Allikatekst - väljavõtted Engelsi "Kommunismi põhimõtetest"

1. Kommunismi põhimõtted
Friedrich Engels
Osmo Jussila „Taevast põrgusse. Nõukogude utoopia kokkuvarisemine“
Koolibri 2014
Lk 24-28 (väheste kärbetega D. Seljamäelt)

2. 1. Mis on kommunism?
Kommunism on õpetus proletariaadi vabanemise
tingimustest

3. 2. Mis on proletariaat?
Proletariaat on see ühiskonnaklass, kes saab oma
elatise ainuüksi oma töö müümisest. Proletariaat on XIX
sajandi töölisklass

4. 3. Kas proletaarlasi pole siis alati olnud?
Ei. Alati on olnud vaeseid ja töölisi, aga mitte vaba
konkurentsi tingimustes.

5. 14. Missugune on see uus (st kapitalismijärgne)
ühiskonnakord?
Kõigepealt võetakse tööstuse ja üldse kõigi tootmisalade juhtimine ära
üksikute, omavahel konkureerivate isikute käest. Kõik tootmisalad lähevad
ühiskonna kätte, teisisõnu, neid hakatakse juhtima kogu ühiskonna kasu
silmas pidades, ühiskondliku plaani järgi, ja nende juhtimisse kaasatakse
kõik ühiskonna liikmed. Seesugune uus ühiskonnakord kaotab niisiis
konkurentsivõitluse ja asendab selle ühistööga. [---] Samuti tuleb
likvideerida eraomand ja asendada see kõigi tootmisvahendite ühise
kasutamise ja toodete kokkulepitud jaotamise ehk niinimetatud
ühisomandiga. Eraomandi likvideerimine väljendab kõige konkreetsemalt
ja universaalsemalt kogu ühiskonnasüsteemi tööstuslikust progressist
tingitud ümberkujundamist. Seepärast esitavad kommunistid täiesti
õigustatult oma tähtsaima nõudmisena eraomandi likvideerimise.

6. 15. Kas varem polnud eraomandit võimalik
likvideerida?
Ei, see oli võimatu
Vastus jätkub ulatuslike selgitustega.

7. 16. Kas eraomandi võib likvideerida rahulikul
teel?
See oleks soovitatav. Aga kommunistid on vajaduse
korral valmis kaitsma proletariaadi õigust
revolutsioonile ka tegudega, mitte ainult sõnades.

8. 17. Kas eraomandit on võimalik likvideerida
ühekorraga?
Ei ole. Selleks vajatakse piisavat tootmisvahendite hulka
ja nende loomine võtab aega.

9. 18. Kuidas see revolutsioon kulgeb?
Esmajärjekorras kehtestab see demokraatliku süsteemi ja sel
kombel kas otseselt või kaudselt proletariaadi poliitilise
ülemvõimu. Otseselt Inglismaal, kus proletariaat moodustab
juba nüüd rahva enamiku, ning kaudselt Prantsusmaal ja
Saksamaal, kus suurem osa rahvast koosneb lisaks
proletaarlastele ka väiketalunikest ja linnade
väikekodanlastest. [---] Demokraatiast poleks proletariaadile
vähimatki tulu, kui seda viivitamatult ei kasutataks, et
rakendada neid ulatuslikke abinõusid, mis suunatakse
vahetult eraomandi vastu ja mis tagavad proletariaadi
eksistentsi.

10. Need käesolevast olukorrast tulenevad
tähtsamad abinõud on järgmised:
1. Eraomandi piiramine: muu hulgas progressiivsed maksud,
kõrge pärandimaks, pärandusõiguse kaotamine kõrvalliini
pärijatelt (vendadelt, vennalastelt jne) ning kohustuslikud
laenud.
2. Maaomandi, vabrikute, raudteede ja laevade järk-järguline
eksproprieerimine, osaliselt riikliku tööstuse konkurentsi
kaudu, osalt maksekorraldustega vahetult välja ostes.
3. Kõigi rahva enamuse vastu välja astunud emigrantide ja
mässajate omandi konfiskeerimine.

11. 4. Töö või tegevusala organiseerimine proletaarlastele riiklikes
põllumajandusettevõtetes, vabrikutes ja töökodades, millega
kõrvaldatakse tööliste omavaheline konkurents ja töösturid, kuni nad
on olemas, on sunnitud maksma niisama suurt palka kui riik.
5. Ühesugune töökohustus kõigile ühiskonna liikmetele senikaua, kuni
eraomand on täielikult likvideeritud. Tööarmeede moodustamine, eriti
põlluharimiseks.
6. Krediidisüsteemi ja raharingluse tsentraliseerimine riigi kätte riigi
kapitaliga ja ainumonopoliga riigipanga kaudu. Kõigi erapankade ja
pangandusettevõtete sulgemine.

12. 7. Riiklike vabrikute, töökodade, raudteede ja laevade arvu
suurendamine, kõigi söötis maade ülesharimine ja juba kasutusel
olevate kõlvikute parem harimine vastavalt sellele, kuidas riigi
käsutuses olev kapital ja tööliste arv suurenevad.
8. Kõigi laste maksuta kasvatamine riiklikes kasvatusasustes sestpeale,
kui nad ei vaja enam ema hoolitsust. Kasvatuse ühendamine tootliku
tööga.
9. Suurte paleede ehitamine riigi põllumajanduspiirkondadesse ühiseks
eluasemeks kommuunide kaupa elavatele kodanikele, kes hakkavad
tööle tööstuses ja põllumajanduses ning kasutama linna- ja maaelu
eeliseid, kannatamata kummagi ühekülgsuse ja puuduste pärast.

13. 10. Linnades kõikide ebatervislike ning halvasti ehitatud majade ja
kvartalite lammutamine.
11. Võrdne pärimisõigus abielu kestel ja abieluväliselt sündinud lastele.
12. Kogu transpordi tsentraliseerimine riigi kätte.
[---] Kõiki neid abinõusid pole võimalik rakendada ühekorraga, vaid
seda tuleb teha järk-järgult, nii et ühe abinõu rakendamine juhatab
sisse järgmise. [---] Kui lõpuks kogu kapital, tootmine ja kaubakäive riigi
kätte koondub, kaob eraomand iseenesest, puudub vajadus raha järele,
toodang suureneb ja inimesed muutuvad sel määral, et vanade
ühiskondlike suhete viimasedki jäänused võivad kaduda.

14. 19. Kas see revolutsioon võib toimuda ainult
ühel maal?
Ei. See leiab aset üheaegselt kõigis tsiviliseeritud riikides,
vähemasti Inglismaal, Ameerikas, Prantsusmaal ja Saksamaal.
(Venemaad pole nimetatud, kuna seda ei peetud
kultuurriigiks.) Tegemist oleks maailmarevolutsiooniga ja selle
areeniks oleks terve maailm.

15. 20. Millised tagajärjed on eraomandi lõplikul
likvideerimisel?
Põhjalikus vastuses loetakse üles ainult positiivsed tagajärjed:
majanduskriisid lõpevad, ületootmine ei too kaasa viletsust, vaid tagab
kõigi inimeste vajaduste katmise. Eraomandi ahelaist vabanenud
tööstus areneb suurtööstuseks, mis toodab küllaldaselt kõigi
ühiskonnaliikmete tarvete rahuldamiseks. Põllumajandus lööb uuesti
õitsele ja annab ühiskonna käsutusse piisava hulga saadusi. Nii
ühiskonna jagunemine klassidesse kui ka tööjaotus kaovad ja kujunevad
välja „hoopis teistsugused inimesed“. Vastuolu linna ja maa vahel
lakkab olemast, kusjuures ühed ja samad inimesed töötavad nii
põllumajanduses kui tööstuses. Ühiskonna kõikide liikmete ühendus
hakkab kasutama tootlikke jõude plaanipäraselt, mis toob kaasa
tootmise arendamise, nii et see rahuldab kõikide vajadusi.