Kus on maailma ja Eesti majandus?
•Als PPTX, PDF herunterladen•
0 gefällt mir•1,132 views
Üldised trendid ja kus me oleme praegu
Empfohlen
Empfohlen
Weitere ähnliche Inhalte
Ähnlich wie Kus on maailma ja Eesti majandus?
Ähnlich wie Kus on maailma ja Eesti majandus? (9)
Kus on maailma ja Eesti majandus?
- 1. Majandusseis ja –väljavaated maailmas ja Eestis Maris Lauri Oktoober 2014
- 2. Kus me oleme? Seal, kus me peaksimegi olema
- 3. Tulevad väga rasked ajad, kõik muutub oluliselt, maailm ei ole enam endine september/oktoober 2008
- 4. Seega toimub see, mis peabki toimuma – majandused kohanduvad muutunud maailmaga
- 5. Muutused Geograafiliste jõujoonte nihkumine Muutused rahvastikus Hariduse ja teadmiste kiire levik Tehnoloogia kiire areng ja kättesaadavuse suurenemine Info järjest kiirem globaalne liikumine Väga erinevad poliitilised protsessid
- 6. Majanduses toimuvast arusaamine eeldab protsesside mõistmist Majandusteooriad on lihtsustused ja kehtivad teatud keskkonnas Ajafaktor – teoorias koheselt, tegelikult võtab aega Universaalseid teooriaid on vähe
- 7. Tegelik elu on täis erisusi Riikide majandus- ja poliitilised keskkonnad (regulatsioonid) on väga erinevad Inimlikud ja ühiskondlikud tegurid: „oma mätas“ harjumused eksisteerivad teadmised eelarvamused
- 9. Arengumaade kasv on küll kiirem, kuid jälgib jõukate dünaamikat 10 8 6 4 2 0 -2 -4 -6 IMFi majandusprognoos: majanduskasv % 2000 2002 2004 2006 2008 2010 2012 2014 2016 2018 Maailm arenenud riigid arengumaad Kõik numbrid IMFi okt 2014 WEO-st
- 10. Erinevused on endiselt väga suured 0 10000 20000 30000 40000 50000 Aafrika Aasia Lähis-Ida,P-Aafr Lad-Am Euroopa arengum Arengumaad CIS EL Arenenud riigid G7 SKP (PPS) per capita, USA 2013 1993
- 11. Eesti SKP (PPS) per capita kasvanud 3x 0 10000 20000 30000 40000 50000 Aafrika Aasia Lähis-Ida,P-Aafr Lad-Am sh Euroopa Arengumaad CIS Eesti EL Arenenud riigid G7 2013 1993 Eestist oli arengumaa, nüüd enam mitte, Eesti on vahepealne
- 12. Aasia osakaal kasvab, teiste arengumaade osa mitte eriti PPS põhjal 100 90 80 70 60 50 40 30 20 10 0 1993 2013 muud arengu Aafrika Läh-Ida, P-Aaf Lad-Am Aasia CIS muud arenenud USA EL USD-i põhjal 100% 90% 80% 70% 60% 50% 40% 30% 20% 10% 0% 1993 2013 muud arengu Aafrika Läh-Ida, P-Aaf Lad-Am Aasia CIS muud arenenud USA EL
- 13. Kuidas Lääs suhtub arengumaade jõukamaks muutumisse? Kahetiselt
- 14. Muutustel on tagajärjed Emotsionaalsed Poliitilised Majanduslikud
- 15. LOOTUSETU LÄÄS? Euroopa Liit (eurotsoon) vs USA
- 16. Majanduskasv: EL vs USA 10 8 6 4 2 0 -2 -4 -6 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 EL eurotsoon USA arengumaad
- 17. EL (euroala) vs USA USA • Riik – Otsustusprotsessid – Huvid – Riigi ülesehitus • Rahvastiku kasv (immigrandid + loomulik iive) • Aeglasem vananemine • Endiselt suuresti immigrantide ja nende ellusuhtumise ühiskond EL (euroala) • Riikide ühendus – Otsustusprotsessid – Huvid – Liidu ja riikide ülesehitus • Rahvastik stabiilne või vähenev (immigrandid + tihti negatiivne iive) • Kiire vananemine • Suuresti stabiilsuse pooldajate ühiskond
- 18. Jõukad riigid: struktuursed probleemid • Odavtootmine liigub odavamatesse riikidesse – Jääb teadmis- ja kapitalimahukas tootmine • Sotsiaalsüsteem on väga kulukas – Pikaajaliselt jätkusuutmatu • Rahvastik vananeb, kasvab aeglaselt või isegi väheneb
- 19. Jõukad riigid: võlakoorem Suur võlakoormus – Majapidamised – Ettevõtted – Riik • Laenude saamine • Intressid • Koormab tarbimist • Vajab vähendamist
- 20. Kuidas ergutada eurotsooni? • Rahatrükk? – Inflatsioon – Poliitilis-rahvuslikud seisukohad – Riikidevaheline konsensus puudub • Lõdvem rahapoliitika pole mõjunud: – Laenuandjad (pangad): • Finantseisu parandamine, reservid • Normatiivid, sisemised reeglid – Laenuvõtjaid on vähe (ootused nõrgad, võlad suured)
- 21. Jõukate riikide kasvust • Kasvuvõimalused väikesed – Kõrgemalt tasemelt on keeruline suuri kasve saavutada – Kuid iga kasvuprotsendi väärtus on suur • Tarbimismahud on suured – Jõukus on väga suur
- 22. Jõukate riikide konkurentsieelised Teadmised, oskused, tehnoloogia Teadmis- ja kapitalimahukas tootmine Kasumlikum Tuleviku kasv Konkreetsemal tasemel riskid suured
- 23. Suurim probleem Muutmisevalmidus ühiskonnas on madal
- 24. HIINA VÕTAB KÕIK? Või jääb midagi ka teistele?
- 25. Arengumaade arengukäik on väga erinev 35000 30000 25000 20000 15000 10000 5000 0 SKP elaniku kohta, pps dollar 1983 1993 2003 2013 2019 Hiina India Nigeeria Brasiilia Eesti
- 26. Suured kasvuvõimalused Madal tase (+matemaatiline mõju kasvunumbrites) Palju erinevaid võimalusi Väikestel muutustel on väga suur mõju Tarbimisstruktuuri areng ja tarbimise kasv Investeerimisvõimalused (kõrge tulumäär ja riskimäär)
- 27. Ühiskonnas palju probleeme Väga palju erinevaid poliitilisi riske Sisepoliitilised Välispoliitilised Sõltuvuses arenenud maadest Sõltuvuses loodusressurssidest
- 28. Majanduskeskkond probleemne Seadused Korruptsioon Ülekuumenemine Juhtimisvead
- 29. Kasvulõksud • Kaugus suurtest tarbijaturgudest • Klaaslae efekt ehk keskmise sissetuleku lõks: – Vana moodi ei saa – Uut moodi ei oska
- 30. Üks mõte tulevikku Kui kõik riigid muutuvad järjest jõukamaks, siis kes hakkab tootma odavat kaupa?
- 31. Vahekokkuvõte: jõujooned maailmas • Lääne tehnoloogine edumaa on väga suur • Lääne jõukus on oluliselt suurem • Suur varieeruvus riigiti • Käitumise ja toimimise erinevused • Arengumaadel väga suur kasvupotentsiaal • Rohkelt erinevaid riske – Nn ülekuumenemine – Sotsiaalsed probleemid – Poliitilised probleemid – Keskkonna probleemid – Demograafilised probleemid 31
- 32. Valitsuspoliitika tulevik jõukates riikides • Poliitilised põhimõtted • Majanduskasvu soodustava poliitika piirangud • Kasinuspoliitika on sunnitud valik • Demokraatia „kulud“ • Alternatiivi aktsepteeritavus: võlgade mahakandmine ja nö otsast alustamine • Kokkuhoiuga peaks kaasnema ka arukas kulutamine 32 HUVIGRUPID
- 33. Muutused ettevõtluses • Koondumine ja killustumine • Globaalsus ja lokaalsus • Üldine ja spetsiifiline • Tööstus vs teenindus • Töötajate mõjujõu kasv ja mõjujõu langus olenevalt konkreetsest seisust 33 Muutub maailm, muutub ettevõtlus
- 34. Töö iseloom muutub (puudutab eelkõige nn Läänt) • Noored, vanad, haritud, naised, puudega inimesed jne • Osaaeg, kaugtöö, „fiiendus“, paindlikkus • „viled, värvid ja fun“ • „moodulettevõtted“, start-up jmt • Uue majanduse ettevõtted: – Eluiga lühike – Suured riskid 34 Muutub maailm, muutub ettevõtlus
- 35. Ka inimeste käitumine muutub • Hirmud, ootused, lootused • Tulud = tarbimine + sääst • Säästmine ja laenud • Säästmisvajadus, säästmisvõimekus 35 Eluaegne töö ja paindlik pensioniiga?
- 36. Mida me tarbime? Tarbimispüramiid ja selle muutumine Uued esmatarbekaubad ja –teenused Tarbimise kaks vastandtrendi – kaks erinevat maailma? Kommertsialiseerumine, standardiseerumine Individualiseerumine, eripärad, spetsiifilisus 36
- 37. EBAKINDLUS ON UUS NORMAALSUS ... nii nagu vanasti
- 38. • Vastuseisud suurenevad • Vastandlikud protsessid • Ebakindlus ergutab otsima (näilist) kindlust • Kokkuhoid (mitte ilmtingimata odavus) – Ökoloogilisus, vastupidavus, kvaliteet, ajafaktor tarbimises • Globaliseeruv kapseldumine?
- 39. TÄNAN! Kõik numbrid IMFi okt 2014 WEO-st