1. 3.10
Riskijuhtimise
protsess
Riskijuhtimine
on
protsess,
mis
sõltub
projekti
kestusest
ja
keerukusest
ning
selle
protsessi
etapid
on
ära
toodud
järgmisel
joonisel.
Riskijuhtimise
plaanimine
Riskide
Riskide
monitooring
ja
määratlemine
kontroll
Kommunikatsioon
Riskide
Meetmete
analüüs
kavandamine
Kvalitatiivne
analüüs
Kvantitatiivne
analüüs
Joonis
1
Riski
juhtimise
protsess
Riskijuhtimise
protsess
kujutab
endast
suletud
ringi,
mida
läbitakse
projekti
jooksul
korduvalt.
Riskijuhtimise
plaanimine
seisab
väljaspool
ringi
seepärast,
et
plaan
koostatakse
projekti
alguses
ja
seda
kohandatakse
projekti
käigus
ainult
vastava
vajaduse
tekkimisel.
Siiski
kasutatakse
riskijuhtimise
plaani
üpris
tihti.
Seda
siis,
kui
otsitakse
küsimust
mõnele
riskidega
seotud
küsimusele
või
siis,
kui
projekti
meeskonnaga
liitub
uus
liige,
keda
on
vaja
välja
õpetada.
Kõige
olulisem
samm
riskijuhtimise
protsessis
on
riskide
määratlemine,
sest
ainult
neid
riske,
mis
on
määratletud
saab
analüüsida
ja
ainult
nendega
saab
midagi
ette
võtta.
Pidev
kommunikatsioon
on
aga
riskijuhtimise
protsessi
keskne
element
millega
tuleb
tegeleda
pidevalt.
Seetõttu
ei
asu
see
mitte
ringis
koos
teiste
protsessi
etappidega
vaid
keskel.
Juba
ainuüksi
see,
et
riskidest
teavitatakse,
aitab
nende
vähendamisele
kaasa.
Riskijuhtimise
plaanimine
määratleb
ära
kuidas
viiakse
riski
juhtimist
projektis
ellu.
Millised
on
vastutusvaldkonnad,
milliseid
protsesse
kasutatakse
ja
milliseid
tegevusi
teostatakse.
Riskide
määratlemine
peab
välja
tooma
need
ohud
ja
võimalused,
mis
on
seotud
üksikute
tööde,
etappide
või
kogu
projektiga.
Riskide
määratlemise
käigus
koostatakse
loetelu
kõikides
võimalikest
riskidest.
Riskide
kvalitatiivne
ja
kvantitatiivne
analüüs
peab
andma
vastuse
sellele,
milliseid
riske
tuleb
projekti
jooksul
jälgida.
Nende
riskide
jaoks
määratletakse
nende
positiivne
või
negatiivne
mõju
ja
esinemise
tõenäosus.
Olenevalt
projekti
1

2. suurusest
või
organisatsioonis
kehtestatud
reeglitest
hinnatakse
riske
ka
kvantitatiivselt
ning
lõpuks
prioritiseeritakse.
Meetmete
planeerimise
käigus
leitakse
võimalused
kuidas
riskide
esinemise
tõenäosust
ja
mõju
vähendada
või
võimaluste
ärakasutamist
suurendada.
Riskide
jälgimise
ja
kontrolli
käigus
jälgitakse,
kas
rakendatud
meetmed
on
piisavalt
tõhusad
riskide
aktsepteeritaval
tasemel
hoidmiseks,
kas
ei
ole
tekkinud
mõni
uus
või
kadunud
varem
määratletud
risk.
Samuti
peab
jälgimise
ja
kontrolli
etapp
andma
aluse
täiendavate
riski
maandamise
meetmete
rakendamiseks.
Kommunikatsiooni
ülesandeks
on
uutest
esilekerkinud
riskidest,
rakendavatest
meetmetest
nii
projekti
meeskonda
ja
ettevõtte
juhtkonda
kui
tellijat
teavitada.
NB!
Riskijuhtimine
on
rohkem
kui
riskianalüüs!
Sageli
võrdsustatakse
riskijuhtimine
ja
riskianalüüs.
See
ei
ole
aga
õige.
Analüüs
on
ainult
riski
ja
selle
esinemise
üksikasjade
väljatoomine.
Riskide
analüüsi
käigus
tehakse
selgeks
millise
riskiga
on
tegemist.
Hinnatakse
seda,
kui
suur
on
iga
konkreetse
riski
mõju
projektile
ja
milline
on
selle
esinemise
tõenäosus.
NB!
Riskijuhtimine
ei
ole
ühekordne
tegevus
vaid
pidev
protsess.
Projektide
elluviimise
juures
võib
sageli
tähele
panna
seda,
et
riskijuhtimisega
tegeletakse
siis,
kui
riskijuhtum
on
esinenud
või
siis
kui
on
ilmselge,
et
see
risk
projektis
esineb.
Teisisõnu
-­‐
riskijuhtimisega
tegeletakse
liiga
hilja.
Tegelikult
tuleb
sellisel
juhul
rääkida
mitte
riski-­‐
vaid
kriisijuhtimisest.
“Me
viisime
riskianalüüsi
läbi
projekti
algusnõupidamisel.
See
teema
on
meie
jaoks
lõpetatud.
Nüüd
saame
me
rahulikult
projekti
ellu
viima
hakata.”
Ka
selline
lähenemine
ei
ole
kahjuks
harukordne.
Arvatakse,
et
kui
projekti
alguses
on
riskid
määratletud,
hinnatud
ja
rakendatavad
meetmed
kavandatud
siis
ongi
riskijuhtimisega
kõik
korras.
Tegelikkuses
sellest
aga
ei
piisa.
Eelnevalt
toodud
näited
illustreerivad
seda,
et
riskijuhtimine
peab
projektis:
• algama
õigeaegselt
• toimuma
pidevalt/perioodiliselt.
Õigeaegse
riskijuhtimise
vajalikkust
näitab
kasvõi
see,
et
kõige
olulisemad
riskid
on
tegelikult
juba
enne
projekti
võimalik
välja
tuua.
Seega
algab
õige
riskijuhtimine
juba
enne
projekti
algust
ning
on
ülesanne,
millega
tuleb
tegeleda
kogu
projekti
jooksul.
Projekti
riskidena
võib
defineerida
kõiki
neid
etteplaneerimatuid
sündmusi,
mis
toimudes
võivad
ohustada
projekti
mingite
tulemusteni
või
põhieesmärgini
jõudmist.
2

3. Siinjuures
tuleb
tähele
panna,
et
projekti
riskid
ei
ole
seotud
ainult
projekti
lõppeesmärgi
vaid
ka
vahetulemustega.
Näiteks
võib
projekti
lõpptulemuse
seisukohast
väikene
risk
olla
mingi
vahetulemuseni
jõudmise
suhtes
suureks
riskiks.
Riske
hinnatakse
aga
suurteks
ja
väikesteks
vastavalt
sellele,
milline
on
nende
mõju
ja
toimumise
tõenäosus.
Riskijuhtimise
planeerimisega
pannakse
alus
aktiivsele,
süstemaatilisele
ja
edukale
riskide
juhtimisele.
See
on
protsess,
mille
käigus
määratletakse
kuidas
konkreetse
projekti
korral
riskidega
toimitakse.
Hea
riskijuhtimise
plaan
paneb
aluse
järgnevatele
riskijuhtimise
protsessi
etappidele
ja
suurendab
nende
õnnestumise
tõenäosusele.
Riskijuhtimise
planeerimise
käigus
dokumenteeritakse
riskijuhtimise
strateegia,
mis
sisaldab
endas
seda,
kuidas
riskid
määratletakse,
analüüsitakse
ja
hinnatakse
ning
kuidas
kavandatakse
riskidega
toimetuleku
meetmed
ja
kontroll.
Selle
etapi
tulemuseks
peaks
olema
riskijuhtimise
plaan.
Project
Management
Body
of
Knowledge
alusel
võib
projekti
riskijuhtimise
planeerimist
kirjeldada
järgmiselt:
Sisendid
Väljundid
Meetodid/tööriistad
Projekti
ulatuse
• Planeerimis-­‐
ja
mahu
kirjeldus
nõupidamised
• Kulude
juhtimise
• Analüüsid
plaan
• Tähtajaline
tegevuskava
• Kommunikatsioo-­‐
ni
plaan
• Väliskeskkonna
tegurid
• Ettevõtte
tugevused
ja
Riskijuhtimise
nõrkused
planeerimine
Joonis
2
Riskijuhtimise
planeerimine
•
•
Riskijuhtimise
plaan
Riskijuhtimise
plaan
võiks
sisaldada
järgmisi
punkte:
•
•
•
•
•
•
•
Riskide
määratlemise
metoodika
Rollid
ja
vastutused
Eelarve
Riskide
hindamise
ajaline
plaan
projekti
jooksul
Riskikategooriad
Riski
esinemise
tõenäosuse
ja
mõju
määratlus
Aruandevormid
3