Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumis on uurimistöödega tegeldud pikka aega. 11. klasside õpilastele tehti selline õppevorm kohustuslikuks 2002.a.
Milline neist meetoditest sobiks Teile kõige rohkem? Millise meetodi kasutamine uurimistöös on Teile kõige meelepärasem? Millist meetodit oleksite nõus juhendama? Küsimused on erinevad samas on neil ka ühisosa.
Edaspidi mõningad näpunäited uurimise statistilise poole käsitlemiseks ja selgitusi tehtud vigadele.
- See huvitab ka küsimustikule vastajat. Kas me oleme raamatupidajad oma aja kasutuse osas? V ALIIDNE? MIDA soovitakse uurida? Isegi raamatupidajad ei pea selle kohta arvestust Uurimusest selgub, mitu tundi keskmiselt te päevas ajalehte loete või arvutiga tegelete. Sellise küsimusega saame teada inimese hinnangu oma ajakasutusele mis ei ole adekvaatne.
Kui ma küsiksin pärast kehalise tundi? Või pärast huvitavat loodusvideo vaatamist? 5 palli skaala, 7 palli skaala, 10 palli skaala ei meeldi meeldib väga ei tea
Küsimust ei saa suvaliselt interpreteerida. Kui küsime mis on tähtsam siis ei ole võimalik rääkida lugemisest Kui küsime mis meeldib, siis ei saa rääkida mis on kõige populaarsem. Nt Kas teile meeldib kass / koer? Paljudel on kass või koer kodus? Eesti keele õpetajad on teinud head tööd ja õpilased otsivad sünonüüme, et tekstis poleks kordusi. U urimistöö ei ole kirjand. Loomulikult peab kirjutis olema ladusa sõnakasutusega. Samas täpsus on väga tähtis.
Kas võime järeldada, et te peate kodus oma lemmiklooma? Kui eesmärk on uurida paljudel on kodus koer või kass, siis nii tulebki küsida. Võib ka öelda et 25%-l peredest on koer ja kass aga võib ka teistmoodi väljendada.
Tuleb teha korralik taustauuring.
Kas uurija annab mõõdetavale tunnusele täpse definitsiooni?
Kooli kehalise tund jääb siis välja.
Küsis Shveiki suu läbi Jaroslav Hašek. “ Kas” küsimused ei anna vastajale midagi: Näiteks Kas te valisite VKG sest see on edukas kool?
Saame teada millist nimetatud 5-st punktist on koolI valikul pidanud vastaja kõige olulisemaks, millist vähem oluliseks. Hiljem vastajaid vastuste järgi liigitades saame luua “pildi” vastajagruppidest.
Sageli, pesen käsi ? Kui palju on sageli Tihti, viksin saapaid . Kui tihti Harva käin teatris kui harva Mida saab sellest teada uurija? Mitu korda päevas, nädalas, kuus? Üks suhkrutükk mis teeb . .. või üks piisk tõrva meepotis? Enamus, ei pruugi olla suurem kui 50% Paljud või mõned – kus jookseb piir? Peaaegu kõik või 90%, 75%, 67%, 60%, 51%? Ülejäänud statistikas nimetatakse neid hälveteks ja tavaliselt on nende suurus määratud 1 kuni 5 %-ga Kui teie vastus on “ülejäänute” hulgas, kui hästi end tunnete? ka negatiivne “ebaoluline” osa vastajatest. Paremini kõlab “teised” vastajad. muu üle 10% vastajatest. Küsimus on nö mitte arvestatav. Mainimist väärt, kuid mitte arvestatav. Tihti jäävad sellised tulemused töös domineerima. See on viga.
Milline on teie suhe suitsetamisega (ka vesipiip)? ei ole proovinud olen maha jätnud 1 kord nädalas kuni kolm korda nädalas 1 kord päevas kuni viis korda päevas kuni 10 korda päevas üle 10 korra päevas Muu (lisa)
Võib selguda, et selliseid kes ei tarbi polegi. Küsimused lehelt. Mida tähendab ei tarbi sagedasti alkoholi?
daamide olgu siis 15 või 25 või 85 ei küsita vanust. //Õpilaste puhul piisaks klassist. on küll.