4. Asulate areng
Asula on kompaktsete perede, talude,
elamute jne paigutusega asustatud koht
ASULATE paiknemist mõjutasid:
• Joogivee lähedus
• Vajaliku kütuse olemasolu
• Põllumajanduses kasutatava maa lähedus
• Vajalike ehitusmaterjalide lähedus
• Kaitse vaenlase ja halva ilmastiku eest
• Soodne transpordi-geograafiline asend
4
5. Asulaid võib jagada
linnalisteks ja maa-asulateks
• Asulale linna nimetuse ja õiguste
andmise tingimused on riigiti väga
erinevad
• Rootsis, Islandil ja Norras loetakse
linnaks üle 200 inimesega asulat
• Jaapanis - 50 000 inimesega asulat
• Malaisias - 10 000 inimest
• Tšehhis antakse linna staatus siis, kui
5000 inimesega asulas on arenenud linna
infrastruktuur: veevärk, kool, apteek jms
5
7. Linn on füüsiline, majanduslik,
poliitiline ja kultuuriline nähtus
• Füüsilise määratluse järgi on linn tihedalt
täis ehitatud keskkond ja ulatub sinna,
kus tihe ehitus lõpeb.
• Majanduslikult on linn paik, kus asuvad
pangad, poed, ettevõtted jms.
• Poliitilis-halduslikult on linna määramine
lihtne. Linna halduspiirid on märgitud
kaartidele.
• Linn on ka kultuuriline nähtus, sest
linnades sünnivad uued moed ja
elumallid.
7
8. Agraarajastu linnad
• Kujunesid maailma vanimates
põllumajanduspiirkondades
• Linnades elas 1-2 % rahvastikust
• Seal elasid peamiselt käsitöölised,
kaupmehed, valitsejad, vaimulikud ja
sõjaväelised, suur osa linnaelanikest
tegeles põllumajandusega
• Asusid sageli veekogu ääres ja olid
esialgu piiratud müüridega
8
9. Linnastumine
tööstusühiskonnas 1
• Toimub kiire linnastumine
• Tekivad uued linnad kaevanduste,
sadamate, ülikoolide, kuurortide
lähedusse
• Euroopas toimus 18. sajandi keskel,
langes kokku demograafilise
plahvatusega
9
10. Linnastumine
tööstusühiskonnas 2
• 20.sajandi alguses oli 11 linna,
kus oli enam kui miljon elanikku.
• Aastal 1950 oli selliseid linnu 80.
1990. aastal oli miljonilinnasid
juba 276
• 2000. aastal oli neid ligi 400.
• Ennustatakse, et aastaks 2015 on
selliseid hiiglaslikke linnasid juba
550.
10
11. Infoajastu linn - hajutumine
linnasturuumis ja taaslinnastumine
• Väheneb tööstustöökohtade osakaal
• Info-ja teadussektoris töötavate
inimeste osakaal suureneb
• Tootmisettevõtted kolivad
eeslinnadesse
• Linnade tagamaale rajatakse rikkade
inimeste elamurajoonid
• Eelistatakse linnalähedasi väiksemaid
asulaid
11
12. Infoajastu linn:
• Uued töökohad tekivad
kõrgtehnoloogilistesse teadusparkidesse
ja uustööstuspiirkondadesse.
• Paljud inimesed töötavad kodus –
kaugtöö.
• Vanad agulid taasasustatakse ja
tööstushooned renoveeritakse.
• Elanikkond jaguneb kaheks:
kõrgprofessionaalid ja teenindustöötajad.
12
13. Linnade areng toimub
kontinentide lõikes erinevalt.
• Euroopa rahvastik elab enamasti hajusalt
linnastunud ruumis, kus linnade ümbrus on
tihedalt asustatud ja linnad moodustavad
võrgustiku.
LõunaSaksamaa
linnade
võrgustik
Bodeni järve
ääres
13
14. Euroopas on ainult üksikuid linnastuid,
kus nagu Suur-Londonis, Moskvas või
Suur-Pariisis elavad koos mitmed
miljonid inimesed.
14
15. Linnade areng toimub
kontinentide lõikes erinevalt.
• Põhja- Ameerikas ja Lõuna-Ameerikas
on mitmeid megalinnu: Sao Paolo,
Buenos Aires, Mexico, New York, Los
Angeles – kõigis neis elab enam kui 15
miljonit inimest.
• Aafrikas on linnade areng piirkonniti
erinev, kuid siingi on elanikkond
linnastunud. Näiteks suurtes
linnastutes nagu Kinshasa, Kairo või
Lagos, kus 1950. aastal elas 300000
inimest, küündib elanike arv nüüd 10
miljonini.
15
16. Linnade areng toimub
kontinentide lõikes erinevalt.
• Aasias on linnastumise tempo väga
kiire.
• Ennustatakse, et aastaks 2020
kujunevad seal välja ligi 10 megapolist,
milles elanike arv jõuab 20 miljonini.
• Aasia hiigellinnadest võib nimetada
selliseid linnu nagu Mumbay (Bombay),
Karachi, Shanghai, Dhaka, Jakarta ja
Tokyo.
16
19. LINNASTUMISE ETAPID:
I - Algab industrialiseerimisega ja langeb kokku
demograafilise plahvatusega ( linnastu
osatähtsus tõuseb, tekib palju uusi linnu,
olemasolevad linnad kasvavad, praegu esineb
vähem arenenud maades Must-Aafrikas);
II - Rahvaarvu kasv ei ole nii suur, langeb kokku
rahvastiku vananemisega (uusi linnu ei teki,
olemasolevad linnad kasvavad, linnas rahvastiku
osatähtsus tõuseb, Euroopas oli 20.saj 1.
poolel);
III - Langeb kokku kaasaegse rahvastiku tüübiga
(linnad ei kasva, linna rahvastiku osatähtsus ei
suurene, toimub vastulinnastumine, PõhjaAmeerikas ja Lääne-Euroopas)
19
20. LINNADE SISESTRUKTUUR
1.
2.
3.
4.
5.
6.
7.
8.
9.
10.
11.
Kesklinn - ärila
Üleminekupiirkond – agul
Vana tööstuspiirkond
Odavad elurajoonid
Kallid (eliidi) elurajoonid
Uuskeskus (edge city)
Uus tootmise piirkond
Uus (raske)tööstuspiirkond
Keskklassi elamurajoon
Eeslinn, eliidi elumajad (suburb)
Regeneratsiooniala (endine agul,
tööstuspiirkond)
20
21. Linnastumise tase
• Arenenud riikides on linnastumise
tase kõrge, aga linnastumise
tempod on aeglased, kuna
inimesed juba elavad linnades ja
linnad suurenevad peamiselt vaid
arengumaadest sisserändavate
inimeste arvelt.
• Iive on kas väga väike või hoopis
negatiivne.
21
22. Linnastumise tase
• Tänapäeval on arengumaades linnastumise
tase madal.
• Linnastumise tempod on aga väga kiired,
kuna inimesed loodavad leida linnadest
tööd ja paremaid elutingimusi.
• Mõnedes arengumaades
MANILA
toimub ülelinnastumine
ja selle tagajärjel
tekivad linnade
äärtesse agulid ehk
slummid.
• Iive on suur
22
23. SLUMMID
Kiiresti paisunud linnade vaeste elanike
olukord on eriti keeruline tänu sellele, et
enamus neist elavad linnades illegaalselt.
Elatakse juhuslikult hangitud materjalist
ehitatud hurtsikkülades ehk slummides, kus
puuduvad mistahes sanitaarsed rajatised,
juurdepääs puhtale veele ning elektrile.
Sellistes vaestekvartalites elab maailmas
praegusel hetkel ligi miljard inimest.
2005.aastal elas ÜRO hinnangul slummides
iga seitsmes inimene maailmas.
23
24. Üle neljandiku maailma linnaelanikest elab
ilma puhta vee ja sanitaartingimusteta.
Reostunud veest ja tualettide puudumisest
tulenevad haigused on ohtlikud eelkõige
lastele. Arengumaade linnade lastest sureb
iga kümnes enne viieaastaseks saamist.
(pildil on lapsed India hiigellinna Delhi
slummis).
24
25. Linnastumise mõju keskkonnale
• Puhta vee tarbimine suureneb
pidevalt, puhta vee nappus
arengumaades
• Energiavarude liigne kulutamine
• Õhusaastatuse ja mürataseme
suurenemine
• Jäätmete ladestamise probleem
• Linnade pealetung
looduskeskkonnale
25
26. Linnastumise mõju
keskkonnale
• Paljudes läänemaailma linnades on
õhu kvaliteet viimastel aastatel
paranenud
• Suuremas osas arengu- ja
arenevate riikide linnades on õhu
kvaliteet järsult halvenenud.
• Hinnanguliselt sureb igal aastal
linnades saastunud õhu tõttu üle
800 000 inimese
26
