1. ESITLUS – TIIK<br />Tehislikes tiikides on ainsaks produtsendiks fütoplankton, looduslikes tiikides ja kallastel kasvab tavaliselt arvukalt makrofüüte.<br />TAIMED<br />harilik vesihernes - veetaim, kes hõljub vabalt vees ja kellel juuri polegi. See-eest on tal aga pikk, vahel enam kui meetrine vars. <br />harilik vesisulg<br />harilik vesitäht - Taime vars on 4–30 cm pikk. Taime vili on ümar, diameetriga 1,0–1,5 cm. <br />hein-penikeel - 0,3-1 m kõrgune punakate ujulehtede, kitsaste veealuste lehtede, harulise varre ning juunis-augustis roheka viljapeaga mitmeaastane veetaim. <br />ujuv penikeel - 0,5-1,5 m kõrgune ovaalsete läikivate pruunikasroheliste ujulehtede, rootsutaoliste veesiseste lehtede ja juunis-augustis vee peale tõusva roheka peaja õisikuga mitmeaastane veetaim. Eelistab toiteauneterikast, viljakat mulda, aeglase vooluga või seistav vett. <br />harilik pilliroog - Taime vars on 2–6 m pikk. Kõrgemad taimed kasvavad sooja suve ja viljaka pinnasega paigus. Soodsates tingimustes võib ta vegetatiivselt levida kiirusega 5 m aastas. <br />LOOMAD<br />Mudakonn – tiigis toiduahela tipus. Sööb sipelgaid, jooksiklasi ja ämblikke ning teisi mittelendavaid putukaid.<br />Rohe-tondihobu - on tondihobulaste sugukonda tondihobu perekonda kuuluv kiililine. Asub tiigis toiduahela tipus. Toitub sääskedest, kärbestest, liblikatest ja ka väiksematest kiilidest.<br />Koger - kõrge ja külgedelt lamenenud kehaga kala. Kogre värvus võib olla väga mitmekesine: selg on tume, hallikas- või pruunikasroheline, küljed rohekaskuldsed. Koger ise toitub zooplanktonist. Temast aga toituvad näiteks hüüp ja ahven. <br />Tähnikvesilik<br />Vesijooksik <br />