1. HAITI Mari SvätskiMJ108

2. LIPP JA VAPP

3. ÜLDINFO Pealinn-Port-au-PrincePindala- 27 751 km2Rahvaarv- 9 833 000 (2009) Naabrid- Dominikaani VabariikUsk- Katoliiklased, praktiseeritakse ka voodood.Keel- Prantsuse ja Haiti-(mis on kujunenud inglise, prantsuse ja hispaania keele baasil)Rahaühik- Gurd

4. KAART

5. RELJEEF Haiti on üks mägisemaid maid Kariibi mere saartel.Mäed moodustavad kolmandiku riigi pindalast.Kõrgeim punkt on Pic La Selle 2680 meetrit mis asub La Visite rahvuspargis .

6. KLIIMA Valitseb troopiline kliima. Riigi eri piirkondade vahel on kliimaerinevusi.Rannikul on niiskem.Puhuvad passaattuuled, eri kohtade kliima on erinev sõltuvalt ookeani lähedusest ja kõrgusest merepinnast.Looduslikud riskitegurid:maavärinad ja orkaanid juunist oktoobrini on karmid tormid:üleujutusedmaavärinadperioodilise põuad

7. KESKMINE TEMPERATUUR JA SADEMED Enamasti on õhutemperatuur mõõdukas ning oleneb aastaajast. Temperatuur jääb vahemiku 16-39 C˚ Vihma on tavaliselt rohkem (aastas 2000 mm) tuulepealsetel mäenõlvadel, mis jäävad loodest puhuvate passaattuulte ettening vähem tuulealustel nõlvadel jasuurtes orgudes (500 mm ja vähem), eriti Cul de Sacis ja L'Artibonite'i jõe orus. Kesk-Haiti madalikud on nii kuivad, et põlluharimine nõuab niisutust.

8. ETANG SAUMÂTRE Suurim järv Haitil.Asub Haiti ja Dominikaani piiril.Pikkus 22 km .Laius 12 km.Tugeva vihmasaju korral ühineb järv Dominikaani vabariigis asuva Enriquillo järvega.See teeb järve pikkuseks kokku 60km.Lääneosas on järv soolane ,idaosas mage.Seal on flamingosid,maalitud kilpkonne,ameerika krokodille ja üle 100 veelinnu.

10. Kalakotkas ,maalitud kilkpkonn,iguana,

11. LOOMAD Haitil on palju putukaliike, kuid suuri imetajaidega mürkmadusid ei ole. Tavalised on pardid, pärlkanad, flamingod ja metsikud tuvid. Mitmete endeemsete liikide seas on üks ohustatumaid haiiti pilukoonu.

12. HAITI PILUKOONU -varem arvati ta putuktoiduliste seltsi, nüüd koos mutlaste ja karihiirlastega seltsi-kõige ohustatumaid imetajaliike-mürgine imetaja(mürgihambad)-elab metsades ja põõsastikes -kaevab keerukaid maa-aluseid urge-öine eluviis-taim ja loomtoiduline

13. TAIMESTIK Haiti oli kunagi peaaegu täielikult kaetud männi-, leht- ja segametsadega. Tulekahjud, kontrollimatu raiumine ja metsamaa muutmine põllumaaks on enamiku puid hävitanud. Niisketel kõrgetel nõlvadel onveel mände, mahagonipuid, seedreid ja dalbergiaid. Põhjas ja loodes on segametsi, lõunas ja edelas troopilisiheitlehiseid ja igihaljaid metsi.

14. On ka metsikuid kohvipuid, kakaopuid ja kookospalme ning palju kohalikke troopilisi viljapuid, näiteks avokaado, apelsinipuu, hapulaimipuu ja mangopuu. Poolniisketel aladel, näiteks L'Artibonite'i jõe orus, on põhiliselt savann, kus siin-seal kasvab palme. Cul de Sacis ja teistes kuivades piirkondades (tasandikel) kasvavad kaktused ja astelpõõsad.

15. DALBERGIA Dalbergia perekonda kuulub palju puuliike, millest saadakse väärispuitu. Paljude liikide puidu lõhn meenutab roosi lõhna, seetõttu on neid nimetatud ka roosipuudeks.Dalbergiapuidust valmistatakse muu hulgas dekoratiivesemeid, parketti, luksusmööblit ja muusikainstrumente.

16. KESKKONNAPROBLEEMID Metsade pindala väheneb hoogsalt, sest metsamaad põllustatakse ja puitu kasutatakse kütusena. Muldasid kahjustab erosioon. Joogivett napib.

17. RAHVASTIK(2000a.) Pärast põliselanike väljasuremist asustati saar Aafrikast toodud orjadega kes rakendati tööle suhkruroo-, kohvi- ja puuvillaistandustes.Rahvastiku aastane iive on 1,7%.Tööhõive on madal.Umbes 80% elanikest elab maal.271 inimest 1km²

20. RAHVASTIKU PROBLEEMID Maanteid on 3200 kilomeetrit, millest ainult 20% on asfalteeritud. Enamik asfalteerimata teid on vihmaperioodil läbimatud ning kaupa veetakse eeslite ja inimeste seljas.Maal on üks arst 30 000 elaniku kohta. Maaelanikud on väga alatoitunud. Levinud on malaaria, tuberkuloos, hepatiit ja AIDS.Maal on üks õpetaja 550 kooliealise lapse kohta. Ainult 5% kooliminejatest saab täieliku alghariduse.Ainult 39% on kirjaoskajad.

21. MAJANDUS (2009)Põllumajandusaaduste seas on kohv, suhkur, sisal ja eeterlikud õlid. IMPORT EKSPORT -TOIT-TÖÖSTUSKAUBAD-MASINAD-TRANSPORDIVAHENDID-KÜTUS-TOORAINEUSA’st tuleb 30% Dominican Vabariigist 23.3%, -RIIDED-KOHVI-KAKAO-ÕLI -MANGO70% läheb USA’sse

22. HAITI MAAVÄRIN 12.01.2010 Tavaliselt on seal laamade liikumiskiirus 20mm aastas.12.jaanuaril oli selleks 5m ja kestuseks 16 sekundit.Tugevuseks oli 7-magnituuti.Maavärina tõttu põgenes vanglast 4000 vangi.4.veebruariks oli hukkunud 230 000 inimest.Ainuüksi Port au Prince’soli 188383 kodu hävinud.Hävisid :presidendipalee, parlamendihooneja Port au Prince Cathedral ja üle 1,300 kooli.

25. Ameerika saatis appi 14 000 sõdurit ja 2200 mereväelast.Eesti toetas Haitit 3,9 miljoniga. 15.11.2010Haitis valitakse keset koolerapuhangut presidenti 10.01.2011 Haitil elab üle 800 000 inimese ikka veel telklaagrites 13.01.2011 Port-au-Prince´i ajalooline Marché en Fer taastatiendiseshiilguses12.02.2011 Haitil möllab kooleraepideemia, senini on sellesse surnuid 4000.

26. Marché en Fer(turuhoone)

27. KYONA JA IBO RANNAD Kyona ja Ibo rannad on populaarsed puhkuspaigad.Seal saab harrastada veesporti nagu ujumine, oda kalastamine, purjetamine, sukeldumine, veesuusatamine ja Boomba võidusõidu kanuud.

29. Parim kalapüügi koht La Gonâve

30. BASIN BLUE (kosk) Basin Blue on koduks paljudele eksootilistele lindudele ja taimestikule.Sinna saab ligi autoga ja päevas võib külastada seda kindel arv turiste,et mitte rikkuda seda ala.

31. RAHVUSPARGID La Vistie on üks kolmest rahvuspargist Haitil.Loodi 1983 aastal.2000 hektarit suur,maksimum kõrgus merepinnast 2282m

32. Haiti on ka rahvuspark mis koosneb Sans-Souci Palace , Citadelle Laferrière ja Ramiers . Mõlemad Sans-Souci palee ja Citadelle Laferrière keda nimetati UNESCO maailmapärandi nimistusse 1982.http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_national_parks_of_Haiti

33. KARNEVAL Karneval kestab 7 tundi.Leiab aset pealinnas Port-au-Prince’s.Karnevalil võtab osa ~ 1 miljon inimest.Kohalikud teavad kõiki laule peast kaasa laulda. Ja tantsivad terve aja.

34. muusikavideo

35. VARIA Merite-Tere tulemastOu gen SIDA-Sul on AIDSRiigi nimi pärineb India sõna, mis tähendab üleolekut.Saint-Domingue tootis umbes 40% kogu kohvist, mida Euroopas 1780. aastateks tarbiti.