Orgaaniline keemia I kursus

1. Alkaanid
Ave Soekov

2. Alkaanide mõiste
Süsivesinikud, kus süsinike vahel on vaid
üksiksidemed (küllastunud süsivesinikud)
Üldvalem on CnH2n+2
Nimetuse lõpus järelliide -aan
nt metaan, etaan, propaan
süsinikuaatomite arv

3. Alkaanide omadused
 Füüsikalised omadused
 Füsioloogilised omadused
 Keemilised omadused

4. Füüsikalised omadused
Homoloogilises reas C aatomite lisandudes
muutuvad kõrgemaks
 tihedus
 sulamistemperatuur
 keemistemperatuur
Ainete olek toatemperatuuril:
 C-C4 – gaasilised alkaanid
 C5-C15 – vedelad alkaanid
 C16 – ... tahked alkaanid (parafiinid)

5. Isomeeride
sulamis- ja keemistemperatuurid
Hargnemata ahelaga
alkaanid
 Sulamis- ja
keemistemperatuurid
kõrgemad,
 molekulide
kokkupuutepind suurem,
suurem ka mol.vaheline
vastastikmõju
 molekulide eraldamiseks
vaja rohkem energiat
Hargnenud ahelaga
alkaanid
 Sulamis- ja
keemistemperatuurid
kõrgemad,
 molekulide
kokkupuutepind väiksem,
väiksem mol.vaheline
vastastikmõju
 molekulide eraldamiseks
kulub vähem energiat

6. Alkaanide keemistemperatuuride
võrdlus
http://wiki.chemprime.chemeddl.org/ima
ges/6/65/Alkane_boiling_points.jpg

7. Lahustuvus
Alkaanid on hüdrofoobsed,
ja vees ei lahustu
Molekulid on mittepolaarsed,
seega vesiniksidemeid veega ei
saa tekkida.
Vastandiks hüdrofiilne aine –
aine, mis märgub ja lahustub
vees.
Alkaanid lahustuvad
mittepolaarsetes lahustites nt
bensiin (süsivesinike segu).
http://www.dynamicscience.co
m.au/tester/solutions/chemistr
y/bonding/wtrinteractions.htm

8. Füsioloogilised omadused
Madalamad alkaanid
 Aurudel narkootiline toime
 Kahjustavad kesknärvisüsteemi
 Ärritavad nahka
Tahked ei ole kahjulikud
(vt videot parafiinravi )
http://images.nailsmag.com/post/1-M-
na1009Paraffin-Demo1.jpg

9. Keemilised omadused
Üsna passiivsed org.ained – üksiksidemed on
püsivad.
Tüüpreaktsioonid:
 Põlemine CH4+O2=CO2+H2O (vt videot)
 Reageerimine halogeenidega
(halogeenimine):
CH4+Cl2=CH3Cl+HCl
(üks vesinik asendub klooriga)