Konverents "Betoonteede ehitamise väliskogemuse tutvustamine Eestis" Teisipäev, 7. juuni 2016 Riigikogu konverentsisaal, Lossi plats 1a, Tallinn Korraldajad: Riigikogu majanduskomisjon, Eesti Asfaldiliit, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit, Eesti Betooniühing. Lisateave: http://www.betoonteed.ee/aktuaalne/konverents-betoonteede-ehitamise-valiskogemuse-tutvustamine-eestis/

1. BETOONTEEDE EHITAMISE
VÄLISKOGEMUSE TUTVUSTAMINE EESTIS
Teekonstruktsioonide katsetustest, kus on kasutatud
olulisel määral tsementi / Road construction testings where
significant amount of cement has been used
Taavi Tõnts
Maanteeamet / teede arengu osak. juhtivinsener
07.06.2016

2. Sisukord:
I. Eesti teedeehituse üldtingimused
II. Teekonstruktsioonide katsetustest, kus on kasutatud
olulisel määral tsementi
III. Innovatsiooniliste tulevikulahenduste võimalused

3. I_A_Eesti teedeehituse üldtingimused
Tänapäeva Euroopa transpordimahud
• Euroopa teedevõrgustiku
aastased veomahud (mln
tonnides)
• keskmine veokaugus
võrgus on alla 100km
• / ERTRAC Road Transport
Scenario 2030+ “Road to
Implementation” 2009y /

4. I_B_Eesti teedeehituse üldtingimused
Lääne-Euroopa geoloogiline aluspõhi (1967a kaart)
Lillaga - paas
Punasega -
tardkivid
Roosa - liivad
Aluspõhja kaart näitab:
1) millised on looduslikud
geoloogilised
tingimused tee
pikaajaliseks
püsimiseks;
2) millised on valdavad
kohalikud
ehitusmaterjalid mulde
ja katendi jaoks.

5. I_C_Eesti teedeehituse üldtingimused
Euroopa geoloogiline aluspõhi (tänapäeva kaart)

6. I_D_Eesti teedeehituse üldtingimused
Euroopa min temperatuurid + raskeveokid (põhjamaades
52…76t)

7. I_E_Eesti teedeehituse üldtingimused
Külmumise, Emod, veesisalduse ja kahjustuste seos
Emod (FWD)
Veesisalduse
hulk %
Kahjustused
Külmakerge
Talv, Kevad, Suvi, Sügis
Klassikaline 1
külmumistsükkel - külmub
sügisel, sulab kevadel -
ei toimu ammu enam (vt
Pariisi kliimakokkulepe).

8. I_F_Eesti teedeehituse üldtingimused
Tee külmumise mõõtmine Eestis (vt. ka animatsiooni)
Jäälääts, mille peal nn sulamiskauss
– muudab tee aluskihi pehmeks –
kandevõime kaob järsult.

9. I_G_Eesti teedeehituse üldtingimused
Euroopa 1km teede investeeringute ja hoolde rahastused

10. II_Teekonstruktsioonide katsetustest, kus on kasutatud olulisel määral
tsementi
A_Eesti tingimustele vastava betoonkatendi projekteerimine ja selle tasuvusanalüüs,
2013a

11. Eesti riigimaanteedel ei ületa ka 40a
perspektiiviga vaadates raskeveokite
arv ühelgi lõigul 5000 veokit (vaja
min8000).
Pigem valdav osa on <4000 (ehk üle
2x alla vajaliku soovitusliku min) et
betooni tõsisemalt tasuks kaaluma
II_Teekonstruktsioonide katsetustest, kus on kasutatud olulisel määral
tsementi
A_Betoonkatte kaalumine alternatiivina algab üldjuhul 8000 raskeveokist päevas (kiirtee
korral, meil ei ole)
Austrias on betoonkatte
kasuks otsustamise
üldreegel
>8000raskeveoki
päevas
/ või kui on lisaks palju
aeglaselt liikuvaid
raskeveokeid (nt
tõusurajad mägedes vt
joonis 7) /
/ Austria hinnangul 45-
85€/m2 betoonkate

12. II_Teekonstruktsioonide katsetustest, kus on kasutatud olulisel määral
tsementi
A_Teoreetiline max betoonkatte alterantiivi kaalumisulatus on Eesti riigiteede võrgus
ca70km (<0,5%)

13. II_Teekonstruktsioonide katsetustest, kus on kasutatud olulisel määral
tsementi
B_T-2 Tln-Trt, Võõbu-Mäo teelõik 2-5m turbaalal võrreldakse 3 muldelahenduse
alternatiivi (punasega sügavama ala pikkus ca 4km). / T-2 Kose-Mäo trassil on madalam soo
(0…3m) /

14. II_Teekonstruktsioonide katsetustest, kus on kasutatud olulisel määral
tsementi
B_Tsemendi ja põlevkivituha potentsiaalsed kasutuskohad teede (sh Rail Baltic rdt)
ehituselT-2 uue tee ehitusel kaalutakse 3
muldealternatiivi tehn-majand võrdlustes:
1. Massivahetus
2. Geosünteetidega lahendused
3. Mass-stabiliseeirng (tsement ja 2
komposiitsideainega lahendust uue EE Auvere
jaama põlevkivituhaga)

15. II_Teekonstruktsioonide katsetustest, kus on kasutatud olulisel määral
tsementi
C_ Tallinna ringtee Väo-Jüri lõigul km 0,6-11,3 on kasutatud betoonpiiret ca 10 km
lõigul.

16. II_Teekonstruktsioonide katsetustest, kus on kasutatud olulisel määral
tsementi
C_ Tallinna ringtee Väo-Jüri lõigul km 0,6-11,3 on kasutatud betoonpiiret ca 10 km
lõigul. Elemendi pikkus on 4.5m

17. III_Innovatsiooniliste tulevikulahenduste võimalused
A_ Maanteeamet kaalub lähiaastatel betoonkattega ringristmiku katsetamist
(nihkekindlam)

18. III_Innovatsiooniliste tulevikulahenduste võimalused
B_ Eestis alla 0,5% teoreetilise potentsiaaliga betoonkatete asemel võiks Prantsuse riigi (1000km
plaanis) ja Hollandi (ka USA) eeskujul riiklikult arendada 21.saj innovaatilisi, põhjamaa oludega
kohandatud, taastuvenergia e-teekatteid koostöös TTÜga, kellel maailmatasemel teadmised
päikesepaneelide osas olemas (potentsiaal ca 20% teedevõrgust katta).

19. 1. Maanteed, teed (riigi, KOV ja era);
2. Raudteed (Rail Baltic);
3. Tehnoloogilised teed ja platsid (nt vaiade rammimiseks
soos);
4. Riigi ja era parkimisalad pehmel pinnasel;
5. Analoogselt tammiehitusega on võimalik
põlevkivituhast ja aherainest (+ tsement) ehitada
Virumaale nt turismitee vms maastikukujundus
(teoreetiliselt võimalik kuni 100% jäätmeid
stabiliseerida kõrgeks muldeks 20…50m. Hetkel <3%
jäätmekasutus EE OSAMAT konverentsi info põhjal);
6. Sadamaalade pehmete pinnaste tugevdamine jms.
III_Innovatsiooniliste tulevikulahenduste võimalused
C_ Tsemendi + põlevkivituha (tugeva komposiitsideaine) võimalikud
kasutusvaldkonnad tulevikus: stabiliseerimistöödel + turba ja savi mass-
stabiliseerimistöödel jms

20. Aitäh!
Taavi Tõnts
taavi.tonts@mnt.ee
Teedeala uuringud: siit.