SlideShare ist ein Scribd-Unternehmen logo
1 von 11
SEENED

                  Koostaja: Piret Laanes
         SEENED                       1
ARVA ÄRA
Üks mehike elutseb männikus,
Ta jalgupidi sügaval samblikus.
    Kuub tal valge nagu sai,
    Kübar tumepruun ja lai.
 Kes see mees seal metsa sees
         küll olla võib?

                    SEENED        2
PURAVIK
Üks hinnatumaid ja maitsevamaid
söögiseeni. Saagiaeg algab varakult

Välimus: Suur ja kõva puravik, mille
kübar on hele pruun kuni tumepruun.
Kübar on kuiv, sile või kergelt viltjas.
Noore puraviku jalg on valge. Jala
lõikepinnal värvub seeneliha punakaks
ja tumeneb.
Kasvukoht: Puravik kasvab
segametsades haabade all.
Kasutamine: Puravik on hea ja
maitsev söögiseen.



                                           SEENED   3
ROOSA PILVIK
Saagiaeg kestab augustist
oktoobrini

Välimus: roosakaspunase kübaraga.
Noorena on kübar kumer, siis
muutub lamedamaks. Vanana
pleegib värv keskelt kollakaks.
Seene kübar närgalt limane, lõikiv,
ärarebitava kübara nahaga. Kübara
all olevad eoslehed kreemikad ning
puudutades kergelt purunevad.
Seene jalg on pikk ja valge.
Kasvukoht: põhiliselt kasvab
männi- ja segametsades, eriti
siirdesoodes ja raba männikutes.
Kasutamine: Roosa pilvik on väga
hea söögiseen.

                                      SEENED   4
KOLLANE PILVIK
Saagiaeg algab juba juunis ja kestab
septembrini.


Välimus: kollase pilviku kübar on eredalt
sidrunikollane. Kübar on noorelt
poolkerajas hiljem lame. Seene kübara
nahk on poolenisti ärarebitav. Seene jalg
on valge, ühtlase jämedusega.
Vananedes katsumisel muutub jalg
hallikaks.
Kasvukoht: põhiliselt võib kollast pilvikut
kohata kaasikutes ja kase-
segametsades. Alati koos kaksedega.
Kasutamine: kollane pilvik on hea
söögiseen.
                                              SEENED   5
MÄNNIRIISIKAS
On üks tavalisematest ja saagikamatest
seentest. Saagiaeg juulist oktoobrini.


Välimus: männiriisikas on
punakaspruun, keskmise suurusega.
Kübar on ühtlaselt pruun, läikiv ja kuiva
pinnaga. Kübara keskel on selge
kõrgemale asetsev nibu. Jalg kübara
värvi võiheledam.
Kasvukoht: männiriisikad kasvavad
kõikjal palumetsades ja
rabamännikutes.
Kasutamine: Männiriisikas on
söögiseen.

                                            SEENED   6
KUKESEEN
Kasvab sageli kuivadel sügistel, kui
teisi söögiseeni on vähem; saagiaeg
augustist oktoobrini.


Välimus: Kukeseen on üleni kollane ja
meenutab lehtrit. Vanema seene kübar
on korrapäratu servaga. Seene kübar
on pealt kuiv, natuke viltkas.
Kasvukoht: Kukeseen kasvab koos
kase ja teiste puudega. Sageli kohtame
seda seent ka okas – ja segametsades.
Kasutamine: Kukeseen on väga hea
söögiseen.

                                         SEENED   7
PUNANE KÄRBSESEEN
Saagiaeg on augustist septembrini.

Välimus: kübas erepunane valgete
täppidega seen. Seene karvades võivad
valged täpid kübaralt ära libiseda ning
vanemas eas tuhmub ka kübara ere
värvus. Seene kübar on kerajas, hiljem
laiuv kuni lame, sile. Seene jalg on
suhteliselt sirge, valge. Jala alusel on
ebemeline valge rõngas.
Kasvukoht: kasvab okas- ja
lehtpuumetsades, liivasel ja turbamullal.
Kasutamine: Seen on ohtlikult mürgine!
Punase kärbseseene mürgid häirivad
kesknärvisüsteemi tööd.



                                            SEENED   8
VALGE KÄRBSESEEN
Saagiaeg on augustist septembrini.

Välimus: Üleni valge seen. Noorena on
seen munakujuline ja üleni looriga
kaetud. Kui seene jalg pikemaks kasvab,
loor rebeneb ja säilib vaid lõdva tupena
jala alusel. Seene kübar on valge,
kleepuv – limane. Algul teravalt
kellukjas, hiljem kumer.
Kasvukoht: kasvab eriti kuusikutes,
okas- ja segapuumetsades, aga koos
lehtpuudega. Seent võib kohata ka
rabastunud pinnasel.
Kasutamine: surmavalt mürgine seen!
Kahjustab neere, maksa ja teisi
siseelundeid.
                                           SEENED   9
METSŠAMPINJON
Saagiaeg septembrist novembrini


Välimus: Üleni valge seen. Jalg on
pikk ja sihvakas, alusel
nuijas, rõngaga. Rõngas
valge, suur, rippuv ja kilejas.
Kasvukoht: Kasvab niisketes
salumetsades ning viljakamates
okasmetsades vanade kuusjede
all okkakõdul.
Kasutamine: Metsšampinjon on
maitsev söögiseen.


                                     SEENED   10
SEENED   11

Weitere ähnliche Inhalte

Was ist angesagt?

Vastlapaev
VastlapaevVastlapaev
Vastlapaevylle55
 
Kevadlilled
KevadlilledKevadlilled
Kevadlilledsirle66
 
Linnu kehaosad
Linnu kehaosadLinnu kehaosad
Linnu kehaosadsilja19
 
Loomade välisehitus
Loomade välisehitusLoomade välisehitus
Loomade välisehitusEeva43
 
Kevad.Mänguline test
Kevad.Mänguline testKevad.Mänguline test
Kevad.Mänguline testastrid20
 
Kes Magavad Talveund Ppt
Kes Magavad Talveund PptKes Magavad Talveund Ppt
Kes Magavad Talveund Pptslaasma
 
Meie riigi sümbolid
Meie riigi sümbolidMeie riigi sümbolid
Meie riigi sümbolidKarin1010
 
Põhja ja lõunamaa loomad
Põhja  ja lõunamaa loomadPõhja  ja lõunamaa loomad
Põhja ja lõunamaa loomadAnnika Aas
 
Meie rühma reeglid
Meie rühma reeglidMeie rühma reeglid
Meie rühma reeglidurveroom
 
Linnud
LinnudLinnud
Linnudtris3
 
Asula. Asulate ajalooline areng.
Asula. Asulate ajalooline areng.Asula. Asulate ajalooline areng.
Asula. Asulate ajalooline areng.Aigi Sikkal
 
Köögivilja show
Köögivilja showKöögivilja show
Köögivilja showrajateele
 

Was ist angesagt? (20)

Vastlapaev
VastlapaevVastlapaev
Vastlapaev
 
Talv
TalvTalv
Talv
 
Kevadlilled
KevadlilledKevadlilled
Kevadlilled
 
Linnu kehaosad
Linnu kehaosadLinnu kehaosad
Linnu kehaosad
 
Ilm
IlmIlm
Ilm
 
Loomade välisehitus
Loomade välisehitusLoomade välisehitus
Loomade välisehitus
 
Munadepühad
MunadepühadMunadepühad
Munadepühad
 
Kevad.Mänguline test
Kevad.Mänguline testKevad.Mänguline test
Kevad.Mänguline test
 
Kes Magavad Talveund Ppt
Kes Magavad Talveund PptKes Magavad Talveund Ppt
Kes Magavad Talveund Ppt
 
Meie riigi sümbolid
Meie riigi sümbolidMeie riigi sümbolid
Meie riigi sümbolid
 
Sõnaliigid
SõnaliigidSõnaliigid
Sõnaliigid
 
Eesti Imetajad
Eesti ImetajadEesti Imetajad
Eesti Imetajad
 
Põhja ja lõunamaa loomad
Põhja  ja lõunamaa loomadPõhja  ja lõunamaa loomad
Põhja ja lõunamaa loomad
 
Meie rühma reeglid
Meie rühma reeglidMeie rühma reeglid
Meie rühma reeglid
 
Linnud
LinnudLinnud
Linnud
 
Puud
PuudPuud
Puud
 
Kevad kokkuvote
Kevad kokkuvoteKevad kokkuvote
Kevad kokkuvote
 
Asula. Asulate ajalooline areng.
Asula. Asulate ajalooline areng.Asula. Asulate ajalooline areng.
Asula. Asulate ajalooline areng.
 
Köögivilja show
Köögivilja showKöögivilja show
Köögivilja show
 
"Linnud" lasteaia lastele
"Linnud" lasteaia lastele"Linnud" lasteaia lastele
"Linnud" lasteaia lastele
 

Ähnlich wie SEENED

Sõnajalg
SõnajalgSõnajalg
Sõnajalgneedok
 
Sõnajalgtaimed
SõnajalgtaimedSõnajalgtaimed
Sõnajalgtaimedneedok
 
Eesti Levinumad Soontaimed
Eesti Levinumad SoontaimedEesti Levinumad Soontaimed
Eesti Levinumad SoontaimedHelina Reino
 
Samblikud
SamblikudSamblikud
Samblikudneedok
 
PõLtsamaa KooliüMbruses Kasvavad SööDavad Marjad
PõLtsamaa KooliüMbruses  Kasvavad SööDavad MarjadPõLtsamaa KooliüMbruses  Kasvavad SööDavad Marjad
PõLtsamaa KooliüMbruses Kasvavad SööDavad Marjadguest3c65de
 
Põltsamaa Kooli ümbruses Kasvavad Söödavad Viljad
Põltsamaa Kooli ümbruses  Kasvavad Söödavad ViljadPõltsamaa Kooli ümbruses  Kasvavad Söödavad Viljad
Põltsamaa Kooli ümbruses Kasvavad Söödavad ViljadLilio Võsu
 
PõLtsamaa KooliüMbruses Kasvavad SööDavad Marjad
PõLtsamaa KooliüMbruses  Kasvavad SööDavad MarjadPõLtsamaa KooliüMbruses  Kasvavad SööDavad Marjad
PõLtsamaa KooliüMbruses Kasvavad SööDavad Marjadguest3c65de
 
Samblikud
SamblikudSamblikud
Samblikudneedok
 
Oppematerjal teod
Oppematerjal teodOppematerjal teod
Oppematerjal teodileana1987
 

Ähnlich wie SEENED (13)

Kaidi koolitöö
Kaidi koolitööKaidi koolitöö
Kaidi koolitöö
 
Seened
SeenedSeened
Seened
 
Sõnajalg
SõnajalgSõnajalg
Sõnajalg
 
Sõnajalgtaimed
SõnajalgtaimedSõnajalgtaimed
Sõnajalgtaimed
 
Kaidi koolitöö
Kaidi koolitööKaidi koolitöö
Kaidi koolitöö
 
Eesti Levinumad Soontaimed
Eesti Levinumad SoontaimedEesti Levinumad Soontaimed
Eesti Levinumad Soontaimed
 
Samblikud
SamblikudSamblikud
Samblikud
 
PõLtsamaa KooliüMbruses Kasvavad SööDavad Marjad
PõLtsamaa KooliüMbruses  Kasvavad SööDavad MarjadPõLtsamaa KooliüMbruses  Kasvavad SööDavad Marjad
PõLtsamaa KooliüMbruses Kasvavad SööDavad Marjad
 
Viljad
ViljadViljad
Viljad
 
Põltsamaa Kooli ümbruses Kasvavad Söödavad Viljad
Põltsamaa Kooli ümbruses  Kasvavad Söödavad ViljadPõltsamaa Kooli ümbruses  Kasvavad Söödavad Viljad
Põltsamaa Kooli ümbruses Kasvavad Söödavad Viljad
 
PõLtsamaa KooliüMbruses Kasvavad SööDavad Marjad
PõLtsamaa KooliüMbruses  Kasvavad SööDavad MarjadPõLtsamaa KooliüMbruses  Kasvavad SööDavad Marjad
PõLtsamaa KooliüMbruses Kasvavad SööDavad Marjad
 
Samblikud
SamblikudSamblikud
Samblikud
 
Oppematerjal teod
Oppematerjal teodOppematerjal teod
Oppematerjal teod
 

SEENED

  • 1. SEENED Koostaja: Piret Laanes SEENED 1
  • 2. ARVA ÄRA Üks mehike elutseb männikus, Ta jalgupidi sügaval samblikus. Kuub tal valge nagu sai, Kübar tumepruun ja lai. Kes see mees seal metsa sees küll olla võib? SEENED 2
  • 3. PURAVIK Üks hinnatumaid ja maitsevamaid söögiseeni. Saagiaeg algab varakult Välimus: Suur ja kõva puravik, mille kübar on hele pruun kuni tumepruun. Kübar on kuiv, sile või kergelt viltjas. Noore puraviku jalg on valge. Jala lõikepinnal värvub seeneliha punakaks ja tumeneb. Kasvukoht: Puravik kasvab segametsades haabade all. Kasutamine: Puravik on hea ja maitsev söögiseen. SEENED 3
  • 4. ROOSA PILVIK Saagiaeg kestab augustist oktoobrini Välimus: roosakaspunase kübaraga. Noorena on kübar kumer, siis muutub lamedamaks. Vanana pleegib värv keskelt kollakaks. Seene kübar närgalt limane, lõikiv, ärarebitava kübara nahaga. Kübara all olevad eoslehed kreemikad ning puudutades kergelt purunevad. Seene jalg on pikk ja valge. Kasvukoht: põhiliselt kasvab männi- ja segametsades, eriti siirdesoodes ja raba männikutes. Kasutamine: Roosa pilvik on väga hea söögiseen. SEENED 4
  • 5. KOLLANE PILVIK Saagiaeg algab juba juunis ja kestab septembrini. Välimus: kollase pilviku kübar on eredalt sidrunikollane. Kübar on noorelt poolkerajas hiljem lame. Seene kübara nahk on poolenisti ärarebitav. Seene jalg on valge, ühtlase jämedusega. Vananedes katsumisel muutub jalg hallikaks. Kasvukoht: põhiliselt võib kollast pilvikut kohata kaasikutes ja kase- segametsades. Alati koos kaksedega. Kasutamine: kollane pilvik on hea söögiseen. SEENED 5
  • 6. MÄNNIRIISIKAS On üks tavalisematest ja saagikamatest seentest. Saagiaeg juulist oktoobrini. Välimus: männiriisikas on punakaspruun, keskmise suurusega. Kübar on ühtlaselt pruun, läikiv ja kuiva pinnaga. Kübara keskel on selge kõrgemale asetsev nibu. Jalg kübara värvi võiheledam. Kasvukoht: männiriisikad kasvavad kõikjal palumetsades ja rabamännikutes. Kasutamine: Männiriisikas on söögiseen. SEENED 6
  • 7. KUKESEEN Kasvab sageli kuivadel sügistel, kui teisi söögiseeni on vähem; saagiaeg augustist oktoobrini. Välimus: Kukeseen on üleni kollane ja meenutab lehtrit. Vanema seene kübar on korrapäratu servaga. Seene kübar on pealt kuiv, natuke viltkas. Kasvukoht: Kukeseen kasvab koos kase ja teiste puudega. Sageli kohtame seda seent ka okas – ja segametsades. Kasutamine: Kukeseen on väga hea söögiseen. SEENED 7
  • 8. PUNANE KÄRBSESEEN Saagiaeg on augustist septembrini. Välimus: kübas erepunane valgete täppidega seen. Seene karvades võivad valged täpid kübaralt ära libiseda ning vanemas eas tuhmub ka kübara ere värvus. Seene kübar on kerajas, hiljem laiuv kuni lame, sile. Seene jalg on suhteliselt sirge, valge. Jala alusel on ebemeline valge rõngas. Kasvukoht: kasvab okas- ja lehtpuumetsades, liivasel ja turbamullal. Kasutamine: Seen on ohtlikult mürgine! Punase kärbseseene mürgid häirivad kesknärvisüsteemi tööd. SEENED 8
  • 9. VALGE KÄRBSESEEN Saagiaeg on augustist septembrini. Välimus: Üleni valge seen. Noorena on seen munakujuline ja üleni looriga kaetud. Kui seene jalg pikemaks kasvab, loor rebeneb ja säilib vaid lõdva tupena jala alusel. Seene kübar on valge, kleepuv – limane. Algul teravalt kellukjas, hiljem kumer. Kasvukoht: kasvab eriti kuusikutes, okas- ja segapuumetsades, aga koos lehtpuudega. Seent võib kohata ka rabastunud pinnasel. Kasutamine: surmavalt mürgine seen! Kahjustab neere, maksa ja teisi siseelundeid. SEENED 9
  • 10. METSŠAMPINJON Saagiaeg septembrist novembrini Välimus: Üleni valge seen. Jalg on pikk ja sihvakas, alusel nuijas, rõngaga. Rõngas valge, suur, rippuv ja kilejas. Kasvukoht: Kasvab niisketes salumetsades ning viljakamates okasmetsades vanade kuusjede all okkakõdul. Kasutamine: Metsšampinjon on maitsev söögiseen. SEENED 10
  • 11. SEENED 11