2. Andmed
•Meie kodumeri Läänemeri ehk
Limneameri kuulub Atlandi
ookeani sisemerede hulka;
•Euraasia mandrisse tungivat
Läänemerd eraldavad ookeanist
Skandinaavia ja Jüüti poolsaar.
Ühendavad aga kitsad ja madalad
Taani väinad;
APRILL 2015 Läänemeri, 5.klassi loodusõpetus2
3. •Sügavaim koht asub Rootsi
ranniku lähedal Gotlandi
saare lähistel;
•Läänemeri on 373 000 km²
suur;
•Suuruselt teine sisemeri
maailmas,Vahemere järel;
•Maailma suurim
riimveekogu.
APRILL 2015 Läänemeri, 5.klassi loodusõpetus3
"<a href="http://commons.wikimedia.org/wiki/File:BalticSea_March2000_NASA-S2000084115409_md.jpg#/media/File:BalticSea_March2000_NASA-S2000084115409_md.jpg">BalticSea March2000 NASA-S2000084115409 md</a>". Avalik omand / <a
href="//commons.wikimedia.org/wiki/">Wikimedia Commons</a>.
4. Mõisted
• Laht – maismaasse ulatuv ookeani, mere või järve osa.
APRILL 2015 Läänemeri, 5.klassi loodusõpetus4
"<a href="http://commons.wikimedia.org/wiki/File:San_Sebastian_aerea.jpg#/media/File:San_Sebastian_aerea.jpg">San Sebastian aerea</a>". Hynek Moravec; modified by Generalpoteito – Wikimedia Commons, image under Creative Commons Attribution 2.5 <a href="//commons.wikimedia.org/wiki/File:San_sebastian_aerial_7909.JPG"
title="File:San sebastian aerial 7909.JPG">(image page)</a> / <a href="http://creativecommons.org/licenses/by/2.5" title="Creative Commons Attribution 2.5">CCBY 2.5</a> / <a href="//commons.wikimedia.org/wiki/">Wikimedia Commons</a>.
5. • Saar - täielikult veega ümbritsetud maismaa.
APRILL 2015 Läänemeri, 5.klassi loodusõpetus5
https://annoyzview.files.wordpress.com/2012/03/easter-island-1.jpg
6. • Laid – väljakujunenud taimkattega väike saar,
tavaliselt asustamata, enamik Eesti laidusid asub
Lääne-Eestis.
APRILL 2015 Läänemeri, 5.klassi loodusõpetus6
http://www.estonica.org/media/files/images/46/465200312334-vilsandi_laiud.jpg
7. • Poolsaar - piklik
ja suuremalt jaolt
veega
ümbritsetud ning
kaugele merre
ulatuvat
maismaaosa, mis
eraldab meresid
või lahtesid.
APRILL 2015 Läänemeri, 5.klassi loodusõpetus7
8. • Väin ehk merekitsus on
maailmamere erinevaid osi
(ookeane, meresid, lahti)
ühendav ja maismaad
lahutav kitsas mereosa.
APRILL 2015 Läänemeri, 5.klassi loodusõpetus8
9. • Neem ehk maanina on
nukina merre või järve
ulatuv väike maismaa
osa. Üldjuhul on
poolsaare osa.
APRILL 2015 Läänemeri, 5.klassi loodusõpetus9
http://www.laurentsiuse-selts.eu/web/userfiles/images/Kolga_rand.jpg
10. Rannajoon
• Arvukad lahed ja poolsaared muudavad Läänemere
rannajoone väga liigestatuks ehk käänuliseks;
• Kolm suurt lahte: Põhja- ehk Botnia laht, Soome laht,
Liivi laht;
• Väikestest lahtedest on eriti rikas meie põhjarannik;
• Saari on loendatud üle 1500;
• Suurimad saared: Saaremaa, Hiiumaa, Muhu ja
Vormsi;
• „Märka merd“ rannajoone video.
APRILL 2015 Läänemeri, 5.klassi loodusõpetus10
11. Rannik
• Mitme miljoni aasta jooksul rõhus Läänemerd ja selle
ümbruse maapinda mitme kilomeetri paksune
mandrijää;
• Ilmastik muutus soojemaks, jää sulas ning maapind
vabanes raskest koormast ja hakkas tõusma;
• Veel praegugi, tuhandeid aastaid hiljem tõuseb Eesti
loode-, lääne- ja põhjarannik igal aastal mõne
millimeetri;
• Merepõhi muutub madalamaks, tõusevad kivised
merepõhja kõrgendikud ehk karid ja liivakuhjatised
ehk leetseljakud veepinna lähedale.
APRILL 2015 Läänemeri, 5.klassi loodusõpetus11
12. Rannik
• Veealuseid kõrgendikke on eriti palju ranniku lähedal
ning nende kohale tekivad vahused laineharjad. See
on murdlainetus, mille järgi teavad meremehed
ohtlikest kohtadest eemale hoida;
APRILL 2015 Läänemeri, 5.klassi loodusõpetus12
http://static3.nagi.ee/i/p/658/86/16471575d6046a_m.jpg/1
13. Rannik
• Aastasadade- ja tuhandete jooksul kerkivad
merepõhja kõrgendikud maatõusu tõttu üle
merepinna;
• Tekivad kivised või liivased saarekesed – rahud ja
laiud;
• Lõpuks ühinevad saared mandriga ja muutuvad
poolsaarteks;
• Poolsaari eraldanud lahtedest saavad uued järved.
APRILL 2015 Läänemeri, 5.klassi loodusõpetus13
14. Läänemeri on noor
• Kui mandrijää meie aladelt 10 000-12 000 aastat
tagasi sulas, laius praeguse Läänemere asemel suur
mageda veega järv;
• Mere praegune ilme kujunes mitu tuhat aastat hiljem,
siis kui tekkis ühendus Atlandi ookeaniga;
• Merevesi muutus soolaseks ning arenes tänapäevane
elustik;
• Eestis on kujunenud lauged rannikud, kus
rannikumeri muutub aeglaselt sügavamaks.
APRILL 2015 Läänemeri, 5.klassi loodusõpetus14
15. Laugrannik
• Liivane ja klibune
• Kakumäe poolsaare
Kopli poolse ranniku
video.
APRILL 2015 Läänemeri, 5.klassi loodusõpetus15
http://static2.nagi.ee/i/p/357/39/08934813280fb7_m.jpg/1
http://static2.visitestonia.com/images/2093718/Toila%20Martsa%20matkarada_matkamine%20mere%20aares%20Toila%20poole.JPG
16. Pankrannik
• Piki Põhja-Eesti
pankrannikut ja läbi
Lääne-Eesti saarte
kulgeb Balti klint;
• Kuigi see on
maapinnal kohati
väga järsk, on siiski
tegemist
laugrannikuga, sest
merepõhi muutub
sügavaks aeglaselt.
APRILL 2015 Läänemeri, 5.klassi loodusõpetus16
http://static2.nagi.ee/i/p/357/39/08934813280fb7_m.jpg/1
18. Liivarannik
• Pärnu rand;
• Tuul vormib merevee
poolt kaldale uhutud
liiva rannikul
luideteks;
• Kõige suuremad
luited on tuul
kuhjanud Pärnust
lõuna poole jääva Liivi
lahe rannikule.
APRILL 2015 Läänemeri, 5.klassi loodusõpetus18
http://static2.nagi.ee/i/p/357/39/08934813280fb7_m.jpg/1
19. Iseseisev töö
•Töövihikust lk 30 ülesanded 1,
2, 4, 5
•Õpikust lk 128-131
APRILL 2015 Läänemeri, 5.klassi loodusõpetus19
