2. Näitajaid, mille alusel riike liigitatakse,
on palju: SKT, rahvatulu, energia
tootmine, energia tarbimine,
väliskaubandusbilanss, arstiabi, hariduse
korraldus, sotsiaalabi korraldus, naiste
rakendatus majanduses jne.
3. SKT (sisemajanduse kogutoodang) – riigi
territooriumil aasta jooksul toodetud kaupade ja
osutatud teenuste kogumaht rahalises väärtuses.
SKT arvutamiseks on kolm viisi, mis vigade
puudumisel annaksid sama tulemuse:
• toodangupõhine: antud territooriumil toodetud
kõigi kaupade ja teenuste koguväärtus
• tarbimispõhine: kõigi tarbitud kaupade ja
teenuste koguhind
• sissetulekupõhine: antud territooriumil saadud
kogutulu
4. SKT (sisemajanduse kogutoodang) – riigi
territooriumil aasta jooksul toodetud kaupade ja
osutatud teenuste kogumaht rahalises väärtuses.
• eriti kõrgelt arenenud riigid – nn vanad
kapitalistlikud riigid, kus SKT inimese kohta on
aastas üle 20 000 dollari.
• kõrgelt arenenud riigid – riigid, kes vahepeal
elasid üle plaanimajanduse perioodi, SKT mõni
tuhat kuni 20 000 USD inimese kohta aastas
• vähem arenenud riigid – SKT kuni mõni tuhat
dollarit inimese kohta aastas
6. Roheline SKT on sisemajanduse kogutoodangu
(SKT) ümberarvestus, kus võetakse arvesse
keskkonnaprobleemidest ühiskonnale tekitatud
kahju ja loodusvarade kasutamisest tingitud
jõukuse vähenemist (traditsiooniline SKT kasvab ka
sõjakulutuste, AIDSi levikuga või liiklusõnnetustega
suurenevate ravikulude tõttu).
7. Inimarengu indeks on ÜRO arvutatav riigi
heaolutaseme näitaja, mis arvestab rahva haridustaset,
keskmist eluiga ja SKT-d ühe inimese kohta.
• Indeks töötati välja 1990. aastal Pakistani majandusteadlase
Mahbub ul Haq poolt ning seda on kasutatud alates aastast
1993 ÜRO Arenguprogrammi poolt selle igaastase
inimarenguindeksi koostamisel.
• Indeks arvutatakse vahemikus 0 – 1.
üle 0,8 – kõrge
0,5-0,8 – keskmine
alla 0,5 – madal
Erinevates allikates võivad need piirid erineda
8. 2005. aasta inimarengu indeks:
roheline – kõrge, kollane – keskmine, punane – madal, hall - pole määratud
10. Panus maailmamajandusse
• Inforiigid – suur osa äriteenustel,
meelelahutusel ja sotsiaalteenustel (Lääne-
Euroopa, Põhja-Ameerika, Jaapan)
• Uustööstusmaad – keskmisest jõukamad
riigid, kus on usin, kuid odav tööjõud, aga
vähe kapitali. Suur osa tööstusel. (Singapur,
Taiwan, Lõuna-Korea, Brasiilia, Ida-Euroopa maad)
11. Panus maailmamajandusse
• Inforiigid – suur osa äriteenustel, meelelahutusel ja
sotsiaalteenustel (Lääne-Euroopa, Põhja-Ameerika, Jaapan)
• Uustööstusmaad – keskmisest jõukamad riigid, kus on usin,
kuid odav tööjõud, aga vähe kapitali. (Singapur, Taiwan, Lõuna-Korea,
Brasiilia, Ida-Euroopa maad)
• Toorainemaad – ressursirikkad arengumaad, mis
ei suuda industrialiseeruda. Vaesed või alla
keskmise rikkad (Alžeeria, Sambia, Mehhiko, Tšiili,
Indoneesia) V.a. naftariigid (nt Saudi Araabia, Araabia
ÜE, Kuiveit)
12. Panus maailmamajandusse
• Inforiigid
• Uustööstusmaad
• Toorainemaad – ressursirikkad arengumaad, mis ei
suuda industrialiseeruda. Vaesed või alla keskmise rikkad
(Alžeeria, Sambia, Mehhiko, Tšiili, Indoneesia) V.a.
naftariigid (nt Saudi Araabia, Araabia ÜE, Kuiveit)
• Vaesed riigid – riigid, kellel pole kapitali,
loodusvarasid ega ka usinaid tööinimesi
(Afganistan, Jeemen, Nepal, Ruanda, Niger, Eritrea).
