) 2010 KKA riigieelarve Tegevus 4,1,1,2 Külastuskorralduskava ja- reeglite kehtestamine (kkk osana) 2010 KKA eelarve Tegevus 4,1,1,3 Turismimõjude hindamise (LAC) metoodika välja töötamine. 2009 KKA , RMK eelarve Tegevus 4,1,1,4 Mobiilpositsioneerimise projekt külsatuseireks 2009-2013 KKA RMK KIK Tegevus 4,1,1,5 Koostöölepingute sõlmimine ettevõtjate ja KKA ja RMK vahel. 2009 KKA, RMK, ettevõtjad eelarve Eesmärk 4,1,2 Info jagamine on piisav, selgitamaks kehtivaid reegleid ja võimalikke kahjusid Tegevus 4,1,2,1 trükiste väljaandmine 2009-2013 RMK, KKA Riigieelarve KIK teised fondid Tegevus 4,1,2,2 veebilehe pidev täiendamine 2009-2013 RMK, KKA Tegevus 4,1,2,3 PR; partnerite ja asjaliste kaudu oma sõnumite edastamine 2009-2013 RMK, KKA Riigieelarve KIK teised fondid Tegevus 4,1,2,4 viidastus ja infostendid 2009-2013 RMK, KKA Eelarve KIK teised fondid Eesmärk 4,1,3 mõjusid vähendavaid rajatisi on piisaval Tegevus 4,1,3,1 Rajatiste hooldus ja arendamine printsiibil „hajutatud kontsentreerimine“ 2009-2013 RMK Eelarve, KIK Tegevus 4,1,3,2 teede ja kommunikatsioonide arendamine 2009-2013 teedevalitsus Eelarve EU fondid Tegevus 4,1,3,3 Loodus-ja kultuuriväärtuste arendamine ja parem eksponeerimine 2009-2011 RJK, ettevõtted, Meede 3 LEADER 28
  29. 29. MTÜd Eesmärk 4,1,4 Külastuskeskus toimib rahvuspargi tutvustamise, uurimise ja vahendamise kohana Tegevus 4,1,4,1 külastuskeskuse arengukava rakendamine 2009-2013 RMK KKA Eelarve KIK teised fondid Tegevus 4,1,4,2 Külastajate ja turismimõju uuringute pidev teostamine 2009-2013 KKA, RMK, Ülikoolid Eelarve KIK teised fondid 29
  30. 30. 4.2 Majanduslik eesmärk - turism loob piirkonnas töökohti ja ettevõtlusvõimalusi ning toetab traditsiooniliste majanduharude jätkusuutlikkust Eesmärk /tegevus Tähtaeg / ajakava Teostajad ja toetajad Rahastamis- allikad Eesmärk 4.2.1 Uute töökohtade tekkimine Tegevus 4.2.1.1 Turismiettevõtjate koolitusvajaduse uuring ja vastavate koolituste korraldamine 2009 RJK, Ülikoolid Teised fondid LEADER Tegevus 4.2.1.2 Konkurentsivõime tõstmine tootmises ja teeninduses 2009-2013 Ettevõtjad RJK Meede 1 LEADER Tegevus 4.2.1.3 Investeeringud kohalike toodete ja teenuste ellukutsumiseks ning arendamiseks. 2009-2013 Ettevõtjad RJK LEADER EAS PRIA Eesmärk 4,2,2 Ettevõtlusvõimaluste loomine Tegevus 4.2.2.1 Kohalike elanikele koolitused turismiettevõtluse alustest ja ökoturismist 2009-2013 ST, RJK RJK teised fondid Tegevus 4.2.2.2 Giidikoolitused 2009-2013 ST, LKK KIK teised fondid Tegevus 4.2.2.3 Kohaliku suveniiri väljatöötamine ja tootmine 2009-2013 Ettevõtjad st rjk LEADER Tegevus 4.2.2.4 Toitlustuse ja transpordi teenuste lisandumine 2009-2013 Ettevõtjad EAS teised fondid Eesmärk 4.2.3 Traditsiooniliste majandustegevuste säilimine turismi toetusel Tegevus 4.2.3.1 Kohaliku toidu tootmine väikeste põllumajandusüksuste baasil, toiduvõrkustiku loomine 2009-2013 Ettevõtjad RJK Meede 1 LEADER Tegevus 4.2.3.2 Ettevõtluse mitmekesistamine 2009-2013 Ettevõtjad RJK Meede 1 LEADER Eesmärk 4.2.04 Uute säästvate majandustegevuste arendamine Tegevus 4.2.4.1 Kaugtöö arendamine, E-turundus, turismi- uuringud 2009-2013 Ettevõtjad EAS , teised fondid 4.2.4.2 Käsitöötubade rajamine ja seadmete soetamine; 2009-2013 Ettevõtjad, RJK LEADER 30
  31. 31. 4.3 Sotsiaalne ja kultuuriline eesmärk - turism toetab kohaliku kogukonna heaolu, elulaadi säilimist ja ei kahjusta piirkonna sotsiaalset keskkonda Eesmärk /tegevus Tähtaeg / ajakava Teostajad ja toetajad Rahastamis- allikad Eesmärk 4,3,1 Kohalikud külakeskused kui infokeskused Tegevus 4.3.1.1 Tipu koolimaja looduskooli arendamine 2009-2013 Tipu KIK teised fondid Tegevus 4.3.1.2 Külamajade ehk multifunktsionaalsete teenustekeskuste võrgu väljaarendamine 2009-2013 MTÜd Meede 4 LEDER Tegevus 4.3.1.3 Projekteerimis- ja planeerimistööd, arendusdokumendid, tasuvusuuringud. 2009 MTÜ-d Meede 4 LEADER Eesmärk 4.3.2 Teenuste säilimine ja parenemine turismiarengu toel Tegevus 4.3.2.1 Bussiliikluse säilimine ja parenemine 2009-2013 KOV-d Eelarve teised fondid Tegevus 4.3.2.2 Internetiühenduse parenemine 2009-2013 KOV-d Eelarve teised fondid Tegevus 4.3.2.3 Kauplus-auto suveperioodil 2010 ettevõtjad Tesied fondid Eesmärk 4.3.3 Soomaa identiteedi ja koostöö Tegevus 4.3.3.1 Piirkondliku identiteeti tugevdavate ja piirkonna atraktiivsust suurendavate ürituste ning traditsioonide ellukutsumine ja arendamine. 2009-2013 RJK, KKA, RMK ettevõtted, MTÜd Meede 3 LEADER Tegevus 4.3.3.2 Kohaliku käsitöö ja suveniiiride tootmine 2009-2013 MTÜd, ettevõtted Eearve teised fondid Tegevus 4.3.3.3 Kultuuriväärtuste kaitse ja parem eksponeerimine loomemajanduse arendamise kaudu 2009-2013 RJK Meede 3 LEADER Tegevus 4.3.3.4 Miljööväärtus, arhidektuur ja külamaastik 2009-2013 RMK, KIK ettevõtjad Eelarve KIK teised fondid Tegevus 4.3.3.5 Laulupeo tule tulemine mööda musitset veeteed Viljandist Pärnu 2009 RJK, Haabja Selts LEADER, Kulka Tegevus 4.3.3.6 Kalevipoja, kuradi j.t. mütoloogiliste tege- lastega seotud turismimarsruuti koostamine 2009-2010 Ettevõtjad Eelarve, teised fondid Tegevus 4.3.3.7 Laada korraldamine kord aastas 2010-2013 Teised fondid Eesmärk 4.3.4 Soomaa külastuskeskus on Soomaa külade kokkusaamiskoht Tegevus 4.3.4.1 Rahvaürituste korraldamine kohalikele 2009-2013 RMK, KKA, RJK, ST Eelarve KIK teised fondid Tegevus 4.3.4.2 Soomaa loodust ja kultuuri tutvustavate teemaõhtute korraldamine 2009-2013 RMK KKA ST Eelarve KIK teised fondid 31
  32. 32. 4.4 Turismiarenduslik eesmärk – Soomaa turimitooted ja -teenused on kvaliteetsed ja ja turismiettevõtted konkurentsivõimelised Eesmärk /tegevus Tähtaeg / ajakava Teostajad ja toetajad Rahastamis- allikad Eesmärk 4.4.1 Turismitooted on kvaliteetsed kooskõlast säästva turismi põhimõtetega ja tuginevad Soomaa eripärale (s.o kultuur, traditsioonid, ajalugu, pärimused, toit, käsitöö) Tegevus 4.4.1.1 Koolitused kohalikest väärtustest, pärandist ja tooteks vormimise tehnikatest 2009-2013 ST, RJK, ettevõtjad LEADER Tegevus 4.4.1.2 Õppereisid Eestis pärandi- ja ökoturismiga tutvumiseks 2009-2013 ST, RJK ettevõtjad LEADER Tegevus 4.4.1.3 Õppereisid PAN Parkidesse kogemuste omandamiseks 2010-2013 ST, RJK, KKA EU Fondid Tegevus 4.4.1.4 Ökoturismi kvaliteedimärgise EHE õppepäevad 2009-2013 RJK , ST LEADER Tegevus 4,4,1,5 PAN Parki sertifitseerimise alased koolitused 2009-2009 KKA KIK, teised fondid Eesmärk 4.4.2 Turundus on sihtgrupikeskne Tegevus 4.4.2.1 Soomaa turismikataloogi, kaartide ja trükiste väljaandmine ja levitamine 2009-2013 ST, RJK, KKA, RMK LEADER, ettevõtjad, KIK Tegevus 4.4.2.2 Messidel osalemine 2009-2013 ST, RJK EAS teised fondid Tegevus 4.4.2.3 Turundusprojekt välisturgudele 2009-2011 ST EAS Toetus Tegevus 4.4.2.4 Soomaa ürituste kalender, väljundiga Internetis 2009 SSS, SKK Eelarve teised fondid Tegevus 4.4.2.5 Soomaad tutvustavad FAM- tuurid ajakirjanikele ja reisikorraldajatele 2009 RJK, ST, RMK, ettevõtjad LEADER Tegevus 4.4.2.6 Koostöö reisikorraldajatega 2009-2013 ST, ettevõtjad Eelarve teised fondid Tegevus 4.4.2.7 Koostöö Eesti tasandil ja rahvusvaheliselt 2009-2013 ST eetevõtjad Eelarve teised fondid Tegevus 4.4.2.8 Koduleht ja turundus internetis 2009-2013 KKA, ST, RJK, RMK, ettevõtjad Eelarve teised fondid Tegevus 4.4.2.9 Turu-uuring Soomaa sihtgruppidest 2009 VT, SAPT, RJK LEADER Tegevus 4.4.2.10 Soomaa videofilmi tootmine, erinevates keeltes 2010 ST , SSS teised fondid Tegevus 4.4.2.11 Soomaa reisijuhi kirjutamine ja kirjastamine, erinevates keeltes 2010 RJK, RMK, ST Eelarve teised fondid Eesmärk 4.4.3 Turismiinfrastruktuur rahuldab nii turiste kui teisi asjalisi Tegevus 4.4.3.1 Turismiinfopunktide (Tõramaa, Olustvere, 2009-2013 RMK, ST, Eelarve 32
  33. 33. teistes asumites) koostöö info kogumiseks ja levitamiseks RJK , KOV-id, Olustvere teised fondid Tegevus 4.4.3.2 Turismiinfopunktide käivitamine Toris ja Kõpus 2009 KOV Eelarve teised fondid Tegevus 4.4.3.3 Majutusteenuse arendamine ja mitmekesistamine 2009-2013 Ettevõtjad EAS PRIA teised fondid Tegevus 4.4.3.4 Toitlustusteenuse arendamine, restoran Soomaa südames? 2010-2011 Ettevõtja EAS PRIA teised fondid Tegevus 4.4.3.5 Soomaa „väravate“ väljaehitamine 2009-2010 RJK KOV Meede 5 LEADER Tegevus 4.4.3.6 Haabjaehituse teemapargi väljaehitamine Karuskosel 2009-2013 ettevõtjad EAS PRIA teised fondid Tegevus 4.4.3.7 Kiviaja küla väljaehitamine Paikuse vallas 2009-2013 Paikuse vald Eelarve, teised fondid Tegevus 4.4.3.8 Infotahvlite ja suunaviitde inventuur ja uuendamine 2009-2013 RMK KKA Eelarve KIK teised fondid Tegevus 4.4.3.9 Jõgede äärsete peatuspaikad, paadisildade, lõkkekohtade inventuur ja uuendamine 2009-2013 RMK KKA ettevõtjad Eelarve KIK teised fondid Eesmärk 4.4.4 Kommunikatsioon ja koostöö Tegevus 4.4.4.1 Ajalehe välja andmine ja levitamine 2009-2013 SKK Eelarve teised fondid Tegevus 4.4.4.2 Internetipõhised suhtlusgrupid ja -listid 2009-2013 SKK, ST Eelarve teised fondid Tegevus 4.4.4.3 MTÜ Soomaa Turism organisatsiooni areng 2009-2013 ST Leader teised fondid Tegevus 4.4.4.4 Soomaa Koostöökogu kvartaalsed kooslolekud 2009-2013 SKK Eelarve teised fondid Tegevus 4.4.4.5 Turismiasjaliste kvartaalsed? ümarlauad 2009-2013 ST, RJK Eelarve teised fondid Tegevus 4.4.4.6 Parima praktika näitete andmebaasi loomine 2009-2013 ST, Ülikoolid VT, SAPT Eelarve teised fondid Tegevus 4.4.4.7 Välispiirkondadega ühiste turismitoodete ja -pakettide arendamine 2009-2013 Ettevõtjad, ST VT, SAPT Eearve , teised fondid Tegevus 4.4.4.8 Konverentsi korraldamine kogemuste ja ideede vahetamiseks (vähemalt kord aastas) 2009-2013 RJK ST SKK VT, SAPT Teised fondid Tegevus 4,4,4,9 Turismistrateegia ja tegevuskava regulaarne täiendamine ning uuendamine 2009-2013 SKK, RMK, KKA, RJK, ST 4.5 Kava uuendamine–jätkusuutliku turismistrateegia kaasaegsus, jätkumine järgmistel perioodidel Tegevus 4.5.1 Tegevuskava uuendamine vastavalt vajadusele koostöökogude nõupidamistel 2009-2013 Kõik asjalised Tegevus 4.5.2 Tegevuskava uuendamine strateegia perioodi lõpus 2013 Kõik asjalised 33
  34. 34. LISA 1 Soomaa piirkonna turismiteenuse pakkujad Soomaal pakutavaid turismiteenuseid ja - tooteid võib jagada järgmiselt : • Majutus • Toitlustus • Matka- ja reisikorraldus • Seminarid • Transport • Muuseumid ja atraktsioonid • Giidid Ühed turismiettevõtted pakuvad vaid üht-kaht teenust, teised aga kombinatsiooni erinevatest teenustest. Majutust, toitlustust ja matkasid komplektselt pakkuvaid ettevõtteid nimetame puhkekeskusteks. Loetelu Soomaal turismiteenuseid pakkuvatest ettevõtetest: Tegevus- valdkond Ettevõtte nimi või kaubamärk ja veebiaadress Teenused Turism põhi- tegevus Puhkekeskus Vanaõue puhkekeskus vanaoue.ee Majutus, toitlustus, saun, seminarid matkakorraldus JAH Olustvere Turismikeskus olustvere.edu.ee/loss/ Majutus, toitlustus, ratsutamine, seminarid JAH Ritsu talu / Veelaager veelaager.ee Majutus, toitlustus, saun, matkakorraldus JAH Junsi puhkekeskus junsi.ee Majutus, toitlustus, saun, matkakorraldus JAH Riisa rantso riisarantso.ee Majutus, toitlustus, saun, matkade vahendus JAH Ponka puhketalu ponkaland.com Majutus, toitlustus, seminarid, matkade vahendus JAH Klaaramanni puhkemaja klaaramanni.ee Majutus, seminarid, toitlustus, saun, matkade vahendus JAH Energia talu energiatalu.ee Majutus, toitlustus, saun, matkakorraldus EI Reiu Puhkekeskus reiu.ee Majutus toitlustus, matkakorraldus JAH Majutus Aasa puhkemaja hot.ee/aasapuhkemaja Majutus, EI Linnamehe puhketalu linnamehe.ee Majutus, seminarid JAH Livonia hostel livoniamatkad.ee Majutus JAH Hostel Soomaa hostelsoomaa.ee majutus JAH 34
  35. 35. Hiiekivi turismitalu hiiekivi.ee Majutus Miki puhkemaja majutus Hostel Pargi web.zone.ee/pargihostel Majutus Kõpu spordihoone Majutus EI Postikooli puhkemaja Majutus Lodja jahimaja rmk.ee Majutus Sürgavere spordihoone hostel s- jaani.ee/syrgavere Majutus Kumely kodumajutus kumely.ee Majutus Puhkemaja Joosep joosep.ee Majutus Vahelaane talu majutus Suure-Jaani jahimaja rmk.ee majutus Männituka talu majutus Kuuvalguse talu majutus Sõnni talu majutus Saeveski metsaonn rmk.ee majutus Lüiste-Alt puhketalu hot.ee/lyiste Majutus Toitlustus Sookolli Söögituba Välitoitlustus, catering JAH Kodukorts kodukorts.ee Toitlustus Jõesuus JAH Kohvik Arturi Juures Toitlustus Suure-Jaanis JAH Kossu Pub Toitlustus Vändras JAH Helmondi Peo ja Toidutare helmond.ee Toitlustus JAH Kilingi Villa kilingivilla.ee Toitlustus Kilingi-Nõmmes JAH Matka- korraldus Püstkojamatkad pystkojamatkad.com Veematkad, rabamatkad, saun Edela loodusmatkad loodusmatkad.ee Veematkad, rabamatkad, saun Tori matkakeskus tori.ee Veematkad, rabamatkad, saun Soomaa.com/ Karuskose soomaa.com Veematkad, rabamatkad, saun, talvematkad Soomaa Matkad hot.ee/soomaamatkad Veematkad, saun Venesauna talu Ratsutamine, ekskursioonid EI Seikle vabaks seiklevabaks.ee Matkad Jõesuu Jõematkad joematkad.ee Matkad, laagriplats, saun 35
  36. 36. Atraktsioonid Raja talu miniloomad Miniloomaaed, ekskursioonid, lasteüritused JAH Vaike talu Ekskursioonid, toitlustamine, ürituste korraldamine EI Tähetorn Orion hot.ee/tahetornorion Ekskursioonid Valma-Tamme talu Kiiking kiiking.ee/?id=77 Kiiking EI Tori Hobusekasvatus torihobune.ee Ratsutamine, hobumatkad, ekskursioonid Tori Käsitöökoda arteljee.ee käsitöökursused Haabjakoda haabjas.blogspot.com/ haabjakursused Madi talu hot.ee/maditalu Muuseum, matkarada Peebu parvsaun livonia.ee/saun Saun, laagriplats Vihtra ATV Klubi atvklubi.ee ATV Noortelaagrid Tagametsa laager Laagrid, suurüritused EI Spordiseltsi Kalev Urumarja Spordibaas Spordilaagrid EI Pärnumaa Skautide ja Gaidie Malev laagrid Ei Soomaa piirkonnas on lisaks eraettevõtjatele aktiivsed ka mitmed riigiasutused, vt Tabel 4 Soomaa piirkonnas turismisektoris aktiivsed riigiasutused. Tabel 4 Soomaa piirkonnas turismisektoris aktiivsed riigiasutused Tegevus- valdkond Asutuse nimi Haldav asutus Teenused Rahastus Loodusturism RMK KKM8 Loodusrajad, vaatetornid, metsamajad, majutus, ürituste korraldamine, loodusmajad RE, omatulu (mets) Muuseumid Hüpassaare talu Mart Saare majamuuseum VM9 Muuseum, ekskursioonid RE, omatulu Tori muuseum Tori vald Lubjassaare talu Johann Köleri majamuuseum VM Muuseum, majutus, üritused, ekskursioonid RE, Omatulu, projektid Heliloojate Kappide majamuuseum SJLV10 Muuseum, ekskursioonid KOV, omatulu, projektid 8 Keskkonnaministeerium 9 Viljandi muuseumid 10 Suure-Jaani Linnavalitsus 36
  37. 37. Seljametsa muuseum Muuseum , ekskursioonid KOV, omatulu, projektid Kurgja talumuuseum PM11 Muuseum, ekskursioonid, toitlustamine, koolitused RE, omatulu, projektid Info- ja külastuskeskused Soomaa Rahvuspargi keskus Tõramaal KKA Soomaa rahvuspargi info Olustvere Turismiinfokeskus Vähesed nimetatud turismiteenuse pakkujatest tegutsevad vaid kitsalt ühes piirkonnas oma territooriumil, vaid sõltuvalt oluliselt ümbritsevatest oludest, teistest ettevõtjatest ja asutustest. 11 Põllumajandusministeerium 37
  38. 38. LISA 2 - Eesti ökoturismi kvaliteedimärgis EHE EHE on Eesti ökoturismi kvaliteedimärgis loodus- ja kultuuriturismi toodetele. Kõik turismiettevõtted, kes soovivad mõnele oma tootele taotleda EHE-märki, peavad vastama viiele üldisele nõudele: • Turismiettevõte pakub loodus- ja kultuuripärandiga seotud elamusi • Turismiettevõtte tegevust iseloomustavad keskkonnanõuetega arvestamine, kõrge elamuskvaliteet, külalislahkus ja püüdlus pideva arengu poole • Ettevõte on registreeritud Eestis • Turismiettevõte tunneb ja täidab Eesti seadusi ja tegevust puudutavaid nõudeid • Vähemalt üks turismiettevõtte võtmeisikutest on läbinud koolituse „Eesti ökoturism ja EHE-märgis“ Kogu personal oskab lühidalt selgitada EHE-märgi olemust. EHE-märgise mõõdupuud ehk kriteeriumid on: • sihtkoha taluvuspiiridega arvestamine • kohaliku majanduse toetamine • tegevuse keskkonnasõbralikkuse tagamine • loodus- ja kultuuripärandi kaitse aktiivne toetamine • suunatus avastamisrõõmule, teadmistele ja respektile • kvaliteet ja turvalisus EHE-märgise väljaandjaks on EHE-märgise nõukogu, kuhu kuuluvad MTÜ Eesti Maaturism, Eesti Ökoturismi Ühenduse, EAS Turismiarenduskeskuse, liikumise Kodukant ja Eestimaa Looduse Fondi esindajad. 38
  39. 39. LISA 3 – Kasutatud allikad 1. EAS Turismiarenduskeskuse turismi tootearenduse strateegia aastateks 2008-2011. Tööversioon 2009 2. Eesti loodusturismi pakkumise uuring . 2008 3. Eesti Riiklik Turismiarengukava aastateks 2007–2013 4. Eesti säästva arengu riiklik strateegia Säästev Eesti 21. 2005. 5. Eesti ökoturismi kvaliteedimärgis EHE 2009-2013 6. Kõpu valla planeering aastani 2015. 2. köide – Arengustrateegia. 2005 7. Lõuna-Eesti turismi arengustrateegia aastani 2010. SA Lõuna-Eesti Turism 1999-2000 8. Paikuse valla puhkemajanduse ja turismi arengukava 2013. 2006 9. Pärnu maakonna puhke- ja turismimajanduse arengukavast 2009-2013. Tööversioon 2009 10. RMK Sakala puhkeala kasutuskorralduskava. Kabli 2006 11. Rohelise Jõemaa piirkonna starteegia 2008 -2013 12. Rohelise Jõemaa piirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2005 – 2015 13. Saarde valla arengukava aastateks 2006 – 2011 14. Soomaa piirkonna avaldus konkursil „Eesti avastamata aarded 2009“ osalemiseks 15. Soomaa rahvuspargi kaitsekorralduskava 2000-2010 16. Soomaa rahvuspargi Kõrtsi-Tõramaa külastuskeskuse arengukava. 2008 Tõramaa. 17. Soomaa rahvuspargi külastajate rahuolu uuring. Pilootprojekt. TÜ Pärnu kolledz 2005. 18. Surju valla arengukava aastateks 2004 – 2012 19. Suure-Jaani valla arengukava 2007 – 2015 20. Tori valla arengukava aastateks 2004–2014 21. Vändra Valla Arengukava 2005 – 2010 22. Ökoturismi mõju loodusele ja kohalikule kogukonnale Soomaa rahvuspargis. Juta Pertel, Bakalauruse töö , Tallinna ülikool. 2006 39

×