Diese Präsentation wurde erfolgreich gemeldet.
Wir verwenden Ihre LinkedIn Profilangaben und Informationen zu Ihren Aktivitäten, um Anzeigen zu personalisieren und Ihnen relevantere Inhalte anzuzeigen. Sie können Ihre Anzeigeneinstellungen jederzeit ändern.
INIMENE <ul><li>Koostas  Kersti Veskimets </li></ul>
Inimese kuuluvus : Riik  -  loomad  -? Hõimkond  -  selgroogsed  ?  Klass  -  imetajad  -? Selts  -  primaadid  - ? Suguko...
Homöostaas inimesel <ul><li>I  ENERGIABILANSS </li></ul><ul><li>Energiavajadus sõltub:  vanusest </li></ul><ul><li>aktiivs...
Ööpäevane energiavajadus <ul><li>16 – 18 a. tütarlaps – 2300 kcal </li></ul><ul><li>16 – 18 a. noormees – 3700 kcal </li><...
Miks  magav inimene vajab energiat? <ul><li>Südame töö </li></ul><ul><li>Hingamine </li></ul><ul><li>Sooltoru </li></ul><u...
Energiat saame rakuhingamisest <ul><li>Esmalt kulutatakse veresuhkur (glükoos) </li></ul><ul><li>Järgnevalt glükogeen </li...
II HINGAMISE REGULATSIOON <ul><li>Piklikaju  saadab signaali rindmiku ja diafragma lihastele. </li></ul><ul><li>Signaaliks...
Roietevahelised lihased kontraheeruvad, roided tõusevad, diafragma tõmbub sirgemaks, kopsude ruumala suureneb …
Diafragma liikumine
Suitsetaja kopsud
Suitsetamise kahjulikkus: <ul><li>1.Energiahulk väheneb, sest CO seostub hästi hemoglobiiniga </li></ul><ul><li>2.Keskendu...
7.Kopsuvähk <ul><li>8. Ateroskleroos, sest kiirendab kolesterooli  ladestumist veresoonte seintele. </li></ul><ul><li>9. V...
Pärgareteri ateroskleroos
Südame atakk - infarkt
III  VERERINGE REGULATSIOON <ul><li>4-osaline süda ja veresooned: </li></ul><ul><li>Arterid  – südamest  </li></ul><ul><li...
 
Südame vasakust vatsakesest aorti Aort Kopsuarter Ülemine  õõnesveen
<ul><li>Südame tööd  kiirendab: </li></ul><ul><li>1. Adrenaliin  </li></ul><ul><li>2.Jäsemete liigutamine </li></ul><ul><l...
Pärgarteri ummistuse tagajärg on infarkt Pärgarter
IV  VERESUHKRU SISALDUSE KONTROLL <ul><li>Glükoosi  hulk veres on 80-90 mg/100 ml-s. </li></ul><ul><li>Veri viib glükoosi ...
<ul><li>*Kui glükoosi tase  tõuseb , vallandub  insuliin ,  mis </li></ul><ul><li>laseb glükoosi läbi membraani rakku </li...
<ul><li>glükoos  glükogeen </li></ul><ul><li>insuliin </li></ul><ul><li>glükogeen  glükoos </li></ul><ul><li>glükagoon </l...
Diabeet ehk suhkrutõbi <ul><li>…  insuliini puudulikkus. </li></ul><ul><li>Miks on inimene nõrk, kõhnunud? </li></ul><ul><...
V  MAKSA ROLL HOMÖOSTAASIS
<ul><li>Veresuhkru reguleerija. Kuidas? </li></ul><ul><li>Aminohapete sisalduse kontroll (päevane vajadus 40 – 60 g). Varu...
<ul><li>Tsirroos on maksa-põletik, </li></ul><ul><li>mis tekib alkoholi liigtarbimisel. </li></ul>tsirroos normaalne
Atseetaldehüüdi toime maksale
 
VI  VEEBILANSS <ul><li>Keskmine  inimene (65 kg) sisaldab 40 kg vett. </li></ul><ul><li>Enamus sellest on rakusisene. </li...
Neerud on peamised veebilansi reguleerijad <ul><li>URIIN IGA (tekib 1ml/min) eralduvad: </li></ul><ul><li>*liigne vesi </l...
Neerukehake ehk nefron päsmake arter veen
Ultrafiltratsioon  nefronis <ul><li>Kapillaaridest liigub peaaegu kogu vereplasma neerutorukesse (rõhkude erinevus) ja tek...
Hüpotaalamus reguleerib neerude tööd <ul><li>Kui vere  soolsus  tõuseb, stimuleerib janukeskust ning </li></ul><ul><li>esm...
VII  TERMOREGULATSIOON <ul><li>Oleme kohastunud  soojas kliimas  elamiseks: </li></ul><ul><li>*Väike rasvakiht </li></ul><...
Kuidas tekib meie soojus ? soojus valk
Kõik rakud toodavad sooja <ul><li>Millised rohkem? </li></ul><ul><li>Me ei vaja lisaenergiat sooja hoidmiseks, kui väliste...
VIII  NÄRVITALITLUSEST <ul><li>Neuron  = närvirakk on jätketega: dendriit – lühem, võtab  vastu;  </li></ul><ul><li>neurii...
 
EMOTSIONAALNE AJU JUHIB KÕIGI MEIE ORGANITE TÖÖD , ALATES SILMADEST KUNI KUSEPÕIENI:   <ul><li>Kui emotsionaalne aju on aa...
Neuroni jätke pikkus võib olla üle 1 meetri
 
 
<ul><li>Dopamiin </li></ul><ul><li>on  </li></ul><ul><li>neurotrans- </li></ul><ul><li>mitter </li></ul>
Sünapsis toimub keemiline ülekanne
Ühel neuronil on tuhandeid sünapse teiste neuronitega <ul><li>Ajus on miljardeid sünapse. </li></ul><ul><li>Ajumaht on 10 ...
Õppimine ja mälu <ul><li>Info jõuab sensoorsesse mällu – ununeb kohe </li></ul><ul><li>Kui verbaliseerime – primaarsesse m...
IX  TREENINGU FÜSIOLOOGIA <ul><li>Lihastel on 3 ATP allikat: </li></ul><ul><li>ATP varu, mis on lihastes (3 sekundiks) </l...
Maratonijooksja ja sprinter
 
Glükogeeni laadimine <ul><li>Kestvuspingutuseks: </li></ul><ul><li>6 – 3 päeva enne võistlusi: süüa valku </li></ul><ul><l...
Lühiajalised vastused füüsilisele pingutusele : <ul><li>Südame töö kiireneb, sest… </li></ul><ul><li>Hingamine intensiivis...
Treeningu pikaajaline mõju: <ul><li>Südamelihas suureneb, veresooned tugevnevad. </li></ul><ul><li>Kopsumaht suureneb </li...
 
 
Nächste SlideShare
Wird geladen in …5
×

Inimene

4.916 Aufrufe

Veröffentlicht am

Veröffentlicht in: Business, Wirtschaft & Finanzen
  • Loggen Sie sich ein, um Kommentare anzuzeigen.

  • Gehören Sie zu den Ersten, denen das gefällt!

Inimene

  1. 1. INIMENE <ul><li>Koostas Kersti Veskimets </li></ul>
  2. 2. Inimese kuuluvus : Riik - loomad -? Hõimkond - selgroogsed ? Klass - imetajad -? Selts - primaadid - ? Sugukond - inimlased - ? Perekond - inimene - ? Liik - pärisinimene - ?
  3. 3. Homöostaas inimesel <ul><li>I ENERGIABILANSS </li></ul><ul><li>Energiavajadus sõltub: vanusest </li></ul><ul><li>aktiivsusest </li></ul><ul><li>kehamassist </li></ul><ul><li>geenidest </li></ul>
  4. 4. Ööpäevane energiavajadus <ul><li>16 – 18 a. tütarlaps – 2300 kcal </li></ul><ul><li>16 – 18 a. noormees – 3700 kcal </li></ul><ul><li>Aktiivne naine – 2350 kcal </li></ul><ul><li>Aktiivne mees - 3700 kcal </li></ul><ul><li>Keskmise aktiivsusega naine - 2170 kcal </li></ul><ul><li>Keskmise aktiivsusega mees - 3000 kcal </li></ul><ul><li>Üle 55-aastased – alla 2350 kcal </li></ul>
  5. 5. Miks magav inimene vajab energiat? <ul><li>Südame töö </li></ul><ul><li>Hingamine </li></ul><ul><li>Sooltoru </li></ul><ul><li>Neerud </li></ul><ul><li>Aju </li></ul><ul><li>Soojus </li></ul><ul><li>Orgaaniliste molekulide süntees </li></ul><ul><li>Rakkude mitoos, meioos </li></ul>
  6. 6. Energiat saame rakuhingamisest <ul><li>Esmalt kulutatakse veresuhkur (glükoos) </li></ul><ul><li>Järgnevalt glükogeen </li></ul><ul><li>Ja nüüd alles rasvad (tund aega kestnud pingutuse järel) </li></ul><ul><li>Kui oleme toitunud üle vajaduse, muude-takse liigsed süsivesikud, lipiidid kui ka valgud RASVADEKS. </li></ul>
  7. 7. II HINGAMISE REGULATSIOON <ul><li>Piklikaju saadab signaali rindmiku ja diafragma lihastele. </li></ul><ul><li>Signaaliks on CO 2 tõus (mitte 0 2 langus) ja </li></ul><ul><li>pH langemine , sest tekib piimhape. </li></ul><ul><li>Ei allu tahtele. </li></ul>
  8. 8. Roietevahelised lihased kontraheeruvad, roided tõusevad, diafragma tõmbub sirgemaks, kopsude ruumala suureneb …
  9. 9. Diafragma liikumine
  10. 10. Suitsetaja kopsud
  11. 11. Suitsetamise kahjulikkus: <ul><li>1.Energiahulk väheneb, sest CO seostub hästi hemoglobiiniga </li></ul><ul><li>2.Keskendumise vähenemine </li></ul><ul><li>3.Sportlike võimete langus </li></ul><ul><li>4.Loote arengu puudulikkus </li></ul><ul><li>5.Potentsi langus </li></ul><ul><li>6.Pidev köha, bronhiit, sest kopsud on tõrva täis, ja hingetoru ripsepiteel on kadunud </li></ul>
  12. 12. 7.Kopsuvähk <ul><li>8. Ateroskleroos, sest kiirendab kolesterooli ladestumist veresoonte seintele. </li></ul><ul><li>9. Vererõhu tõus </li></ul><ul><li>10.Trombid, insult, infarkt jne </li></ul><ul><li>Suitsetamine on eestlaste enneaegse surma peamine põhjus! </li></ul>
  13. 13. Pärgareteri ateroskleroos
  14. 14. Südame atakk - infarkt
  15. 15. III VERERINGE REGULATSIOON <ul><li>4-osaline süda ja veresooned: </li></ul><ul><li>Arterid – südamest </li></ul><ul><li>Veenid – südamesse (klapid) </li></ul><ul><li>Kapillaarid – neis toimub gaasi ja ainevahetus </li></ul>
  16. 17. Südame vasakust vatsakesest aorti Aort Kopsuarter Ülemine õõnesveen
  17. 18. <ul><li>Südame tööd kiirendab: </li></ul><ul><li>1. Adrenaliin </li></ul><ul><li>2.Jäsemete liigutamine </li></ul><ul><li>3. CO 2 tõus </li></ul>
  18. 19. Pärgarteri ummistuse tagajärg on infarkt Pärgarter
  19. 20. IV VERESUHKRU SISALDUSE KONTROLL <ul><li>Glükoosi hulk veres on 80-90 mg/100 ml-s. </li></ul><ul><li>Veri viib glükoosi iga rakuni, mitokondritesse </li></ul><ul><li>Glükoosi tuleb verre : </li></ul><ul><li>1.Süsivesikute (tärklise) seedimisest </li></ul><ul><li>2.Glükogeeni lõhustamisest (maksas, lihastes) </li></ul><ul><li>3.Glükoosi sünteesist aminohapetest, rasvadest </li></ul>
  20. 21. <ul><li>*Kui glükoosi tase tõuseb , vallandub insuliin , mis </li></ul><ul><li>laseb glükoosi läbi membraani rakku </li></ul><ul><li>ja muudab üleliigse glükoosi glükogeeniks. </li></ul><ul><li>*Kui glükoosi tase langeb , vallandub glükagoon , mis lagundab glükogeeni glükoosiks. </li></ul><ul><li>Insuliin ja glükagoon on ensüümid . </li></ul>
  21. 22. <ul><li>glükoos glükogeen </li></ul><ul><li>insuliin </li></ul><ul><li>glükogeen glükoos </li></ul><ul><li>glükagoon </li></ul><ul><li>Glükoos ja glükogeen on süsivesikud. </li></ul>
  22. 23. Diabeet ehk suhkrutõbi <ul><li>… insuliini puudulikkus. </li></ul><ul><li>Miks on inimene nõrk, kõhnunud? </li></ul><ul><li>Kaasasündinud (pärilik) või päriliku eelsoodumusega. </li></ul><ul><li>Millest peaks hoiduma? </li></ul>
  23. 24. V MAKSA ROLL HOMÖOSTAASIS
  24. 25. <ul><li>Veresuhkru reguleerija. Kuidas? </li></ul><ul><li>Aminohapete sisalduse kontroll (päevane vajadus 40 – 60 g). Varud? </li></ul><ul><li>Hormoonide lagundamine. Miks?’ </li></ul><ul><li>Kahjulike ainete lagundamine. Näiteks? </li></ul><ul><li>Vanade punaliblede lagundamine. Miks? </li></ul><ul><li>Vitamiinide varu säilitamine. A ja B vitam. </li></ul><ul><li>Sapi tootmine. Mida sapp teeb? </li></ul><ul><li>Rasvade sisalduse kontroll. Mis mõttes? </li></ul>
  25. 26. <ul><li>Tsirroos on maksa-põletik, </li></ul><ul><li>mis tekib alkoholi liigtarbimisel. </li></ul>tsirroos normaalne
  26. 27. Atseetaldehüüdi toime maksale
  27. 29. VI VEEBILANSS <ul><li>Keskmine inimene (65 kg) sisaldab 40 kg vett. </li></ul><ul><li>Enamus sellest on rakusisene. </li></ul><ul><li>Rakuväline on 11 – 13 liitrit </li></ul><ul><li>ÖÖPÄEVAS siseneb : 2/3 joogina (1,4 l) </li></ul><ul><li>1/3 toiduga (0,7 l) </li></ul><ul><li>metaboolne (0,2 l) . </li></ul><ul><li>väljub: uriiniga - 1400 ml </li></ul><ul><li>naha kaudu - 450 ml </li></ul><ul><li>kopsudest - 350 ml </li></ul><ul><li>fekaalidega - 100 ml </li></ul>
  28. 30. Neerud on peamised veebilansi reguleerijad <ul><li>URIIN IGA (tekib 1ml/min) eralduvad: </li></ul><ul><li>*liigne vesi </li></ul><ul><li>*jääkained (NH 4, ,Na, K, Cl) </li></ul><ul><li>Keharakudest jääkainete eraldamine on ERITAMINE. </li></ul>
  29. 31. Neerukehake ehk nefron päsmake arter veen
  30. 32. Ultrafiltratsioon nefronis <ul><li>Kapillaaridest liigub peaaegu kogu vereplasma neerutorukesse (rõhkude erinevus) ja tekib esmasuriin . </li></ul><ul><li>Vajalikud ained (glükoos, aminohapped, Na, K, Cl, jne) liiguvad tagasi verre. </li></ul><ul><li>Kahjulikud ained jäävad koos veega neerutorukesse ja väljuvad uriiniga . </li></ul>
  31. 33. Hüpotaalamus reguleerib neerude tööd <ul><li>Kui vere soolsus tõuseb, stimuleerib janukeskust ning </li></ul><ul><li>esmasuriinist imendub rohkem vett tagasi verre. </li></ul>
  32. 34. VII TERMOREGULATSIOON <ul><li>Oleme kohastunud soojas kliimas elamiseks: </li></ul><ul><li>*Väike rasvakiht </li></ul><ul><li>*Karvkatte puudumine </li></ul><ul><li>*Higinäärmed kogu keha nahas. </li></ul><ul><li>HÜPOTAALAMUS “mõõdab” vere tempera-tuuri ja vallandab kas külmavärinad või higistamise . </li></ul>
  33. 35. Kuidas tekib meie soojus ? soojus valk
  34. 36. Kõik rakud toodavad sooja <ul><li>Millised rohkem? </li></ul><ul><li>Me ei vaja lisaenergiat sooja hoidmiseks, kui välistemperatuur on 25 – 30 o C. </li></ul><ul><li>Miks saabub surm 42 – 44 o C juures? </li></ul><ul><li>Miks tõuseb palavik? </li></ul><ul><li>Miks kiskjad ei higista? </li></ul>
  35. 37. VIII NÄRVITALITLUSEST <ul><li>Neuron = närvirakk on jätketega: dendriit – lühem, võtab vastu; </li></ul><ul><li>neuriit - pikem, saadab edasi ) </li></ul><ul><li>Sünaps – koht, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku teise neuroni dendriidiga. </li></ul><ul><li>Sünapsis on mediaatorid , mis vahendavad impulsi liikumist. Mediaatorid avavad ioonkanalid K- ja Na-ioonide liikumiseks. </li></ul><ul><li>Sünapsid töötlevad signaale: võimendavad, väldivad, suunavad. </li></ul>
  36. 39. EMOTSIONAALNE AJU JUHIB KÕIGI MEIE ORGANITE TÖÖD , ALATES SILMADEST KUNI KUSEPÕIENI:   <ul><li>Kui emotsionaalne aju on aastaid pideva pinge all (krooniline stress),siis hakkab ta meie keha valesti juhtima : </li></ul><ul><li>Pidev väsimus,väljapuhkamatuse tunne </li></ul><ul><li>Kõrgenenud arteriaalne vererõhk </li></ul><ul><li>Pidev peavalu, kohe hommikul  ärgates (pingepeavalu) </li></ul><ul><li>Iiveldus, kõrvetustunne seedetraktis, suu kuivus (seedetrakt kaitseb end happesuse tõusuga, võivad tekkida reflukshaigus, 12-sõrmiksoole haavand, mao limaskesta põletik, jämesoole haavandiline limaskesta põletik) </li></ul><ul><li>Sagenevad nn. “külmetushaigused”( pikaajalise pinge tagajärjel on immuunsüsteem nõrgenenud ) </li></ul><ul><li>Südame pekslemine, rütmihäired (emotsionaalse aju pidev stimuleeriv toime südamele,ka stimulatsioon üle kilpnäärme hormoonide  kurnab südant) </li></ul><ul><li>  </li></ul>
  37. 40. Neuroni jätke pikkus võib olla üle 1 meetri
  38. 43. <ul><li>Dopamiin </li></ul><ul><li>on </li></ul><ul><li>neurotrans- </li></ul><ul><li>mitter </li></ul>
  39. 44. Sünapsis toimub keemiline ülekanne
  40. 45. Ühel neuronil on tuhandeid sünapse teiste neuronitega <ul><li>Ajus on miljardeid sünapse. </li></ul><ul><li>Ajumaht on 10 13 - 10 15 baiti. </li></ul><ul><li>Mida rohkem signaale ajus liigub, seda rohkem sünapse tekib, s. t. aju kasvatab end töö käigus ise. </li></ul><ul><li>Valuvaigistid, rahustid, kofeiin, nikotiin, morfium, kokaiin, heroiin, marihuaana toimivad kui mediaatorid, selletõttu loobub keha tootmast oma mediaatoreid ja algab vajadus…valu. </li></ul>
  41. 46. Õppimine ja mälu <ul><li>Info jõuab sensoorsesse mällu – ununeb kohe </li></ul><ul><li>Kui verbaliseerime – primaarsesse mällu </li></ul><ul><li>Harjutades viime sekundaarsesse mällu </li></ul><ul><li>Pidev harjutamine - püsib igavesti (kõndimine) </li></ul>
  42. 47. IX TREENINGU FÜSIOLOOGIA <ul><li>Lihastel on 3 ATP allikat: </li></ul><ul><li>ATP varu, mis on lihastes (3 sekundiks) </li></ul><ul><li>ATP, mis tekib glükolüüsi käigus (60 sek) </li></ul><ul><li>ATP, mis sünteesitakse aeroobsel hingamisel </li></ul>
  43. 48. Maratonijooksja ja sprinter
  44. 50. Glükogeeni laadimine <ul><li>Kestvuspingutuseks: </li></ul><ul><li>6 – 3 päeva enne võistlusi: süüa valku </li></ul><ul><li>(mitte süsivesikuid), et glükogeen ära kulutada. </li></ul><ul><li>3 – 0 päeva enne võistlusi: süüa süsivesikuid, et tekiks glükogeen. </li></ul>
  45. 51. Lühiajalised vastused füüsilisele pingutusele : <ul><li>Südame töö kiireneb, sest… </li></ul><ul><li>Hingamine intensiivistub, sest … </li></ul><ul><li>Vereringe nahas intensiivistub, sest … </li></ul><ul><li>Kaovad soolad ja vesi, sest … </li></ul><ul><li>Glükogeen laguneb, sest … </li></ul>
  46. 52. Treeningu pikaajaline mõju: <ul><li>Südamelihas suureneb, veresooned tugevnevad. </li></ul><ul><li>Kopsumaht suureneb </li></ul><ul><li>Lihased suurenevad, sest lihasrakkudes toimub intensiivne valgusüntees </li></ul><ul><li>Lihaste toonus suureneb </li></ul><ul><li>Mitokondrite arv lihastes suureneb </li></ul><ul><li>Verekapillaaride arv lihastes kasvab </li></ul>

×