Estonian cuisine Made by: Kaur-Joosep Lomp

2. Sissejuhatus
0 Alati on olnud oluline, et toit pakuks meile ka midagi
muud lisaks kõhutäitele. Soov saavutada
komponentide vahel kõigi maitsete ja nüansside
harmoonia on olnud suureks väljakutseks meie
kokkadele. Ainult õigete komponentide segamisel ja
õige tehnoloogia abil on sündinud väike ime – uue
Eesti köögi kordumatute maitsete harmoonia.

3. 0 Eesti köök kitsamas mõttes on eesti rahvustoidud,
nende valmistamine ja tarvitamine.
0 Selle all peetakse tavaliselt silmas umbes 19.sajandi
keskpaigast tuntud Eesti maarahva argi- ja
peoroogasid.
0 Eesti köögi varasem kihistus on üsna sarnane teiste
Põhja-Euroopa maadega.
0 Selle määrasid ära kohalik kliima,
maaharimistehnoloogia ning ühiskondlikud suhted.

4. 0 Alates põlluharimise levikust olid tähtsaimaks
toiduseks kujunenud mitmesugused teraviljatoidud –
puder, rokk, kört, leem jt.
0 Tähtsaimaks kujunes aga hapendatud taignast tume
rukkileib.
0 Leib muutus kogu toidu ja elatise omamoodi
sümboliks, muudel toitudel oli vaid leivakõrvase
staatus.
0 Musta leiba hinnatakse Eestis tänini.

5. 0 Eestile omane teraviljatoit on ka kama – keedetud, kuivatatud ja
jahvatatud segaviljast jäme jahu, mida tavaliselt söödi
hapupiimaga (uuemal ajal süüakse kama ka keefiri või jogurtiga).
0 Munatoidud olid haruldased, munapuder ja keedetud munad olid
pühapäevaroad.
0 Piimatoodetest tarvitati rõõska ja haput piima, võid ja
kohupiima.
0 Lisaks hapupiimale tarvitati joogiks kalja, pühade puhul õlut.

6. 0 Liha polnud talurahva laual väga sagedane. Loomi
tapeti sügisel.
0 kohe tarvitati ära rupskid, liha säilitati soolatult ja
suitsutatult.
0 Seapeast ja -jalgadest keedeti pidurooga – sülti, mis
sellise valmistusviisiga on maailmas ainulaadne ja
mida eestlased tänini söövad.

7. 0 19. sajandi teisel poolel hakkasid Eestis koos
omandisuhete ja majandusoludega muutuma ka
toitumistavad.
0 Järk-järgult said tuntuks ja kättesaadavaks uued
toiduained ja -valmistamisviisid.
0 Peamised rahvusvahelised mõjud tulid linnade ja mõisate
kaudu Saksamaalt ja Venemaalt.
0 Vürtspoodidesse ilmusid müügile soolaheeringas, manna,
riis, suhkur, kohv ja vürtsid.
0 Naisseltsid hakkasid korraldama kokakursusi, levis
hoidistamine.

8. 0 1920.–30. aastateks kujunes välja nii-öelda eesti köögi
teine kihistus.
0 Sellest ajast on tuntud näiteks sellised Eestis hästi
kodunenud ja omased toidud nagu kartulisalat,
marineeritud kõrvits ja hapukurk, maksapasteet,
kotletid, kartulipuder, kapsarullid, kissell, mannavaht,
plaadikoogid jms.

9. 0 Pärast Teist maailmasõda said Eesti toitumistavad
ulatuslikke mõjutusi ida poolt; sööklatesse ja
restoranidesse jõudsid borš, seljanka, rassolnik,
hartšoo, pelmeenid jms.
0 Tunda andis samas toiduainete ja eriti maitseainete
piiratud valik.

10. 0 1980.–90. aastatest on traditsiooniline eesti köök
tähtsust kaotamas. Siiski eelistatakse paljudes
peredes eriti pühade ja pidude ajal veel
traditsioonilisi toite.

11. Kokkuvõte
0 Asukoht Põhjala lõunaosas ja neli aastaaega tagavad
Eesti köögis piisava inspiratsiooni kõigile, kes
soovivad valmistada toitu värsketest ja Põhjala
puutumatust loodusest pärit andidest.

12. Kasutatud materjal
0 http://www.toidutare.ee/termin.php?id=605
0 http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_k%C3%B6%C3%B6k
0 http://www.maaleht.ee/news/uudised/elu/eesti-kook-on-
nagu-pardi-muusika-ja-tatte-laulud.d?id=33327805
0 http://kulinaaria.ee/eesti-kook
0 http://www.vabaeestisona.com/beta/index.php?option=c
om_content&view=article&id=753:eesti-koeoek-ja-
kuelaline-los-angelese-eesti-majas-&catid=9:kohalikud-
uudised&Itemid=11
0 http://eope.ehte.ee/toitlustus/?12._Eestlaste_toidukultuur
_ja_rahvustoidud:Kaasaegne_Eesti_k%F6%F6k

13. 0 TÄNAN TÄHELEPANU EEST