Diese Präsentation wurde erfolgreich gemeldet.
Wir verwenden Ihre LinkedIn Profilangaben und Informationen zu Ihren Aktivitäten, um Anzeigen zu personalisieren und Ihnen relevantere Inhalte anzuzeigen. Sie können Ihre Anzeigeneinstellungen jederzeit ändern.

Hüdrosfäär

  • Als Erste(r) kommentieren

Hüdrosfäär

  1. 1. Hüdrosfäär
  2. 2. Hüdrosfäär on Maad ümbritsev veekiht,mis asub atmosfääri ja maakoore vahelning osaliselt nende sees.
  3. 3. Suur ja väike veeringe
  4. 4. Maailmameri• U 71% maakera pinnast on kaetud veega
  5. 5. Maailmameri• U 71% maakera pinnast on kaetud veegaMaailmameri on tähtis, sest: – Seal elab palju liike, kes mujal ei ela – Vetikad toodavad hapnikku – Mõjutab kliimat – Toit inimestele – ….?
  6. 6. Maailmamere osad• ookeanid• mered ja lahed• väinad
  7. 7. Maailmamere osadOokeanid (piiratud mandrite ja saartega, erandiks Lõunaookean)Vaikne ookeanIndia ookeanAtlandi ookeanPõhja-JäämeriLõunaookean
  8. 8. Maailmamere osadMered ja lahed (seal, kus ookean lõikub mandrisse või saarte vahel)
  9. 9. Maailmamere osadMered ja lahed (seal, kus ookean lõikub mandrisse või saarte vahel)Sisemeri – veevahetus ookeaniga toimub väinade kaudu
  10. 10. Maailmamere osadMered ja lahed (seal, kus ookean lõikub mandrisse või saarte vahel)Sisemeri – veevahetus ookeaniga toimub väinade kauduÄäremeri – osaliselt ümbritsetud saarte või poolsaartega
  11. 11. Maailmamere osadMered ja lahed (seal, kus ookean lõikub mandrisse või saarte vahel)Sisemeri – veevahetus ookeaniga toimub väinade kauduÄäremeri – osaliselt ümbritsetud saarte või poolsaartegaSaartevaheline meri – maailmamere osa, mida ümbritsevad saarestikud
  12. 12. Maailmamere osadVäinad - merekitsused, mis ühendavad ookeane ja meresid
  13. 13. Maailmamere vee koostis ja omadusedMerevesi on mitmesuguste mineraalainete,soolade, gaaside ja orgaanilise aine lahjalahus, mis sisaldab lisaks ka hõljuvaineid Foto: aquaviews.net
  14. 14. Peamised sooladnaatriumkloriid (NaCl) 78%magneesiumkloriid (MgCl2)kaaliumkloriid (KCl)magneesiumsulfaat (MgSO4)kaltsiumsulfaat (CaSO4)kaaliumsulfaat (K2SO4).
  15. 15. Maailmamere vee koostis ja omadusedSoolsusKeskmine soolsus on 35‰,normaalsoolsuseks nimetatakse soolsustvahemikus 32-38‰.
  16. 16. Maailmamere vee koostis ja omadusedSoolsusKeskmine soolsus on 35‰,normaalsoolsuseks nimetatakse soolsustvahemikus 32-38‰.Piiratud ühendusega sisemered võivad ollamagedamad (nt. Läänemeri – 4-12‰) võisoolasemad (Punane meri – 42-43‰).
  17. 17. Maailmamere vee koostis ja omadusedSoolsus võib varieeruda ka kihiti.•Umbes 200 m paksuses pinnakihis onsoolsus eri paikades erinev.•Sügavuse suurenedes soolsus ühtlustubning umbes 2 km sügavusest alates onsoolsus püsivalt vahemikus 34,6-35,0 ‰
  18. 18. Surnumeri
  19. 19. Soolajärv
  20. 20. Soolsus sõltub:• Kalda- ja põhjakivimite koostisest
  21. 21. Soolsus sõltub:• Kalda- ja põhjakivimite koostisest• Aurumisest• Sademetest
  22. 22. Soolsus sõltub:• Kalda- ja põhjakivimite koostisest• Aurumisest• Sademetest• Suubuvate jõgede magevee hulgast
  23. 23. Soolsus mõjutab• Soolsusest sõltub suuresti veekoguelustiku liigirikkus.See on suurim normaalsoolsusega vees, üsna suur magevees ja madalaim magestunud (riim-)vees.• Soolsus mõjutabhoovuste liikumist
  24. 24. Temperatuur• Maailmamere pinnale langevast päikesekiirgusest neeldub vees 92%.• Ligi 2/3 sellest neeldub 1 m paksuses pinnakihis• Neeldumine lõpeb 30-40 m sügavusel Joonis: deepoceanenterprises.com
  25. 25. TemperatuurPinnakihis:• Ekvaatori lähedal aastaringselt u +27°C.• Pooluste poole liikudes langeb.• Kõige soojem piirkond – termiline ekvaator – asub 5. ja 10. põhjalaiuse vahel.• Soolane vesi jäätub -2°C juures.
  26. 26. TemperatuurPõhjakihtides:• Sügavamal on vesi tihedamja külmem.• Vesi on kõige tihedam +4°C juures.• Järelikult ookeani põhjas on vee temp…… Joonis: deepoceanenterprises.com
  27. 27. Maailmamere põhjareljeef
  28. 28. Maailmamere põhjareljeef
  29. 29. Maailmamere põhjareljeefMandrilava ehk šelf on veealane tasandik, misääristab mandreid, selle laius võib ulatuda kohati1300 kilomeetrini ning sügavus võib ollamõnekümnest meetrist 500 meetrini.Mandrilava on tekkinud peamiselt mandriteäärealade vajumisel ning mere pealetungi jaüleujutuste tagajärjel.
  30. 30. Maailmamere põhjareljeef• Mandrinõlv piirab mandrilava peaaegu kõikjal. Mandrinõlva kaldenurk võib olla kohati kuni 30°.
  31. 31. Maailmamere põhjareljeefOokeani keskmäestik –pikk veealune mäestikesüsteem. See tähistablaamade servaala, kustoimub uue maakooreteke. Riftiorg – pikkkitsas lõhe piki mäestikuharja, kust voolab väljalaava Foto:geograafia10a.pbworks.com
  32. 32. Maailmamere põhjareljeefSüvik – pikk ja kitsas nõgu maailmamerepõhjas, mis on tekkinud laamasukeldumise kohta Joonis: volcano.oregonstate.edu
  33. 33. Tähista kontuurkaardil hoovusedGolfiPõhja-AtlandiLabradoriBenguelaNõelaneemeAntarktiline Läänetuulte hoovusIda-AustraaliaLääne-AustraaliaHumboldtiBrasiilia
  34. 34. Kasutatud materjal• http://e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1110/okoloogia%20repos.zip/aineringed.html• Miksike.net

×