1. Mugulviljad
Aleksander Aid, Dagne Aaremäe, Karl Innelaur,
Stanislav Ivanov
12.r

2. Mugul
●Mugul on taime varre või juure jämene-
nud osa,mis on toitainetega täitunud.
●Tekkivad tavaliselt taime risoomides või võsundites.
●Mugulaid on erinevaid: varre-, juurekaela-,juure- (ehk
muguljuured) ja sigimugulad.
●Tähtsad varuainete säilitamiseks
●Levimine toimub vegetatiivse paljunemise näol.
●Inimesed kasutavad mugulad sordiaretuses, kuna neid on
kerge vegetatiivselt paljundada

3. Kartul
● Maavitsa perekonda kuuluva hariliku kartuli (Solanum
tuberosum) mugul.
● On pärit Lõuna-Ameerikast Andide kõrgmägedest.
● 7–8° C juures hakkavad mugulad idanema.
● Valgusnõudlik ja kasvab kõige paremini parasniiskes,
poorses ja huumusrikkas mullas, mille pH on
vahemikus 5–6.

5. Alpikann
● Ehk tsüklaamen (Cyclamen).
● Mitmeaastane mugultaim.
● Õied üksikud ja valged või värvilised.
● Looduslikult kasvab Vahemere regioonis, Lähis-Idas ja
Kirde-Aafrikas.
● Kasvukohana eelistab mäekülgi, põõstastikke ning puude
aluseid.

7. Bataat
● Ehk maguskartul (Ipomea batatas).
●Pärineb Lõuna–Ameerikast.
●Kassitapuliste sugukonnast ja on kellukakujuliste õitega.
●Suurim kasvataja on Hiina.
●Mugulad võivad kasvada kuni 5kg raskuseks.
●Ameerikas kasvatatakse kahte sorti maguskartulit: kuiv sort
ja mahlane sort.

9. Maniokk
● Pärineb Lääne- ja Kesk-Brasiiliast.
● Juuremugulad võivad olla kuni 1m pikad ja kaaluda kuni 15kg.
● Eristatakse mõru maniokki ja magusat maniokki.
●
Maniokimugulad on pealt kaetud korgikihiga ja sees on neil valkjas
tärkliserikas sisu.
●
Mugulates leidub mürgist sinihapet, seepärast tarvitatakse neid peamiselt
keedetult.
● Mugulatest valmistatakse jahu (nn. brasiilia aroruuti) ning teratärklist (tapiokki),
mis seedub kergesti ja on väga toitev.

12. Jamss (Dioscorea)
● Juurmugulaid või jämenenud risoome moodustavate taimede perekond.
● Üle 250 liigi troopilistel aladel.
●
Jamsil on väänduv või roniv 2–3 m (mõnel liigil 10–12 m) pikkune vars.
●
Mugulad sisaldavad palju tärklist (20–30%).
● Maitselt meenutavad kartulit.
● Teiste troopiliste mugulviljadega (bataat, maniokk) võrrel-
des kasvatatakse teda vähe.
●
Kasvatuseks on sobivaim temperatuur 25–30°C ja aasta sademetehulk 1500
mm.

13. Maapirn
● Ehk topinambur ehk mugul-päevalill (Helianthus
tuberosus).
● Pealtpoolt näeb ta välja nagu päevalill, kuid mullas
arenevad mugulad.
● Mugul võib kaaluda 10–100 g ja koore värvus varieerub
roosast violetseni.
● Esmased kasvatajad olid indiaanlased.
● Peamised kasvualad: Põhja-Ameerika idaosas ja
Kanadas.

15. Aitäh!