9. 1917.a. I rahvahariduse kongress, Peeter Põld: Meie
hüüdsõnaks olgu: ISE ON MEES! (Kasvatus ja Haridus 1917 nr
3 ja 4 lk 113)
Eesti biograafiline leksikon (1929) 606 lehte, 25 naist
Eesti kooli bibliograafiline leksikon (1998) 289 lehekülge, 17
naist
Lembit Andreseni Eesti kooliajalugu kuni iseseisvuseni
mainib kokku 6 naist, neist ainult Wuolijoki saab
sõna, teised on märgitud nimega sh ka Koidula.
Märt Raud ”Eesti kool aegade voolus. Koolinõuniku
mälestusi” 1965 1935. ”sai eesti kool esimese naisnõuniku Alma
Martini. See tõi ministeeriumi naisõigusluse probleemi. Seni ei olnud
juhatajate valimisel vahet tehtud, kas oli see mees või naine, oli
otsustatud kandidaadi pedagoogilise ja administratiivse tubliduse
järgi, aga Alma Martin nõudis kategooriliselt, et tütarlaste koolidel
peavad olema naisjuhatajad.” (lk 227)
Ilmar Talve ”Eesti kultuurilugu” (2004)
10. ”Legendaarne õpetaja”
Airi Liimets Liimetsa päeval 18. veebruar 2013: Vello
Saage, Jaan Pakk, Juri Lotman ja Bruno Lukk
Raivo Juurak hariduslistis veebruar 2013: Vello
Saage, Evald Laprik, Lembit Andresen ja Toomas
Liiv
1.märtsil 2013 Google otsing: 25 meest ja 15 naist
2011/2012 õppeaastal töötas Eesti
üldhariduskoolides kokku 14 263 õpetajat, neist
85,5 protsenti naisi (EHIS)
”Tartu” (1927) 1911. aastal Tartus 45 nais- ja 32
meesõpetajat
12. Internetiküsitlus ”Eesti ajaloo
legendaarsed naised” al. 1.märts
seisuga 6. märts 78 vastajat
65 naist 10 meest (3 sugu märkimata)
75% vastajatest
kõrgharidusega
küsitlus kestab
13.
14.
15.
16.
17. Allikad (hinda 1 – 5)
1. Dokumentaalfilmid 3,84
2. Ajakirjandus 3,71
3. Elulooraamatud 3,58
4. Ajalooraamatud 3,48
5. Kooliaegsed ajalootunnid 3,4
6. Teised interneti allikad 3,28
7. Mängufilmid 3,28
8. ETV ajaloosaated 2,9
9. Suusõnaliselt räägitud lood ja mälestused 2,67
10. Teadustööd ja artiklid 2,56
11. Naistest koostatud väljaanded 2,41
12. Eesti Raadio ajaloosaated 2,24
13. Arhiivid 1,79
14.-15. Rahvusraamatukogu ja naisorganisatsioonid 1,69
16. Blogid 1,54
17. Naisuurimuskeskus 1,29
18. Ajalugu on kõigile kättesaadav/ Tegelikult keeruline vastata, sest pole ise otseselt otsinud. Usun, et kes
soovib, see leiab. Samas arvan, et se eon valdkond, kus saaks materjale kättesaadavamaks teha. / -Puudub
üldistav kogumik, kui vaadata iga eriala kaupa eraldi, siis kerkivad mõned nimed ikka esile./ -vähe
kättesaadav, liiga harva räägitakse/kirjutatakse/ -Seda teemat justkui ei olegi käsitletud. Ja Eesti rahvas ongi
pigem selline, et naised teevad taustatöö ja oma juhiks valivad nad ikkagi mehe./ -Legendaarsetest naistest
räägitakse siiski üsna vähe. Ikka ja alati räägitakse küll meestest, kes on loonud Eesti riigi ja kellel on ette
näidata olulisi saavutusi./ -Ei ole sellele mõelnud. Arvan, et info on kättesaadav, kui ise otsida, kuid nö "pildis"
see teema kindlasti ei ole
19.
20. Kas tahaksid Eesti ajaloo
legendaarsetest naistest rohkem
teada?
65 - JAH
4 - EI
8 - EI TEA
21. NaINE oN NAiSeLE HuNT
Aga ikkagi tundub, et üksteise teadlikku toetamist
kasutatakse naiste karjääri edendamiseks liialt
vähe. Kas iga naine ikka võib täna öelda, et on
aidanud naiskolleegil mõnda jama ära hoida või
vähemalt selle eest hoiatanud?
Või peabki iga naine ainult
iseenda eest seisma?
Taivo Paju(2010) "Kas naine võib olla
teisele naisele hunt?” Director, nr 6.
22. LIBLIKA FENOMEN
Liblika fenomen (Maite Sarrió Catalá ) väikesed
põhjused võivad tekitada suuri tagajärgi. Iga
inimene võib luua muutusi enda lähimas
reaalsuses alustades oma tõekspidamiste
muutmisest.
25. Natalie Johanson-Pärna
• Õppis Tartus taani käsitööõpetaja Adolf
von Clauson-Kaasi kursustel, täiendas end Soomes
• Asutas 1880 Tallinnas esimese eesti
naiskäsitöökooli ja oli aastani 1885 selle juhataja
• Korraldas käsitöökursusi
• Avaldas EKSis peetud kõne „Eesti tütarde haridus"
(1882) ja õpiku „Naesterahva käsitööde raamat.
Kunstkudumine varrastega" (1891).
27. Lilli Suburg
Esimene teadlik naisõiguslane Eestis
1882. a. asutas tütarlastekooli Pärnusse, mis hiljem kolis
sealt edasi Viljandisse. Tegemist oli esimese
eestimeelse tütarlastekooliga Eestis
1887. asutas Viljandis esimese naistele suunatud ajakirja
"Linda”, milles naisõiguse teema kõrval käsitleti ka kooli
ja kasvatusega seotud teemasid, aga ka palju muud
Kirjutas mitmeid autobiograafilisi ja autobiograafiliste
sugemetega teosed
Oli kirjavahetuses Natalie Johanson-Pärna, C.R. Jakobsoni
jt
28. Kes oli Helene Taar?
”UUE AJA NAISLIIKUMINE”
1905. aastal “Noor-Eesti” kogumikust “Wõitluse päiwil”
”Ärka, Eesti rahwas, tõuse üles, noor Eesti ja aita ka oma
tütreid walguse poole jõuda!”
30. Marta Sillaots (Reichenbach) (1887 -
1969)
KIRG JA KAVALUS (2012)
• Sarjas Eesti mõttelugu
• Pedagoogilised ja
kirjanduskriitilised kirjutised
• Ajalehes ”Postimees” 1910.a.
avaldatud
”Vaba kool” ja ”Individualismus
kasvatuses”
31. ”Eesti naise loovast tööst kirjanduse
alal”
Ülevaate 1935.aastal toimunud V naiskongressi
näitusest "Naine ja raamat”
"Kui arvestada eesti naiste arvu (53% rahva
üldarvust) ja eesti keeles 1866.aastast saadik
ilmunud trükiste üldarvu (29 281), siis on eesti
naiste kirjanduslik toodang (kokku 736 teost,
tõlked kaasa arvatud) väga väike ja mannetu.”
(Sillaots 2012:126, esmalt avaldatud 1936)
33. Sealtpoolt künniseid (2009)
• Mälestusteraamat, LR sarjas
• Õppis töchterschules ametliku nimega
”Tallinna Kõrgem Tütarlastekool”
• 1905.a tegi Nikolai gümnaasiumi juures
eksamid ja sai koduõpetaja kutse
• Töötas muuhulgas ka Elfriede Lenderi
tütarlastegümnaasiumis Tallinnas õpetajana
• Oli aktiivne mitmes seltsis sh Eestimaa
Rahvahariduse Seltsis
34. Omaelulookirjutuse uurimine (life
writing)
METHIS erinumber 2010
• Leena-Kurvet Käosaar, omaelulookirjutuse mõistet iselooomustab üha suurem interdistsiplinaarsus,
keskendumine avaramale kultuuripraktikate ringile ja soov ületada valdkonna varasemas arengus autobiograafia mõiste kaudu
maha märgitud kategoorilisi ning suurt hulka tekste ja tekstipraktikaid välistavaid kriteeriume. (2010:7)
• Eve Annuk, Autobiograafia kui ”tõe” diskursus: Lilli Suburgi ”Minu saatusega
võitluskäik”
• Rutt Hindrikus ”Eesti autobiograafilise kirjutuse kujunemisest 18.sajandist Teise
maailmasõjani” Esimene õitsenguperiood 30-ndatel, 21.sajandi alguses memuaristika üleujutus. Esmalt tekkis
käsikirjaline memuaristika ,1900. alates trükis avaldatud autobiograafiad.
”Elu ideoloogiad. Kollektiivne mälu ja autobiograafiline
minevikutõlgendus eestlaste elulugudes” Ene Kõresaar (2005)
Historiallinen Aikakauskirja 4/2012 erinumber
(elämäkertatutkimus)
• ”Mainioita naisia” – pienoiselämäkerrat autonomian ajan historiapolitiikassa, Tiina
Kinnunen ”...naisten näkymättömyys kansallisessa muistissa ei johtunut pelkästään heidän näkymättömämmästä
roolistaan julkisuudessa vaan myös muistamisen sukupoulittuneista mekanismeista.” lk 390 uurib feministliku
biograafiakirjutuse ajaloopoliitilist olemust. Kuidas naiste eludest kirjutati? Millist naise kuvandit loodi?
35. Viiteid naishariduse uurimisest Eestis
”Linda” 1887 -
”Naesterahwa elu ja töö” 1911 -
Eesti naisorganisatsioonide Liidu aastaraamatud
Eesti Akadeemiliste naiste ühing
”Eesti naisüliõpilaste selts 1911 – 2011”
Helmi Mäelo ”Eesti naine läbi aegade” (1957, Rootsis)
Vera Poska-Grüntal ”Naine ja naisliikumine. Peajooni naisliikumise
ajaloost ja probleemistikust” (1936)
Vita academica vita feminea. Artiklite kogumik (1999) Tartu Ülikool
”Kuue samba kutse. Naisena ülikoolis” (2005)
”Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasium 1906 – 1944”
(1976 Kanadas)
”Mälestusi Tartu tütarlaste gümnaasiumist” (1988, Rootsis)
Lenderi koolist ilmus mälestuste kogumik Rootsis
36.
37. Lydia Koidula, Lagle Parek, Marju Lauristin, Aino Kallas, Elle Niit, Anna Poska, Ita Ever, Salme Reek,
Anna Haava, Miina Härma, Anna Poska,Miina Härma, Marie Under, Johanna Päts, Epp-Maria
Kokamägi, Ene Ergma, Tiina Mõis, Tiina Talumees, Erika Salumäe, Kristiina Šmigun-Vähi, M.Lauristin
Elfriede Lender, Betti Alver, Aino Tamm, Erna Vilmer, Aimee Beekman, Helgi Sallo, Siiri Oviir, Mare
Liiger, Ülle Aaskivi, Luule Komissarov, Maria Klenskaja, Marju Lauristin, Anne Veski, Helle Meri, Ann
Tellmann-Tõrvand, Lilli Suburg, Erika Salumäe, Urve Palo, Hella Murrik-Wuolijoki, Meeta Terri, Ada
Lundver, Anne Vabarna, Soomusrongi Mari, Kihnu Virve, Kaika Laine, Mall Hiiemäe, Lagle Parek, He
Lilleste, Aili Paju, Hilda Taba, Linda, Anu Kaal, Ülle Ulla, Karmen Kass, Janne Salumäe, Elle Kull, Leid
Peips, telediktor tädi Ruth, Ingrid Rüütel, Maria Klenskaja, Ülle Kaljuste, Reet Linna, Helgi Sallo, Ann
Veski, Maarja Ilus, Leelo Tungal,Tiia Ester Loitme, Ellen Niit, Anu Raud, Heljo Mänd, Ilon Wikland, A
Värnik, Epp Maria Kokamägi, Hilana Taarka, Anna Raudkats, Käbi Laretei, Mare Taagepera, Maria
Laidoner, Lydia Poska-Teiss, Ivi Eenmaa HEAD NAISTEPÄEVA! Olga Lauristin, Anu Saagim, Marju Ku
Kaie Kõrb, Bogatkina, Julia Laffranque, Proua Kuperjanova, Liina Reiman, Milvi Laid, Meta Kodanipo
Margarita Voites, Aino Talvi, Tiiu Randviir, Ene Hion, Helgi Erilaid, Doris Kareva, Luule Viilma, Viivi L
Siiri Sisask, Miliza Korjus, Hilda Taba, Eva Lootsar, Olga Terri, Anna Ekston, Ella Ilbak, Eve Kivi, Erika
Salumäe, Ines Aru, Laine Mägi, Ülle Kaljuste, Tiina Tšatšua, Els Himma, Evelin Ilves, Anu Saagim,
Maarja-Liis Ilus, Getter Jaani, Anni Jansen, Kadri Adamson, Eda Ines Eti, M. Lear, Barbi Pilvre, Tiiu
Kuurme, Airi Liimets, Merle Palmiste, Luule Komissaarov, Evelin Tamm, Signe Kivi, Elle Kull, Anne
Paluver, Anna Levandi, Anne Reeman, Leelo Tungal, Reet Oja, Age Oks, Merle Jääger, Katrin Karism
Vilja Savisaar-Toomast, Pauliine Vapper, Maaja Kallast, Kai Leete, Luule Tull, Anu Lamp, Seksi-Kristi
Kristiina Ehin, Mari Tarand, Natalie Johanson-Pärn, Marie Koppel, Minni Kurs-Olesk, Mare Tralla,
Maimu Berg, Debora Vaarandi, Siiri Oviir, Aino Talvi, Leida Peips, Liina Tõnisson, Salme Masso,
S.Purga, Maire Aunaste, Kadri Kõusaar, Kerttu Rakke, R. Lukk Toompere, Kaia Kanepi, Leida Laius,
Silvia Rannamaa, Marie Reisik, Monika Mägi, Kalevi naine Linda, Vete-Ema, Maaema, M. Mikelsaar
Õilme Ploompuu van Nest, Hilda Taba, Liia Hänni, Alma Ostra-Oinas, ... neid on palju
38. SUUR TÄNU!
Põhjalikumad materjalid on kättesaadavad:
evelintamm.blogspot.com ”KIRJED”
naised.net ootab teie kaastöid!
tammevelin@gmail.com
Hinweis der Redaktion
Esimesel päeval 25 sõnavõttu ja 1 naisesineja – Iivi EenmaaTeisel päeval 35 sõnavõttu, neist 2 naised – Marju Lauristin ja Jelena Popkovskaja
Andreseni ajalugu: Suburg ja tema kooli ei ole mainitud, Natalie Johanson-Pärna kõne naisharidusest ei ole mainitud jne.
”Helvetissa on erityinen paikka naisille jotka eivät auttaa toisiaan” "Põrgus on eriline koht naistele, kes teineteist ei aita." Marklund, Liza & Snickare, Lotta: Helvetissä on erityinen paikka naisille jotka eivät auta toisiaan. (Det finns en särskild plats i helvetet för kvinnor som inte hjälper varandra, 2005.) Suomentanut Sanna Manninen. Kuvitus: Monica Hällström. Helsingissä: Otava, 2006. ISBN 951-1-20640-0.
”Feministid tulevad kell kolm” 24.11 - 28.11.2010 Tallinnas Projekt käsitles naistevastast vägivalda, vägivallatu ühiskonna võimalikkust ja võimatust, kus naised saavad mitte lihtsalt kui vaatajad, vaid kui aktiivsed peategelased arendada, luua ja kaitsta oma ühiskondlikke ja kultuurilisi õigusi.
C.R.Jakobsoniõde1882. aasta 15. talvekuu päeval kõneles Eesti Kirjameeste Seltsi koosolekul eesti naise haridusest"Palun teid, mitte võeriti minu peale vaadata, et, kui naisterahvas, olen julgenud kõne tooli astuda ja ühe seltsi ees avalikult kõnelda, mis seni ajani meie maal üksi meeste asi on olnud.""Paljud saavad ehk ütlema, et meie jõud ei kanna tütarlaste koolisi ehitada ja sisse seadida. Siiski tahaksin seda öelda, et koolide ehitamine iialgi rahvast vaesemaks ei tee, vaid teeb rikkamaks, sest haridus on rikkus."
Kasvatas õpilastes rahvustunnet, õhutas valmistama ja kandma rahvarõivaid, pidas väga tähtsaks tütarlastele emakeelse, kodunduskallakuga hariduse andmist.
”Meie Eesti rahwas on noor rahwas, alles hiljuti orjakütkeist wabanenud. Eesti naene on töö ori jaodawapalga saaja,siisgi on Eesti naene alati “inimene” olnud. Ka Eestis walitses mõne aasta eestweel kindelarwamine, et tütarlapselesuuremat haridust tarwis ei lähe. Õnneks on wiimasel ajal seearwamineometi muutunud.Seltskonna eelarwamised ei takista meil enam naesterahwaid kõrgemat haridust saamast. See on suursammnaisliikumise kasuks ja üleüldise edu hääks.Esimesena Eesti naesterahwastest tegi Dr. Med.Selma Feldbachtänawuaasta Helvetias Berni linnaülikoolis doktori eksami; mitmed Eestinaisüliõpilased on wäljamaa ülikoolides.Kahetsemise wäärt on see, et Eesti haritlased küll naesterahwa hariduse tungi äratada püüawad, agakuimõned naisüliõpilased majandusliste kitsikuste pärast ülikoolist ärapeawad jääma, siis nendestäratajatest ühtegi eileidu, kes käe abiks wälja sirutaks. Kas see tõesti liig raske oleks, kui Eestis kawaeste naisüliõpilasthääks mõnipidukene toime oleks pandud, ehk korjandust ette wõetud, nagu sedaõppiwatenoortemeeste hääkssagedasti ontehtud? Nagu kuulda, olla Peterburis tänawu ometi kanaisüliõpilaste päälemõteldud.Haridus on rahwa tulewiku õnne hallikas, haridus peletab waesuse ja kõik pahad eemale, haridustoobjõudu ja walgustja haritud ema mõistab tugewaid inimesi kaswatada. Ärka, Eesti rahwas, tõuseüles,noor Eesti ja aita ka oma tütreidwalguse poole jõuda!”
Akadeemiliste Naiste Ühing (asutatud 1926) 1935. aastal70-aastat naiste loomingut14 doktoriväitekirja300 raamatut1444 kõrgharidusega naist Eestis
Esimene õitsenguperiood 30-ndatel. 21.sajandi alguses memuaristika üleujutus. Kuni II mSõjani alguses käsikirjaline memuaristika 1900 alates trükitud autobiograafiad.