1. Kool
kui sümbiootiline arenguruum –
ideaal ja tegelikkus
Ene-Silvia Sarv
enesarv@tlu.ee
Ene-Silvia Sarv, 2007 1

2. Metafoor - sümbiootiline (arengu)ruum
Kisho Kurokawa (April 8, 1934 - Oct 12,
2007) (masinavallast – elu valda)
- linnaruum – ainevahetuskeskkond
(nt Tokio tehissaar)
- veranda – vaheruum toa ja aia
vahel, sees/väljas vahel
- inimese loov(uslik) areng –
kultuuride, teadmisvaldkondade,
õppeainete jt mõjuväljade
vaheruumis, nende sümbioosis
Ene-Silvia Sarv, 2007 2

3. Mitmedimensioonilisus koolis kui
arenguruumis
Inimene: mina/Ise; puupea, nutikas, (üld- v kitsalt)
andekas; õpilane, õpetaja, koristaja- v kokatädi
Kooslused: mina-nemad; sõprusring, kamp, klass,
laulukoor vm, kool; õpetajaskond, õpilaskond;
huviring-ainering jm
Õppimised: kogemused (vastuolud, õiglus-
ebaõiglus), teadmised, õppeained,
üldpädevused,....
Ene-Silvia Sarv, 2007 3

4. Kool, klass kui sümbioosi-ruum
Areng – loov pinge –
olemine vaheruumis teada-tuntud-kogetu ja uue, tundmatu vahel
(P Senge jt – ka rühmas, organisatsioonis)
• Millised “ruumid” on selle kooli, klassi, lapse
jaoks olemas (lapse enese tajus!!!) ?
• Milliseid “vaheruume” oleks lapsele vajalikud?
• Millised “vaheruumid” meie suudame luua?
Ene-Silvia Sarv, 2007 4

5. Areng armus/rõõmus või hirmus?
Õpilase arengu tugisüsteem - tervik, mis väikseima energiakuluga
võimaldab saavutada jätkusuutliku, ökoloogiliselt tasakaalustatud
(isiksuse) arengu ja õppimise.
Väikseim energiakulu – emotsionaalselt, füüsiliselt turvaline, samas veidi
pinget pakkuv, rõõmus ja positiivne eneseteostuslik keskkond.
Tugisüsteem on suunatud õpilase areneva Mina/Ise toetamisele.
Siia kuulub, olenevalt vanusest :
iseloomu kujunemine,
eneseteavitused ja akadeemilise toimetuleku strateegiad ning nendega
seotud
kuuluvus,
(üld)pädevused,
autonoomsus,
väärtushoiakud.
Ene-Silvia Sarv, 2007 5

6. Uuring
Kool kui õpilaste arengukeskkond ja õpilaste toimetulek
(Tallinna Ülikool, 2003-2007)
2004.- 2005. – küsimustikud (anonüümne isik, kool)
Valim:
67 kooli kõigist Eesti piirkondadest,
kokku 3838 õpilast, (7, 9, 12 kl)
1820 lapsevanemat,
623 õpetajat
123 koolijuhti.
Projekti juht : prof M Veisson, TLÜ
Põhiuurijad: V.-R. Ruus, E.-S. Sarv, M. Veisson, M Leino, L Ots
Ene-Silvia Sarv, 2007 6

7. Mis on?
Ene-Silvia Sarv, 2007 7

8. Lastel on enam koolirõõmu kui muret?
Õpetajad –
õpilastel on enam koolirõõmu kui koolist tulenevaid muresid.
Koolirõõmu allikaks on toredad õpetajad, nende hoolivus, head
õpilastevahelised suhted, huvitavad tunnid ja ringitöö.
Koolijuhid
– jah – 12%, (ek – 15%, vk – 4%, lk - 15%)
– ei, pigem ei – 23% (Tallinna k 30%!!!)
Juhtide arvates on koolirõõm nende koolis väärtustehierarhias
10. kohal
Õpilane
– kooli on paik kuhu ma kuulun – eelkõige leides sealt sõpru
Koolirõõm on nende koolis hinnatavate väärtuste hulgas teises
kümnes
Ene-Silvia Sarv, 2007 8

9. Usaldusväärne õpetaja -
Eesti õppekeelega koolis Vene õppekeelega koolis
35% õpilasi - ”ei ole ühtki 19,4% õpilasi - ”ei ole ühtki
sellist on õpetajat” sellist on õpetajat”
4,4% - ”enamik õpetajaid 8,4% - ”enamik õpetajaid on
on sellised” sellised”
Ene-Silvia Sarv, 2007 9

10. Sallimine
Õpilane - “Kas on õpetajaid, kes Sinu arvates ei salli Sind?
% poisid tüdrukud
ei ole ühtki sellist õpetajat 39,4 37 42
on üks selline õpetaja 30,0 28 32
mõned õpetajad on sellised 26,9 30 24
enamik õpetajaid on sellised 3,6 5,3 2,0
Tundlik, ebakohaselt koheldud poiss/noormees naiste
maailmas ?
Ene-Silvia Sarv, 2007 10

11. Õpilane - usaldusväärse õpetaja olemasolu
"Mul on koolis õpetaja(d), keda võin usaldada"
Vastamata
enamik õpetajaid on
mõned õpetajad on se
ei ole ühtki sellis
on üks selline õpeta
Ene-Silvia Sarv, 2007 11

12. Lapsevanem - Kas lapsel on õpetajaid,
kes teda Teie arvates ei salli?
Vastanuid % vastanutest
ei ole ühtki sellist õpetajat 1097 55,3
......
enamik õpetajaid on sellised 24 1,2
Kokku vastas 1983 100,0
Ene-Silvia Sarv, 2007 12

13. Sallimine
“Kas on õpetajaid, kes Sinu arvates ei salli
sind?” Vastanuid % vastanuid
ei ole ühtki sellist 1503 39,4
õpetajat
on üks selline õpetaja 1145 30,0
mõned õpetajad on sellised 1027 26,9
enamik õpetajaid on 136 3,6
sellised
Kokku vastas 3811 100,0
Ene-Silvia Sarv, 2007 13

14. Õpilased - õpetajapoolset sallivust
peegeldav jaotus
Kas on õpetajaid, kes Sinu arvates ei salli sind
Vastamata
enamik õpetajaid on
mõned õpetajad on se
ei ole ühtki sellis
on üks selline õpeta
Ene-Silvia Sarv, 2007 14

15. Õiglus
Õpilane: ”Enamik õpetajaid kohtleb mind õiglaselt”
1/3 õpilastest pole nõus sellega, et enamik õpetajaid
neid õiglaselt kohtleb.
Eesti keeles õppijatest veerand (25%)
vene keeles õppijatest 40,8%
ei ole nõus sellega, et enamik õpetajaid neid õiglaselt
kohtleb.
Ene-Silvia Sarv, 2007 15

16. Õpetaja:
karistav või toetav kooli-/pedagoogiline kultuur
Õpiprobleemidega last pigem karistatakse kui toetatakse
Pole nõus 23,3 Enam-vähem nõus 20,8
Pigem ei nõustu 51,7 Nõus 4,2
Käitumisprobleemidega last pigem karistatakse kui
toetatakse
Pole nõus 17,3 Enam-vähem nõus 31,6
Pigem ei nõustu 45,0 Nõus 6,1
Ene-Silvia Sarv, 2007 16

17. Õpilane: Elu tunnis on huvitav?
... enamik õpetajaid õpetab huvitavalt – ca
pooled õpilased
t>p, pk>g (58% - 44%),
vk>ek (59% - 52%),
mk>lk>Tk (59% - 54% - 52%)
Niisiis: 41-56% õpilaste jaoks enamus
õpetajaid EI õpeta huvitavalt.
Miks?
Ene-Silvia Sarv, 2007 17

18. Õpetaja
Õpiprobleemidega last pigem karistatakse kui
toetatakse
Enam-vähem nõus, nõus – 25%
Pole nõus, pigem ei nõustu – 75%
Käitumisprobleemidega last pigem karistatakse
kui toetatakse
Enam-vähem nõus, nõus 37%
Pole nõus, pigem ei nõustu 63%
Ene-Silvia Sarv, 2007 18

19. Lapse vajadused –
Ma tahaksin olla milleski esimene, parim
– p>t (83% - 79%),
– g>pk, ek>vk (83% - 76%)
Tunnustuse defitsiit
Milles on lahendus? - Märkamise ja väikestegi asjade tunnustamise õhkkond –
ÕPI LEIDMA, õpeta teisi leidma KIITMISVÄÄRSET ja - TUNNUSTA
Turvalisuse defitsiidi loob sageli enese väärkehtestamine tunnustuse defitsiidi
taustal:
Olen viimase kuu jooksul kedagi narrinud, kiusanud
– p>t (72% - 61%),
– ek>vk (69% - 59%),
– lk,mk>Tk (69% - 61%)
Soojuse, kiindumuse, tunnustuse defitsiit , solvatus, alandatus =>
ebakindlus, tuimus või psudoaktiivsus ja vägivaldsus
(Maslow - eneseteostuse vajadus, Mikulinger, Shaver –
kiindunussuhte jmt puudulikkus)
Ene-Silvia Sarv, 2007 19

20. Õpilane ebaedu ja murede korral
• Poisid – pigem endasse tõmbumine,
• tüdrukud – abi otsimine, õpetajaga rääkimine, asja
kallal töötamine või, vastupidi – asja eiramine
Positiivne mõtlemine
– vene koolis suurem kui eesti koolis,
– tüdrukutel – suurem kui poistel,
Välise põhjuse otsimine (st probl eiramine) – nt vilets
kool,
- t>p, G>pk, Vk>ek, mk<T ja linnak
Affektiivne käitumine (löön midagi puruks)
– t>>p, g>pk, ek>vk
Ene-Silvia Sarv, 2007 20

21. Õpilane: õpetaja huvi ja abi tajumine
• tunneb huvi minu õppimise vastu
– p>t (36% - 31%),
– pk>g, vk>ek (36,6% - 31,8%)
• võimaldab mul avaldada oma arvamust
– t>>p (56% - 49%),
– G>>pk (61% - 51%), vk>ek,
– lk>Tk>mk
• teeb palju õpilaste abistamiseks
– p>t (55% - 52%),
– pk>>g (55% - 49%),
– mk>lk>Tk (57% - 54% - 49%)
• enamik õpetajaid kuulab tõepoolest seda, mida ma ütlen
– T>p (70% - 62%),
– g >pk (76% - 64%), vk>ek (71%>665),
– Tk>lk>mk (69% - 66% - 63%)
Ene-Silvia Sarv, 2007 21

22. Õpilane –
Kas Sa oled eelmisel veerandil puudunud koolist
kartuses, et mõni õpetaja mõnitab või kiusab sind?
Vastas % vastanutest
ei 3457 93,0
jah 203 5,5
Nii ja naa ....
Kokku vastas 3717 õpilast 3838st küsitletust
Igas klassis 1-2 last, kes tajuvad end õpetajatest
kiusatuna?
Normaalne?
Ene-Silvia Sarv, 2007 22

23. Õpilaste poolt tajutud kooli sotsiaalse kliima tüübid
1) õpilasvaenulik (137 õpilast, 4 % vastanutest), õpilasele tundub,
et õpetajate suhtumine on ebasõbralik, nad teevad oma tööd
vastumeelselt, kooli väärtuste ampluaa on kitsas, peamine
pressing on õppeedukusel;
2) formaalne (1498 õpilast, st 39% ), - kooli väärtuste ampluaa on
keskmisest tunduvalt kitsam, ühekülgselt on esiplaanil
õppeedukus, õpetajad on keskmisest vähehoolivamad, keskmisest
madalam on innovaatilisus, traditsioonide austamine, õpetajate
professionaalsus;
3) õpilassõbralik-edasipürgiv-nõudlik (497 õpilast, 13%), -
keskmisest tunduvalt avaram väärtussüsteem, kõrgem
innovaatilisus, austus traditsioonide vastu ja rangem koolikord,
õpilast abistav ja austav ning nõudlik, professionaalne õpetaja;
4) keskpärane (1693 õpilast, 44%), mille puhul mistahes tunnust
tajutakse keskmiselähedasena
Ene-Silvia Sarv, 2007 23

24. Õpilaste poolt tajutud koolitüübid (sotsiaalse kliima alusel):
1. Edukad-soojad-elujõulised (15 kooli 65st, st 23%) - parimate hulgas kõigi
tunnuse lõikes: teistest parem õppeedukus, õpilaste nõuetekohane
käitumine, teistest parem psühholoogiline ja kehaline heaolu, õpilaste
konstruktiivsed toimetulekustrateegiad, sõbralikud ja hoolivad, kõrge
professionaalsusega õpetajad, kooli selge sihiseade, avar väärtustespekter ja
tugev koolikord;
2. Keskmiselt edukad-külmad-ellujääjad (34 kooli, 52%) – õppeedukuselt
keskmised koolid, mida iseloomustas õpilaste halvim psühholoogiline ja
kehaline heaolu, õpilaste arvates suhteliselt vähehoolivad ja ebausaldatavad,
vähese professionaalsusega õpetajad, kooli ebaselge sihiseade ja vähene
uuenduslikkus ning kitsaim väärtustespekter. Nende koolide õpilased
puudusid põhjuseta kõige sagedamini ja jätsid kodutööd tööd tegemata,
siiski polnud õpilaste tulevikuusk alla keskmise ja toimetulekunäitajad olid
ligikaudu keskmisel tasemel;
3. Väheedukad-soojad-heitunud (16 kooli, ca 25%) - madalama
õppeedukusega, õpilaste väiksem tulevikuusk (töö leidmise suhtes pärast
kooli, venek koolid - ES), teistega võrreldes hea koolikliima (avar
väärtusspekter, sõbralikud, usaldusväärsed, professionaalsed õpetajad),
kõrged õpilaste heaolu näitajad ja hea osalus koolitöös.
(Ruus, Veisson jt, 2007) 24
Ene-Silvia Sarv, 2007

25. Mis teeb kooli sotsiaalse kliima mõnusaks
ja õppimist motiverivaks?
• Emotsionaalne heaolu
• loov pinge
• hingehügieen – positiivne mõtlemine, emotsioonide koolitus
• sotsiaalne hügieen – rühma-klassi suhete jälgimine,
korrigeerimine
• enesevaatlus – enese tundmine, hädade aimamine
• eneseteraapia elementide valdamine-õpetamine – nt
punktimassaaž, meditatsioon, kunstiteraapia
Ene-Silvia Sarv, 2007 25

26. Lai andekus - edu paljudes Kitsas andekus – edu mõnes, ebaedu
valdkondades muus valdkonnas
Nt : MI (multi-intelligentsuse) – ühtlane Nt : MI (multi-intelligentsuse) – tervatipuline
radar (Gardner, 1983, 1993, 2007); radar
õpistiil – ühe õpistiili ülekaal, paindumatus
õpistiilide paljusus-paindlikkus; parema (vasaku) poolkera “domineerimine”
jne
parema-vasaku poolkera “tasakaal”
Jne Õpetaja –
Loon andekale õpilasele tingimused …
vaatamata ebaedule mõnes teises aines
Kui on mõnes aines tobu – ongi tobu!
NB – õpitud v õpetatud
abitused – vanemate ja
õpetajate “teene”
Ene-Silvia Sarv, 2007 26

27. Õpetaja vaatest õpilasele ja koolile
Ene-Silvia Sarv, 2007 27

28. Õpetaja ja kool –
kaks vaadet,
neli rühmitust ja
hulk infot tähtsate asjade kohta
I vaade – kool kui õpetaja(te) loodud õpilase
arengukeskkond
II vaade – kool kui teadmustjuhtiv õppiv
organisatsioon õpetaja poolt nähtuna-kogetuna
(pole käsitletud kogumikus Eesti kool 21. saj ....)
Ene-Silvia Sarv, 2007 28

29. Kool/õpetaja - tüüpiline “vihmavari”:
suur-väike
-
Ene-Silvia Sarv, 2007 29

30. Kool/õpetaja - tüüpiline “vihmavari”:
lai/avanev-kitsas/sulguv
Ene-Silvia Sarv, 2007 30

31. Kool kui (iseseisev?) õppija õpetaja tajumist
mööda:
Koolid kui lapsed:
• õpiedulised
• õpivõimelised / õppivad “keskmikud”
• õpiprobleemidega “keskmikud”
• “õpipeetusega” üsna edutud koolid.
Kooli
• õpiedulisus ei tähenda alati häid eksamitulemusi
• õpiedututel on vahel head riigieksamitulemused (aga
õnnetumad õpilased ja “kitsamad” õpetajad)
Ene-Silvia Sarv, 2007 31

32. Kuidas suhtuvad õpetajad õpilastesse, nende
arengu toetamisse?
Õpetajate rühmad:
Pessimistid e riskirühm, 4% - aine ja hinne, piits ja präänik
kinniste klassiuste taga ...
• Stressitundlikud keskmikud, 48% - eks neil lastel ikka
raske ole, aga ega ma eriti midagi teha saa ...
• (Enese? Teiste?) kriitilised, 18% - õpetajad on viletsad,
kool on niru ... , lastel pole eriti häda, ...
• Optimistlik-tegusad, positiivse õpilaspildiga, 30% -
teeme koostööd ja nii saame iga last aidata ...
Ene-Silvia Sarv, 2007 32

33. Õpilaste – rõõmud-mured,
Kool – õpilase
arengu toetamine
isleloomustus
Õpetajate vaated olenevalt kooli õppekeelest
Õpilaste– osalus
Õpetaja – Mina-mõõde
õpilase toetamisel
Õpetaja õpilaste s tressifaktoritest
Õpetaja – õpilaste probleemid
Õpilaste koolirõõmud
Kool - Ühine probl. lahend. ja posit. väljund
0,6 Õpilaste hindehirmud
vanematele
Kool - eneseusk 0,4 Õpilaste usk hindamise tõesusse
0,2
Kool – veendumus kõrgekvalit. õpetamises Õpilaste õnnelikkus, meelekindlus
0,0
-0,2
Kool - info ja ruumide kasutus Õpilaste heatahtlikkus
-0,4
-0,6
Kool – õpetajate orientatsioon tulevikule Õpilaste osalus õppe kavandamises
-0,8
-1,0
Kool - tugi versus karistus Õpilaste omavalitsuse olulisus
Õpetaja – õpilase arengu suunamine Õpilaste stressi-f aktor - õpetaja
Õpetaja - tingimuste loomine arenguks Õpilaste stressi-faktor - hinded
Õpetaja - pedagoogilised vestlused
Õpilaste stressi-faktor - tervis ja isikl. probl.
õpilastega
Õpetaja - kasvataja Õpetaja Õpilaste stressi-faktor - kooli mat.
– õpilaste materiaalsete baas
Õpetaja – õpilaste hirmude teadvustamine
probleemide teadvustamine ja mõju
Ene-Silvia Sarv, 2007 keel
Eesti keel Eesti ja vene Vene keel
33

34. Koolide 4-klastriline jaotus
õppiva organisatsiooni vaates – õpetaja taju
Õpetaja refleksioon ja
uurimistegevus
1,5 Juhtimise tajumine õpetaja
Innovatsioon ja tunnustus 1,0 poolt
0,5
0,0 Õpetaja personaalne
Infolevi
-0,5 meisterlikkus
-1,0
-1,5
Interaktsioon -2,0 Õpetaja mentaalsed mudelid
-2,5
Koostöö Tiim iõpetaja koostöö
Rahulolu ja pühendumus
Ühisvisioon
õpetaja tööle
Õppekava Süsteemilähenem ine
1. klaster 2. klasterEne-Silvia Sarv,
4. klaster 2007 klaster
3. 34

35. Lõpetuseks
– ja järelemõtlemiseks
Ene-Silvia Sarv, 2007 35

36. Kui usalduse, sallimise, tõe ja õiguse
kultuur on meie arust õpilase
arenguks vajalik, siis
1. mida ette võtta, et igal lapsel oleks koolis
usaldusväärne õpetaja?
2. mida ette võtta, et ükski laps ei tajuks –
õpetaja ei salli mind?
3. mida ette võtta, et kool oleks õigluse ja
toetava koostöö paik igale lapsele?
Ene-Silvia Sarv, 2007 36

37. On suur hulk õpetajad – sh nö rasketes, erivajadustega laste koolides, kelle
jaoks absoluutne enamus lapsi on arenemisvõimelised ja edasipüüdlikud,
kuigi ahistatud hinnete ja ebaedu hirmust, harvem – kaaslaste ja mõne
õpetaja pahatahtlikkusest või ebaõiglusest.
Paljude õpilaste jaoks on koolis tugev hirmu faktor. Hirm aga pärsib nii
õppematerjali omandamist kui arengut üldse, kõnelemata kahjust isiksuse,
iseloomu kujunemisele. Õpetajad, kool küll tõdevad seda, aga kuivõrd nad
suudavad või oskavad hirmu vältida?
Ligi neljandik õpetajaid tõdeb, et hulga õpilaste meelest ei kohtle osa õpetajaid
neid õiglaselt - õpilaste ahistatus.
On muretsemapanevalt palju õpetajaid, kes ei teadvustagi
- laste probleeme, sh tervist, stresse, hirmusid,
- poisse, nende eripära, vajadusi ja enesekaitsemehhanisme nii algkoolis
kui eriti - üleminekueas
Ene-Silvia Sarv, 2007 37

38. Ühistöö ja vaatlussüsteemi puudumine
- Laseb asjadel viltu minna
- Ei lasegi tekkida “vaheruumil” loovaks ja loovuse arenguks
- Pärsib õpetaja enese arengut
• Taasloob individualistlikku, omakasulikku riskiühiskonda
Soodus areng vaheruumis
Mina – Sina
Emotsionaalne - intellektuaalne
Põnevus – kohustus ....
Aga – IGA KOOL ON ERINEV
Teadmine sellest, milline on kool (õpilase tajus, õpetaja
tajus) – kooli individuaalne arenguvajadus,
arengustsenaariumid, arengutee
Ene-Silvia Sarv, 2007 38

39. Veidi raudvara:
Tänane laps viimases pingis on homne teismeline,
ülehomne tudeng ja eluaeg meie kaaskodanik, minia
või väimees, pensimaksja või võimumees/-naine...
• Lapse areng on kordumatu
• Kasvatada arusaama
protsess, seda tuleb jälgida
ümbritsevast ja iseendast
• Lapsele tuleb anda tegevus-
ja liikumisvabadus • Iseseisvus ja vastutustunne
• Loomupärasus • Keskendumisvõime ja
• Lapsele on vaja luua korraarmastus
soodsad tingimused • Käsi, keha on intellekti
tööriist
Ene-Silvia Sarv, 2007 39

40. Hooliva pedagoogika põhimõtted
• Tegevuslik aspekt – nt tahtejõu, abistamise kasvatamine
• Kunstiline aspekt - tundeelu ja meeleerksuse arendamine kõigi
ainete õppes
• Intellektuaalne aspekt – mõtlemise areng, huvi, vastutus
• Toetavad rütmid ja rituaalid – nt nädala töörütm
• Klassi-, kooliväline tegevus - õppeprotsessi osa
• Kodu ja kooli koostöö – tegelikkuses, mitte koosolekuna
• Süsteemilähenemine – tähendusrikkuse ja laia perspektiivi taotlus
õppes (sh üldpädevused)
Ene-Silvia Sarv, 2007 40
(TLÜ klassiõpetajate rühmatööst, joonis – Aruküla Waldorfkooli kalendrist)

41. Jõudu
ja
edu
ja
(enese)(kooli)loomisrõõmu!
Ene-Silvia Sarv, 2007 41

42. Uuringuga seotud raamatuid ja artikleid
EESTI KOOL 21. SAJANDI ALGUL: kool kui arengukeskkond ja õpilaste
toimetulek. (Koost M Veisson, V-R Ruus, toim T Kuurme). 2007. Tallinn:
Tallinna Ülikooli Kirjastus.
Ruus, V-R, Veisson, M, Sarv, E.-S, Ots, L, Leino, M, Lukk, K. 2005. Kool kui
arengukeskkond ja õpilaste toimetulek. - Haridus muutuste ja traditsioonide
keerises. I Kraav, U Kala, T Pedastsaar (Toim). Tartu: Eesti Akadeemiline
Pedagoogika Selts, J Käisi Selts, 109 – 120.
RUUS, V-R., VEISSON, M., LEINO, M., OTS, L., PALLAS, L., SARV, E-S., VEISSON,
A. 2007. Õpilaste edukus, toimetulek ja heaolu koolis. - Eesti kool 21. sajandi algul:
kool kui arengukeskkond ja õpilaste toimetulek. (Koost M Veisson, V-R Ruus, toim T
Kuurme). 2007. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, 17 - 58.
Sarv, E-S. 2002. On structure, content and typology of school development
plans in Estonia. – The opening world: changing educational environment and
teacher training. Ed: S Priimägi, E-S Sarv. Tallinn: TPÜ, 78 – 105
Ene-Silvia Sarv. 2005. Eripalgeline ja arenev Eesti kool. - Riigikogu Toimetised
RiTo 11/2005, 76 – 85, 256 (inglise k).
http://www.riigikogu.ee/rva/toimetised/rito11/artiklid/15sarv.htm
Ene-Silvia Sarv, 2007 42

43. Ene-Silvia Sarv. 2005. Õpetaja: õpilane ja õpilase arengu toetamine. –
Haridus muutuste ja traditsioonide keerises. I Kraav, U Kala, T Pedastsaar
(Toim). Tartu: Eesti Akadeemiline Pedagoogika Selts, J Käisi Selts, 26 – 36.
E-S Sarv 2006. Õpetaja ja kool uuringute peeglis. - Elukestev õpe – tõkked ja
sillad. Koost R Laja, K Loogma, toim R Vürmer. Tallinn: Eesti
Haridusfoorum, 85-112.
Ene-Silvia Sarv, 2007 43