Empfohlen
Weitere ähnliche Inhalte
Was ist angesagt?
Was ist angesagt? (20)
Andere mochten auch
Andere mochten auch (20)
Ähnlich wie Maailma rahvastik + rahvastikuprotsessid
Ähnlich wie Maailma rahvastik + rahvastikuprotsessid (10)
Maailma rahvastik + rahvastikuprotsessid
- 1. Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid Allikad: Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile, AS BIT 2006 Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile , Eesti Loodusfoto Tartu 2003, www.wikipedia.com http://www.census.gov/cgi- bin/ipc/popclockw http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/ Opik/juhan/rahvas/vanusko.html http://eesti.files.wordpress.com/2007/03/a. gif http://www.census.gov/ipc/www/idb/pyram ids.html 1
- 2. Rahvaarvu muutumine Pikka aega maailma rahvaarv oli muutumatu, suremus oli umbes sama suur kui sündivus Rahvaarv hakkas kasvama, kui inimeste eluviis muutus paikseks 1900. aastal elas maailmas 1,6 miljardit inimest, aastal 1992 aga juba 5,5 miljardit, praegu on (11/15/09 at 10:08) 6,797,150,278 inimest http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/popclockw rahvaarv on 20. sajandil kolmekordistunud 2
- 3. 3
- 4. Rahvaarvu muutumine 4
- 5. Rahvaarvu muutumine aasta arv 1650 500 000 000. 1800 1 000 000 000 1918-27 2 000 000 000 1960 3 000 000 000 1974 4 000 000 000 1987 5 000 000 000 1999 6 000 000 000 2012 7 000 000 000 2022 8 000 000 000 2150 11 000 000 000 5
- 6. Kuidas kasvab maailma rahvaarv ? miljardit 10 9 8 7 6 5 Arengumaad 4 3 2 Arenenud riigid 1 Arenenud riigid 0 1950 1970 1990 2010 2030 2050 Source: United Nations, World Population Prospects: The 2002 Revision (medium scenario), 2003. 6
- 7. Maailma suurema rahvaarvuga riigid 2004.a mln 2050.a mln 1. Hiina 1,300 1. India 1,628 2. India 1,087 2. Hiina 1,437 3. USA 294 3. Usa 420 4. Indoneesia 219 4. Indoneesia 308 5. Brasiilia 179 5. Nigeeria 307 6. Pakistan 159 6. Pakistan 295 7. Venemaa 144 7. Bangladesh 280 8. Bangladesh 141 8. Brasiilia 221 9. Nigeeria 137 9. Kongo DV 181 10. Jaapan 128 10. Etioopia 173 7
- 8. Rahvaarvu muutumine 2002. aastal on maailmas 6,2 miljardit inimest. 75% elanikkonnast elab kolmanda maailma riikides. Aastane juurdekasv on 1,5% ehk 80–90 miljonit inimest 90% rahvaarvu kasvust langeb kolmanda maailma arvele 8
- 9. Rahvaarvu muutused eri 6000 maailmajagudes 5000 Aasia 4000 3000 2000 Aafrika Lõuna- 1000 Euroopa Ameerika Põhja- 0 Ameerika 1800 1850 1900 1950 2000 2050 9
- 10. Mis on rahvastiku plahvatusliku kasvu põhjuseks? suremuse langus, mis on tänapäeval eriti kiire arengumaades inimeste toitumistingimuste paranemine tervishoiu ja arstiteaduse areng rahvastiku kasvuga kaasneb ka linnaelanikkonna osatähtsuse suurenemine: 1900. aastal elas linnades 14% rahvastikust, 1991. aastal juba 45% aastaks 2020 ennustatakse arengumaade linnarahvastiku kasvu kolmekordistumist 10
- 11. Rahvastiku paiknemine Rahvastik paikneb väga ebaühtlaselt Tähtsaim rahvastiku paiknemise tegur on soodsad kliimatingimused Suurim rahvastiku tihedus on tasastel ranniku- ja jõeäärsetel aladel Kui 1950.a moodustas arenenud riikide rahvastik 1/3 kogu maailma rahvastikust, siis praeguseks on see langenud ¼-le ja langeb veelgi. 11
- 12. RAHVASTIKU PAIKNEMINE 12
- 13. Rahvastiku tihedus riigiti seisuga2006.a 13
- 14. T. Malthus (1766-1834) Rahvastiku kujunemise põhimõtted: Rahvaarv suureneb geomeetrilises progressioonis, kahekordistudes iga 25 aasta järel. Elatusvahendid kasvavad aritmeetilises progressioonis, mis viib ressursside nappuseni Rahvastikuprobleemid on seotud ressurssidega ja vastupidi. 14
- 15. Olulised mõisted Rahvaarv on mingis piirkonnas elavate inimeste arv. Eristatakse tegelikku rahvaarvu (de facto) ja sinna juriidiliselt kuuluvat ehk alalist rahvaarvu (de jure) Rahvastiku kujunemist mõjutavad kolm peamist protsessi on sündimus, suremus ja ränne ehk inimeste elukoha vahetused. Loomulik iive on sünni-ja surmajuhtumite vahe. Rändesaldo on antud piirkonda mujalt saabunute ja mujale lahkunute vahe. Koguiive saadakse loomuliku iibe ja rändesaldo summana – see näitab rahvaarvu muutumist antud piirkonnas. 15
- 16. Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid Aasta jooksul sünnib maailmas üle 130 miljoni lapse Ügas minutis üle 250 lapse Sündimust ja suremust mõjutavad mitmed tegurid, mis erinevad riigiti ja muutuvad ajas 16
- 17. SÜNDIMUST MÕJUTAVAD: Viljakaseas naiste arv Naiste vanus sünnitamisel Religioon Pereplaneerimise võimaluste olemasolu ja nende kasutamine 17
- 18. SÜNDIMUST MÕJUTAVAD: Kooselu traditsioonid Väärtused Traditsioonid ühiskonnas Naiste ja meeste seisund ühiskonnas, võimalused ja vabadused Majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks 18
- 19. Sündimuse üldkordaja on Sündide arv mingis piirkonnas või riigis 1000 inimese kohta aastas ( 0/00 ) 19
- 20. Suremuse üldkordaja on Surmade arv mingis piirkonnas või riigis 1000 inimese kohta aastas (promillides) 20
- 21. Suremust mõjutavad tegurid: Vaesus, nälg, vee puudus, sõjad Halb tervishoiukorraldus Arstiabi kehv kättesaadavus Ebatervislik eluviis Südameveresookonna haigused, vähk Õnnetused, vägivald Surmatoovad haigused Millised on arenenud riigi suremuse tegurid? 21
- 22. Rahvastikupüramiid iseloomustab rahvastiku soolis-vanuselist koosseisu seeon kaheosaline tulpdiagramm, kus vertikaalteljel on kujutatud vanuserühmad ja horisontaalteljel vasakul poolel iga vanusegrupi meeste arv (või osatähtsus) ja paremal poolel naiste arv (või osatähtsus). 22
- 23. Rahvastikupüramiidilt on näha: Rahva üldarvu Kui palju on erinevas eas mehi ja naisi (kõige sagedamini kasutatakse 5- aastaseid vanuserühmi Laste ja vanurite osatähtsust kogurahvastikust ja suhet tööealise elanikkonnaga Sündimuse, suremuse Meeste ja naiste suhe muutusi viimaste erinevates aastakümnete jooksul vanuserühmades Sisse ja väljarände Meeste ja naiste mõju riigi rahvastiku keskmist eluiga koosseisule 23
- 24. 24
- 25. Võrdle kahe riigi rahvas- tikku ! 25
- 26. DEMOGRAAFILISE ÜLEMINEKU TEOORIA Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine Demograafilise ülemineku 1.etapp: demograafiline plahvatus Demograafilise ülemineku 2. etapp Kaasaegne rahvastiku vananemine 26
- 27. 1.Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine Iseloomulik agraarühiskonnale Kõrge sündimus 40-45 o/oo Kõrge suremus 30-35 o/oo Keskmine eluiga on 40-45 aastat Madal või negatiivne loomulik iive Kõige pikaajalisem etapp Aafrika, Ladina-Ameerika, Okeaania piirkondades elavad hõimud 27
- 28. 2. Demograafilise ülemineku 1.etapp Algas Euroopas 18.sajandil Elutingimuste, toitumise ja arstiabi paranemine Eluea pikenemine, suremuse vähenemine, sündimus on traditsiooniliselt kõrge Kõrge loomulik iive 20-30 o/oo Kiire rahvaarvu kasv - demograafiline plahvatus 28
- 29. 3. Demograafilise ülemineku 2.etapp Sündimuse vähenemine Sündimust mõjutab naise staatuse muutumine ühiskonnas Keskmise eluea pikenemine ja iibe langus alla 20 o/oo Väikelaste suremuse vähenemine 29
- 30. 4.Kaasaegne rahvastiku vananemine Madal sündimus ja suremus Rahvaarvu aeglane kasv või kahanemine Üleüldine pereplaneerimine Kättesaadav tervishoiusüsteem Negatiivne loomulik iive Eakate osakaal rahvastikus tõuseb 20- 25 %-ni 30
- 31. 31
- 33. 33
- 34. Kokkuvõtteks Demograafiline üleminek (siire) – rahvastiku protsesside areng, kus traditsiooniline rahvastiku taastootmise tüüp (kõrge sündimus, kõrge suremus) asendub kaasaegse rahavstiku taastootmise tüübiga (madal sündimus, madal suremus) I Traditsiooniline – kõrge sündimus (40-45 ‰); kõrge suremus; väike iive; kuni 15.saj. II Demograafiline plahvatus – kõrge sündimus (40-45 ‰); suremus langeb (~15‰); suur iive (30‰); rahvaarv kasvab kiiresti III Rahvastiku vananemine – sündimus langeb; suremus on väike; iive väheneb; noorte osatähtsus väheneb IV Kaasaegne – madal sündimus; madal suremus; nulli lähedane iive 34
- 35. Tabelis on esitatud andmed kahe riigi kohta. Valige loetelust sobivad riigid ja paigutage neid riike tahistavad numbrid tabelis õigesse kohta. 1)Eesti, 2) Itaalia, 3) Brasiilia, 4) Bangladesh Sundimus Suremus Keskmine Imikute RIIK 0⁄00 0⁄00 Eluiga M/N suremus 0⁄00 9 10 77/83 6 30 8 61/61 61 Kumma riigi rahvastik on vananev? Pohjendage. Millised majanduslikud probleemid voivad tekkida vananeva rahvastikuga riigil? 35
- 36. Ränne ehk migratsioon on inimeste alalise elukoha vahetus Piiride järgi eristatakse välis- ja siserännet Sise- ja välisrände vahet nimetatakse rändeiibeks ehk rändesaldoks 36
- 37. Rände liigitamise alused ja tüübid Ulatus Iseloom Vabatahtlik Riigisisene Rahvusvaheline Kaasränne Sundränne Põhjused Kestus Majanduslikud Poliitilised Alaline Usulised, Ajutine Kultuurilised Sesoonne Loodusõnnetused 37
- 38. MÕISTED Immigratsioon – sisseränne (immigrant). Emigratsioon – väljaränne. Remigratsioon – tagasipöördumine kodumaale. Pagulane – inimene, kes on sunnitud kodumaalt lahkuma (sundränne). Rändekvoot – sisserännet piirav määrnumber. Pendelränne – igapäevane edasi-tagasi ränne kahe asula vahel. 38
- 39. Rahvastiku ränne IV-VII sajanditel 39
- 40. Interaktiivne migratsiooni kaart peamiste voogudega http://www.bbc.co.uk/scotland/education/ geog/population/migration_map.shtml 40
- 41. Migratsiooni tõuke-ja tõmbepõhjused ning barjäärid Tõuketegurid põhjustavad inimeste lahkumist Tõmbetegurid meelitavad inimesi uutesse kohtadesse elama Sama tegur võib olla ühe inimese jaoks olla tõuke-, teise jaoks tõmbeteguriks Rännet takistavad mitmed sotsiaalsed, majanduslikud ja formaalsed barjäärid 41
- 42. Lähtepiirkonna tõuketegurid: Väike töökohtade arv ja õppimisvõimaluste valik Ebameeldiv, Madal palk üksluine sotsiaalne Halvad keskkond elamistingimused Ebasoodne Inimestevahelised looduskeskkond, lahkhelid looduskatastroofid 42
- 43. Sihtpiirkonna tõmbetegurid: Suur töökohtade arv ja õppimisvõimaluste valik Kõrge palk Head elamistingimused Sugulased, sõbrad, tuttavad Meeldiv ja mitmekülgne sotsiaalne keskkond Soodne, tervislik looduskeskkond 43
- 44. Rände barjäärid: Kaugus Info puudus Rände maksumus 44
- 45. Tänapäeva rahvastiku rännete peamisi põhjusi Lääne- Aktiivne sisseränne Lõuna-, Vahe- ja Euroopa Ida-Euroopast, aga ka Aafrikast ja Ladina-Ameerikast – paremad töö- ja elamistingimused. EL piires toimib tööjõu vaba liikumine, seega ka riikidevaheline ränne. Põhja- Toimub aktiivne sisseränne Ladina- Amee- Ameerikast, Aasiast (vähemal rika määral ka Euroopast). Põhjuseks paremad elu- ja töötingimused. 45
- 46. Tänapäeva rahvastiku rännete peamisi põhjusi Ida- Väljaränne nii Lääne-Euroopa kui Euroopa ka Põhja-Ameerika kõrgelt arenenud riikidesse nii õpingutele, paremate elu- ja ka töötingimuste otsingutele. Lõuna- Rännatakse välja peamiselt Põhja- Amee- Ameerikasse, vähem Euroopasse rika paremate elu ja töötingimuste otsingutele. 46
- 47. Tänapäeva rahvastiku rännete peamisi põhjusi Aafrika Euroopasse (eelkõige endistesse emamaadesse), Aasiasse (eelkõige Araabia poolsaare riikidesse) paremate elu ja töötingimuste otsingutele, aga ka sõjalistel ja poliitilistel põhjustel, näljahädade eest. Toimub ka mandrisisene ränne kõige vaesematest riikidest natuke parema elatustasemega riikidesse. 47
- 48. Tänapäeva rahvastiku rännete peamisi põhjusi Aasia Põhja-Ameerikasse - paremate elu ja töötingimuste otsingutele, ka ülerahvastatuse ja loodusõnnetuste eest. Mandrisisene – poliitiline, sõjaline, usuline tagakiusamine: Kasahstanist, Kesk-Aasiast, Taga- Kaukaasiast Venemaale. Lõuna- Aasiast Araabia ps. riikidesse – ülerahvastatus, paremad töö- ja elu tingimused. 48
- 49. Suuremate rännetega kaasnevad probleemid nii lähte- kui siirdemaale Positiivne külg USA-le Positiivne külg Mehhikole Mitmekesistub Riigis väheneb tööjõuturg, saadakse tööpuudus. vajalik tööjõud. Paranevad migrantide Migrandid on nõus tööoskused, mida töötama raskematel hiljem saab kodumaal töödel. kasutada. Odav tööjõud - nõus Suur osa USA-s töötama odava tasu teenitud rahast eest. saadetakse kodumaale. 49
- 50. Negatiivne külg USA-le Negatiivne külg Mehhikole Suureneb tööpuudus Väheneb tööealiste oma riigi elanike osakaal, väheneb hulgas. maksumaksjate arv. Sisserändajad ei Lahkuvad haritumad, kohane kohaliku seega väheneb haritud kultuuri ja tavadega, inimeste osakaal- ”ajude sellel tasandil tekivad äravool” konfliktid. Lahkuvad peamiselt Suurem surve mehed, riigis tekivad sotsiaalsfäärile soolised Sageli on tegemist disproportsioonid. illegaalsete Tagasi tullakse migrantidega, mis pensionieas, siis suureneb tekitab palju pensionäride osatähtsus. probleeme. Kaotatakse haridusinvesteeringud. 50
- 51. Vasta küsimustele! Euroopas on paljude migrantide uus kodumaa Prantsusmaa. Selgitage kahe naite abil, mis probleemid on Prantsusmaal tekkinud voi voivad tekkida arvuka sisserande tottu. 51
- 52. Võrrelge rahvastikupüramiidide põhjal India ja Itaalia rahvastiku soolis- vanuselist struktuuri. 52
- 53. Joonistel on kujutatud Hiina rahvastikupüramiide aastatel 2000 ja 2050. Tooge välja kaks olulist muutust Hiina rahvastiku vanuselises koosseisus selles ajavahemikus ja põhjendage neid muutusi. 53
- 54. Loe läbi ja vasta küsimusele! Alates 1979. aastast on Hiina valitsus ellu viinud nn ühe lapse poliitikat. Ühelapselistele peredele kehtivad mitmed sotsiaalsed ja majanduslikud eelised. Samal ajal tuleb peredel, kel on lubatust rohkem lapsi, taluda piiranguid, näiteks maksta trahvi ja vanemad võivad kaotada töökoha. Tavaliselt sünnib iga saja tüdruku kohta 105-106 poissi, Hiinas on see näitaja 118 poissi 100 tüdruku kohta. Mis tagajärgi on toonud ja võib kaugemas tulevikus kaasa tuua niisugune rahvastikupoliitika Hiinas? 1) 2) 54
- 55. Kaardil on nooltega tahistatud peamised migratsioonisuunad Ees- ja Louna-Aasias alates 20. sajandi teisest poolest. Nimetage kaardil A, B, C ja D-ga margitud riigid. Miks kaardil B, C ja D-ga margitud riikidest rannatakse Kuveiti ja Araabia Uhendemiraati- desse? Nimetage olulisim migratsiooni pohjus. 55
- 56. Vaadake Kuveidi rahvastiku- püramiidi ja selgitage suure sisserände mõju Kuveidi rahvastiku soolis- vanuselisele koosseisule. 1) 2) 56