Beginners Guide to TikTok for Search - Rachel Pearson - We are Tilt __ Bright...
Jüri Adamsi ettekanne
1. Erakondade rahastamise normistiku arengu olulisemad sammud
(1992 – 2010)
1992 – 1995. Veel Riigikogu VIII koosseisu valimisel 1995. a. puudus Eestis nii
erakondade riiklik rahastamine kui ka spetsiaalsed rahastamise valdkonna normid.
1994 võeti vastu erakonnaseadus (RT I 1994, 40, 654). Riigikogus esindatud
erakondadel tekkis õigus riigi rahalisele toetusele (kuid mitte varem kui alates 1995.
a. valimise tulemuste väljakuulutamisest). 1996. a. said erakonnad toetust 5 miljonit
krooni.
1999. a. erakonnaseaduse muutusega (RT I 1999, 27, 393) lisandub seadusesse pikk ja
põhjalik peatükk „Erakonna vara ja selle finantseerimine”, millesse veidi hiljem
lisandub nõue pidada annetuste registrit, mis on põhimõtteliselt kõigile avalik. Peale
selle antakse annetajatele õigus annetusi maha arvata annetaja maksustatavast tulust
(füüsilisel isikul kuni 50 000 krooni, juriidilisest isikul kuni 100 000 krooni).
2003. a. toimus pööre varasemast poliitikast eemale.
Pöörde sisuks oli:
1. riigi toetussummade järsk suurendamine (kolmekordselt, 2004. a. 60 miljonit
krooni võrreldes 2003. a. 20 miljoni krooniga);
2. erakonnaseaduse vastava osa põhjalik muutmine (RT I 2003, 90, 601), sellega
a) annulleeriti paljud varem annetuste kohta kehtinud normid,
b) „keelati” juriidiliste isikute annetused erakondadele.
2010. a. erakonnaseaduse muudatus (RT I, 10.12.2010, 1) taastab seaduses osa neist
normidest, mis 2003. a. pöörde ajal sealt kustutati.
6. Erakondade kulutused valimiskampaaniatele I
Allikad. Kus või kas on säilinud kulutuste ja annetuste aruandeid kuni 2003. a.
riigikogu valimiseni, ei ole teada.
Alates aastast 2004 toimunud kampaaniate kohta on erakondade (resp. valimisliitude,
üksikkandidaatide ) endi aruanded avaldatuna Riigikogu korruptsioonivastase seaduse
kohaldamise erikomisjoni poolt riigikogu koduleheküljel.
Aruannete põhjal on komisjon koostanud eraldi kokkuvõtted 2004.a. europarlamendi
valimise, 2005. a. kohalike omavalitsuste volikogud valimise ja 2007. a. riigikogu
valimiste kohta
(http://www.riigikogu.ee/public/Riigikogu/Korruptsioon/kokkuv_te_RKval2007.pdf).
2009. a. toimunud europarlamendi valimise kohta on andmeid komisjoni 2009. a.
aruandes
(http://www.riigikogu.ee/public/Riigikogu/Korruptsioon/2009._aasta_aruanne.pdf),
seal on ka 2009. a. kohaliku valimise koondarvud väga puudulikul kujul.
Komisjoni 2010 a. aruandes on komisjonile teadaolevad erakondade
kampaaniavõlgade suurused aruande koostamise ajal.
Erakondade avaldused valimiskampaaniate kulude kohta. 2009. a.
europarlamendi valimise kulusid deklareerisid riigikogus esindatud erakonnad kokku
ca 25 miljonit krooni (2004. a. ca 19 miljonit). Europarlamendi kampaania
maksumust ühe koha kohta tuleks hinnata minimaalselt 5 miljonile kroonile.
2007. a. riigikogu valimise kulusid deklareeriti kokku 122 977 914 krooni.
Riigikogus 2007. a. valimisel kohti saanud erakondade deklareeritud kulud
(kroonides)
erakond kulutused kokku ühe koha „maksumus”
Reformierakond 32 467 470 1 047 338
Keskerakond 41 300 941 1 424 170
IRL 19 793 078 1 041 741
SDE 7 942 608 794 261
Rohelised 2 499 960 416 660
Rahvaliit 13 434 819 2 239 137
Allikas: riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni aruanne
http://www.riigikogu.ee/public/Riigikogu/Korruptsioon/kokkuv_te_RKval2007.pdf
7. Erakondade kulutused valimiskampaaniatele II
Katse hinnata tegelike kulutuste suurust. Ekspertide hinnangutel on pärast 2003.
aastat toimunud riigikogu valimistel suuremate erakondade kampaaniate tegelik
maksumus olnud umbes 50 % suurem kui deklareeritud maksumus. Erakonniti on see
ilmselt olnud küllaltki erinev. 2007. a. riigikogu valimise kampaaniate kulusid
hindavad eksperdid suuremate erakondade puhul vahemikus 1,5 – 2 miljonit krooni
ühe riigikogu koha kohta.
Katse hinnata kohaliku omavalitsuse valimise kampaania kulutuste suurust.
Ekspertide hinnangul on erakonna kohaliku valimise kampaania ajaliselt lähedasest
riigikogu valimise kampaaniast umbes 25 % võrra kallim. Samas on aga aruannetes
sisalduvad arvud oluliselt väiksemad, kuna vähem vahendeid käib läbi erakonna
raamatupidamise.
Katse hinnata valimiskampaaniate kulutuste kasvu. Kui usaldada mälestusi, et
1995. a. riigikogu valimise kampaaniate maksumus ühe riigikogu koha kohta oli ca
150 tuhat krooni, siis järeldub, et kampaaniate maksumuse nominaalne kasv oli
aastatel 1995 – 2007 10 – 12 korda. Kuna kahjuks ei ole teada reklaamihindade
(reklaamikulud on erakondade endi avalduste kohaselt on kampaania kuludest 60 – 90
%) kasvu dünaamika, siis võtame võrdluseks teenuste hindade muutumised.
Statistikaameti kalkulaatori andmetel kasvasid need vaadeldavad perioodil 1995 –
2008 umbes 4 korda. Seega kasvasid kampaaniakulud võrreldavates hindades aastatel
1995 – 2008 vähemalt 2,5 korda, ületades palkade kui tarbijahindade kasvu kiirust.
8. 2003. a. pöörde tagajärjed
Rahalise toetuse järsu kasvu tagajärjed
Rahalise toetuse eesmärgi laienemine. Kuni 2003 aasta pöördeni valitses
arusaam, et riigi rahaline toetuse eesmärk on aidata erakondadel pidada ülal
oma struktuure valimiste vaheaegadel. Pöörde tagajärjel hakkasid erakonnad
saama rohkem toetusraha, kui eelnimetatud eesmärgiks oli vaja.
Valimiskampaaniate tegemine võlgu. Kuigi 2003. a. riigikogu valimise
käigus mõned erakonnad viisid läbi oma kampaaniad olulisel määral võlgu, oli
see veel erandlik. Pöördest alates hakkas domineerima praktika, et
valimiskampaaniaid tehti võlgu, mida hiljem tasuti riigilt saadud
toetussummadest.
Annetamise ja annetuste kogumise taandumine. Kuni 2003. a. pöördeni
olid erakondade juhtisikud olnud enne valimise oluliselt põhiliselt annetuste
hankimise tööga. Sellest tööst suurtel määral vabaneti ja ka unustati sellise töö
oskused. Paljudel varasematel regulaarsetel suurannetajatel kadus
vastavaotstarbeliste annetuste tegemise harjumus.
Juriidiliste isikute annetuste „keelamise” tagajärjed
Ilmusid tankist-annetajad. Nende kaudu püüti ilmselt legaliseerida valdavalt
annetusi, mis lähtusid off-shore ettevõtetest või pankadest.
„Keeldu” ei täidetud ja annetamine siirdus põranda alla. Kunagise
annetamise asemele tuli massiliselt praktikat, kus annetuse adressaadile osutati
kõikvõimalikke teenuseid ja anti kingitusi, eriti aga levis kulude katmine sel
viisil, et maksti kinni arveid. Vastavad kanded raamatupidamises ei vastanud
enam tõele. Kujunes alus massilisele poliitika-varimajandusele.
Mitmesuguseid väär- ja kuritarvitusi tõkestama suunatud normide seadusest
kustutamise tagajärjed
Nn. administratiivressursi kasutamine, st. Eesti oludes põhiliselt kohaliku
omavalitsuse vahendite ja võimaluste valimiskampaania sihiga ärakasutamine,
lõi taas lõkkele. Seda eriti selliste omavalitsuste piirides, kus valitses üks
erakond.
Postkommunistliku otkat-süsteemi levimine. Venekeelne sõna otkat
(„tagasiveeretamine”) iseloomustab ja tähistab enamuses teistes endise NSVL
osades kehtestunud korruptiivseid süsteeme, kus ettevõtjad on kohustatud
andma „vabatahtlikult” teatud osa oma sissetulekust valitsevale ametnikule või
rühmale vms. On analoogiline ka meil varemalt levinud „katuse” süsteemile.
9.
10. Valimiskampaaniad ja majanduslangus
(2009 – 2010)
Toimus kampaaniates käibivate rahasummade ja hindade vähenemine.
Riigi toetus erakondadele vähenes ca 6 %. Reklaami hind kukkus kuni 25 %.
Kuna enamuse võimalike annetajate majanduslikud võimalused vähenesid, siis
vähenesid oluliselt kõigi erakondade sissetulekud annetustest (ja ka
põrandaalustest annetustest). Selle vähenemise suurust ei oska aga hinnata.
2009. a. toimunud kaks kulukat valimiskampaaniat viis erakonnad
sügavatesse võlgadesse, mida nad ei ole suutnud 2011. a. riigikogu
valimise kampaania kulutuste tegemise alguseks täielikult tasuda. Eesti
põhilised erakonnad ei olnud 2009. a. kampaaniate (europarlamendi valimine
ja kohaliku omavalitsuse volikogude valimine) eel ilmselt võlgades, aga neil ei
olnud ka tagavarasid ja nii nad korraldasid 2009. a. valimiskampaaniad suurel
määral võlgu. 2009. a. kahe valimiskampaania kogukulusid võib oletuslikult
hinnata suuruses 1,25 – 1,5 kordsetena 2007. a. riigikogu valimise kampaania
kogukuludest.
Põhilised erakonnad on püüdnud ja püüavad leida mitmesuguseid
erakorralisi sissetulekuid.
2011. a. riigikogu valimise kampaaniaid teevad domineerivad erakonnad
jätkuvalt põhiliselt võlgu.
2011. a. riigikogu valimise kampaaniatele kulutab enamus erakondi
oluliselt vähem kui nad kulutasid 2007. aasta riigikogu valimise
kampaaniale. Ekspertide hinnangul saavad erakondade kogukulud olema 1/3
kuni 1/2 võrra väiksemad.
Püütakse kasutusele võtta odavamaid kampaaniameetodeid.
11. Poliitika-varimajandus
Poliitika-varimajanduseks nimetame siinkohal kõiki neid rahalisi või rahaliselt
hinnatavaid väärtusi, mis käibivad valimiskampaaniates ja mis ei kajastu riigile ja
avalikkusele esitatavates aruannetes.
Põranda alla jäävate mitmesuguste vabatahtlike või sunniviisiliste annetuste,
kingituste jms. kogusuurus on ekspertide hinnangul umbes 50 % avaldatavatest
kampaaniakuludest.
Nn. administratiivse ressursi valimiskampaaniates kasutamise suuruse hindamine
rahaliselt on teoreetiliselt võimalik, kuid ei ole teada mingit taolise hindamise katset.
Kokkuvõttes: optimistlikul hinnangul on 2011. a. alguse seisuga Eestis
valimiskampaaniate majandusliku külje seadusliku ja avaliku osa koguväärtus suurem
kui on selle varimajandusliku külje koguväärtus.