EASi tellimusel läbi viidud uuring Eesti majanduse konkurentsivõimest töösuhete- ja maksukeskkonna seisukohalt.

1. Eesti konkurentsivõime uuring
Tööjõu maksud ja töösuhte paindlikkus
Uuringu kokkuvõte
7. november 2008

2. Uuringu tutvustus
1 Uuringu tutvustus
2 Kokkuvõte
3 Tööjõu maksustamine
4 Töölepingute tingimused
5 Väärtpaberitulude maksustamine
6 Metoodika ja allikad
Lk 2 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus –
Eesti konkurentsivõime uuring: Tööjõu maksud ja töösuhte paindlikkus

3. Uuringu eesmärk
► Uuringu eesmärk on anda hinnang Eesti
konkurentsivõimele järgmiste parameetrite lõikes:
► Tööjõukulud maksuaspektidest lähtuvalt ning
tingimused töölepingu lõpetamisel;
► Välistööjõukulud maksustamisest lähtuvalt ning
tööturule sisenemise keerukus;
► Eraisikute väärtpaberitulude maksustamine.
Lk 3 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus –
Eesti konkurentsivõime uuring: Tööjõu maksud ja töösuhte paindlikkus

4. Uuringu võrdlusgrupp
► Konkurentriigid tööjõu osas: ► Konkurentriigid jurisdiktsiooni osas:
► Läti ► Soome
► Leedu ► Rootsi
► Venemaa ► Taani
► Ukraina ► Holland
► Valgevene ► Luksemburg
► Poola ► Iirimaa
► Ungari ► Suurbritannia
► Tšehhi ► Küpros
► Bulgaaria ► Dubai
► Rumeenia
► Horvaatia
► Sloveenia
► Malta
► Soome
► Rootsi
Lk 4 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus –
Eesti konkurentsivõime uuring: Tööjõu maksud ja töösuhte paindlikkus

5. Uuringu võrdlusgrupp
Konkurendid tööjõu osas
Konkurentriigid jurisdiktsiooni
Lk 5 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus –
Eesti konkurentsivõime uuring: Tööjõu maksud ja töösuhte paindlikkus

6. Teenuste sektori olulisus arenenud majanduses
kasvab
► Alates 60-ndatest arenenud tööstusriikides toimumas teenuste kasv
madala lisandväärtusega tööstuse vähenemise arvelt
► Arenenud riikide majanduskasvu andes üle 2/3 lisandväärtusest ja
tööhõivest
► Arenevad riigid (Hiina, India) jätavad industrialiseerimise vahele ja
liiguvad põllumajandusest otse teenustesse muutudes arenenud
riikide “kontoriks”
► Teenuste sektori enda kasvule lisaks kasvab teenuse komponent ka
teistes majandussektorites (eelkõige tööstuses)
Allikas: Arengufond 2008
Lk 6 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus –
Eesti konkurentsivõime uuring: Tööjõu maksud ja töösuhte paindlikkus

7. Teenuste osakaal Eesti SKPst on arenenud
riikidega lähedases suurusjärgus
Teenuste osakaal SKPst
Luxembourg 83
► Teenuste osakaal Eesti SKPst on
United Kingdom 74
Latvia 74
oluliselt kõrgem kui mitmetel
Denmark 73 teistel Ida- Euroopa riikidel
Sw itzerland 70
Estonia 67 ► Samas on teenuste tootlikus
Hungary 65
oluliselt madalam kui arenenud
Finland 65
Slovakia 64
riikides
Poland 64
Slovenia 63 ► nt Eesti äriteenuste tootlikkus
Lithuania 61 21% Iirimaa ning 30% Taani
Ireland 61
Bulgaria
tootlikkusest
61
Croatia 60
Czech Rep 58
► Kui Eesti suudaks tõsta oma
Ukraine 57 teenuste tootlikkuse Iirimaa
55 60 65 70 75 80 85 tasemele, kaasneks sellega
vähemalt neljakordne SKP kasv
Allikas:The World Bank 2005
Lk 7 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus –
Eesti konkurentsivõime uuring: Tööjõu maksud ja töösuhte paindlikkus

8. Teenuste arendamisel on oluline keskenduda
kõrge lisandväärtusega teenustele
► Kõrge lisandväärtusega teenuste hulka kuuluvad
muuhulgas sellised teadmisemahukad teenused nagu
► Info-ja kommunikatsioonitehnoloogia teenused
► Tervishoiuteenuseid
► Loomemajandus
► Erinevad äriteenused (finantsteenused, juriidilised teenused jne)
► Teadus- ja arendustegevus
► Kõrge lisandväärtusega teenuste osutamiseks on vajalik
luua soodsad eeltingimused kõrge kvaliteediga tööjõu
ning investeeringute kaasamiseks
Lk 8 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus –
Eesti konkurentsivõime uuring: Tööjõu maksud ja töösuhte paindlikkus

9. Kokkuvõte
1 Uuringu tutvustus
2 Kokkuvõte
3 Tööjõu maksustamine
4 Töölepingute tingimused
5 Väärtpaberitulude maksustamine
6 Metoodika ja allikad
Lk 9 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus –
Eesti konkurentsivõime uuring: Tööjõu maksud ja töösuhte paindlikkus

10. Kokkuvõte: Eesti konkurentsivõime on
keskpärane
► Üldine hinnang Eesti konkurentsivõimele:
► Uuringus vaadeldud maksunduslike ja tööõiguslike kriteeriumite
osas on Eesti keskpärane ega eristu teistest riikidest
► Teiste konkurentriikide olulised erisused maksu- ja tööõiguse
valdkonnas viivad üksikute parameetrite lõikes Eesti viimaste
hulka atraktiivsuse osas
► Eesti tugevused ja nõrkused:
► Eesti tugevuseks on lihtne maksusüsteem ja maksude
administreerimise lihtsus, mis annab eelise efektiivsuse osas,
kuid mitte konkurentsivõimes
► Eesti nõrkuseks on kõrged tööjõu maksud, töösuhete jäikus
ning residendist eraisiku väärtpaberitulude eranditeta
maksustamine
Lk 10 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus –
Eesti konkurentsivõime uuring: Tööjõu maksud ja töösuhte paindlikkus

11. Kokkuvõte: erisused maksustamisel ja
tööõiguses peegeldavad riigi prioriteete
► Teiste riikide olulisemad erisused:
► Maksusoodustused noortele töötajatele – sotsiaalmaksuvabastus
või täiendav maksuvaba tulu
► Soodustused sotsiaalkindlustuse maksetele – ülempiir,
regressiivne sotsiaalmaksumäär, maksukohustuse
diferentseerimine tulenevalt töötaja vanusest või töövaldkonnast
► Soodustused kõrgtehnoloogia teadusparkides asuvate ettevõtete
töötajatele
► Töölepingute paindlikum regulatsioon – töölepingu lõpetamisest
etteteatamise tähtaja ja hüvitise pöörvõrdeline suhe, üldine
hüvitiste madalam tase või ülepiir töölepingu lõpetamise hüvitistele
► Väärtpaberitulude maksusoodustused – väärtpaberitulu täielik või
osaline maksuvabastus või madalam maksumäär
Lk 11 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus –
Eesti konkurentsivõime uuring: Tööjõu maksud ja töösuhte paindlikkus

12. Kokkuvõte: erisuste kaudu tuleks rõhutada
riiklikke prioriteete
► Uuringust tulenevalt tuleks kaaluda järgmisi muudatusi
Eesti muutmiseks konkurentsivõimelisemaks uuringu
konkurentriikidega võrreldes:
► Tööjõu maksukoormuse vähendamine
► eelkõige sotsiaalkindlustuse maksete valdkonnas (sotsiaalmaksu
ülempiir ka töösuhetes või sotsiaalmaksumäära alandamine)
► tööjõu maksustamise erisuste rakendamine noortele ja
teadmustöötajatele
► Töösuhete paindlikumaks muutmine (töölepingu lõpetamise
etteteatamistähtajad ja hüvitised pöördvõrdelisse seosesse)
► Kvalifitseeritud kolmandate riikide välistööjõu Eesti tööjõuturule
sisenemise võimaldamine
► Residendist eraisiku väärtpaberitulude osaline või täielik
mittemaksustamine
Lk 12 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus –
Eesti konkurentsivõime uuring: Tööjõu maksud ja töösuhte paindlikkus

13. Tööjõu maksustamine
1 Uuringu tutvustus
2 Kokkuvõte
3 Tööjõu maksustamine
4 Töölepingute tingimused
5 Väärtpaberitulude maksustamine
6 Metoodika ja allikad
Lk 13 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus –
Eesti konkurentsivõime uuring: Tööjõu maksud ja töösuhte paindlikkus

14. Eesti konkurentsivõime tööjõu ja välistööjõu
maksukulu osas on keskpärane
► Hinnang Eesti konkurentsivõimele:
► Eesti tulumaksu nominaalmäär on keskpärane
► Eesti on 3000 EUR-ise brutopalga puhul tööandja tööjõukulu osas
väheatraktiivne
► Teiste riikide erandeid arvestamata on Eesti 3000 EUR-ise
brutopalga juures atraktiivsemate hulgas maksukulu ja
netopalga suhte osas
► Eesti tugevused ja nõrkused:
► Eesti tugevuseks on keskmisest suurem maksuvaba tulu ja
rohkem mahaarvamisi
► Eesti nõrkuseks on erisuste puudumine töötasu maksustamisel
► Eesti nõrkuseks on kõrge sotsiaalmaksukoormus tööandjale,
sotsiaalmaksu ülempiiri puudumine töösuhetes
Lk 14 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus –
Eesti konkurentsivõime uuring: Tööjõu maksud ja töösuhte paindlikkus

15. Kogu maksukulu ja töötaja netopalga suhe
(brutopalk 3000 EUR)
Maksukulu Netopalk
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%
Bulgaaria
Venemaa
Ukraina
Malta
Eesti
Soome
Leedu
Poola
Läti
Rumeenia
Rootsi
Tšehhi
Valgevene
Horvaatia
Sloveenia
Ungari
Lk 15 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus –
Eesti konkurentsivõime uuring: Tööjõu maksud ja töösuhte paindlikkus

16. Eesti nominaalne tulumaksumäär on
keskpärane
Maksumäär Vahemik
Nominaalne tulumaksumäär riigiti
0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 35% 40% 45% 50%
Bulgaaria
Proportsionaalne tulumaks
Venemaa
Tšehhi Vabariik
Ukraina
Rumeenia
Eesti
Leedu
Läti
Rootsi
Valgevene
Astmeline tulumaks
Soome
Malta
Ungari
Poola
Sloveenia
Horvaatia
Lk 16 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus –
Eesti konkurentsivõime uuring: Tööjõu maksud ja töösuhte paindlikkus

17. Erisused konkurentsivõime tööjõu ja
välistööjõu maksukulu osas
► Teiste riikide olulisemad erisused:
► Maksusoodustused noortele töötajatele (äsja ülikooli lõpetanud):
► täiendav maksuvaba tulu (Tšehhi Vabariik)
► tööandjale noore palkamisel aastane sotsiaalmaksuvabastus (sh
osaline) - Rumeenia ja Horvaatia
► tööandjale noore palkamisel ühekordne toetus (Rumeenia ja
Horvaatia)
► Suurem hulk tulust mahaarvamisi (elukindlustusmaksed, tööle
sõidu kulud) - Leedu, Tšehhi Vabariik, Soome
► Sotsiaalkindlustuse maksete erisused:
► ülempiir (Läti, Tšehhi Vabariik, Bulgaaria, Ukraina ja Malta)
► regressiivne sotsiaalmaksumäär (Venemaa)
► maksete diferentseerimine (töötajate vanuse, töövaldkonna jms järgi) -
Leedu, Valgevene, Rootsi, Soome
► Maksuvabastus noortele (Poola)
Lk 17 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus –
Eesti konkurentsivõime uuring: Tööjõu maksud ja töösuhte paindlikkus

18. Erisused konkurentsivõime tööjõu ja
välistööjõu maksukulu osas
► Kõrgtehnoloogia:
► soodsam tulumaksumäär kõrgtehnoloogia teadusparkides asuvatele
ettevõtetele (Valgevene)
► Töövõtulepingud:
► töötajale soodsam tulumaksumäär, tööandjale täiendav tulumaksumäär
(Sloveenia)
► Täiskohaga töötamine:
► soodsam tulumaksumäär (Malta)
► Mitteresidendile:
► osalise maksuvaba tulu võimaldamine (Soome)
► mahaarvamiste lubamine (Tšehhi Vabariik ja Horvaatia)
► spetsialistide ja juhtide töötasu osaline tulumaksuvabastus (Rootsi)
► Maksuvaba tulu asemel tulumaksukohustuse vähendamise võimalus -
Tšehhi Vabariik, Ungari
Lk 18 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus –
Eesti konkurentsivõime uuring: Tööjõu maksud ja töösuhte paindlikkus

19. Töölepingute tingimused
1 Uuringu tutvustus
2 Kokkuvõte
3 Tööjõu maksustamine
4 Töölepingute tingimused
5 Väärtpaberitulude maksustamine
6 Metoodika ja allikad
Lk 19 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus –
Eesti konkurentsivõime uuring: Tööjõu maksud ja töösuhte paindlikkus

20. Eesti konkurentsivõime töölepingu
sõlmimise/lõpetamise tingimuste osas
► Hinnang Eesti konkurentsivõimele:
► Eesti on keskpärane töölepingu lõpetamise ja välistööjõu
palkamise regulatsiooni osas
► Eesti on töösuhete jäikuse osas atraktiivsuselt viimaste seas
► Eesti tugevused ja nõrkused:
► Tööandja seisukohalt on Eesti nõrkuseks töölepingu lõpetamise
pikad etteteatamise tähtajad samaaegselt olulises summas
töötajale makstavate hüvitistega
► Eesti nõrkuseks on töösuhete jäikus
► Eesti nõrkuseks on pikad töölubade menetlemise tähtajad
väljastpoolt EL-i saabuvatele isikutele
Lk 20 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus –
Eesti konkurentsivõime uuring: Tööjõu maksud ja töösuhte paindlikkus

21. Etteteatamistähtajad töötajate koondamisel
(kuu)
Skandinaavia Soome
Rootsi
Bulgaaria
Rumeenia
Valgevene
Kesk- ja Ida-Euroopa
Ukraina
Venemaa
Tšehhi
Poola
Horvaatia
Sloveenia
Ungari
Malta
Läti
Baltikum
Leedu
Eesti
0 1 2 3 4 5 6 7 8
Lk 21 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus –
Eesti konkurentsivõime uuring: Tööjõu maksud ja töösuhte paindlikkus

22. Hüvitised töötajate koondamisel (kuupalk)
Skandinaavia
Soome
Rootsi
Malta
Ukraina
Rumeenia
Bulgaaria
Kesk- ja Ida-Euroopa
Poola
Valgevene
Venemaa
Tšehhi
Sloveenia
Horvaatia
Ungari
Läti
Baltikum
Eesti
Leedu
0 1 2 3 4 5 6 7
Lk 22 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus –
Eesti konkurentsivõime uuring: Tööjõu maksud ja töösuhte paindlikkus

23. Erisused töölepingu sõlmimise/lõpetamise
tingimuste osas
► Teiste riikide olulisemad erisused:
► Töölepingu lõpetamisel on etteteatamistähtaeg ja hüvitised
pöördvõrdelises seoses (Rootsi, Soome) või ühtlaselt madalamal
tasemel (Läti, Bulgaaria)
► Liberaalne töölepingu lõpetamise regulatsioon (mõjuval põhjusel)
- Malta
► Eriregulatsioon töölepingu lõpetamiseks juhtivtöötajaga (Ukraina,
Venemaa)
► Koondamishüvitiste ülempiir 15 miinimumpalka (Poola)
Lk 23 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus –
Eesti konkurentsivõime uuring: Tööjõu maksud ja töösuhte paindlikkus

24. Väärtpaberitulude maksustamine
1 Uuringu tutvustus
2 Kokkuvõte
3 Tööjõu maksustamine
4 Töölepingute tingimused
5 Väärtpaberitulude maksustamine
6 Metoodika ja allikad
Lk 24 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus –
Eesti konkurentsivõime uuring: Tööjõu maksud ja töösuhte paindlikkus

25. Eesti konkurentsivõime eraisikute
väärtpaberitulude maksustamise osas
► Hinnang Eesti konkurentsivõimele:
► Eesti nominaalne tulumaksumäär on atraktiivne
väärtpaberitulude maksustamisel võrreldes konkurentriikidega
► Erisuste puudumine muudab efektiivse maksustamise enamiku
konkurentriikidega võrreldes ebasoodsaks
► Eesti tugevused ja nõrkused:
► Eesti tugevus on lihtne maksusüsteem ja madal
administratiivkoormus
► Eesti tugevus on EL fondiosakute vahetamise (sama fondihalduri
fondide piires) ja EL hoiuseintresside maksuvabastus
► Eesti tugevus on väärtpaberitehingute soodsam maksumäär
võrreldes Skandinaaviamaade ning Hollandi ja Taaniga
► Eesti nõrkuseks on kõrge maksukoormus erandite puudumiste tõttu
Lk 25 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus –
Eesti konkurentsivõime uuring: Tööjõu maksud ja töösuhte paindlikkus

26. Kokkuvõte: Eesti konkurentsivõime
finantsteenuste sektoris on nõrk
► Üldine hinnang Eesti finantsteenuste konkurentsivõimele:
► Eesti residentidel on olulised eelised väärtpaberitulude maksustamisel
Skandinaaviamaadega võrreldes, mis peaks motiveerima Skandinaavia
residente Eestisse kolima ning andma Eesti finantsteenuste sektorile
eelise võrreldes Skandinaaviamaadega kiiremaks kasvuks
► Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega võrreldes, eriti Läti ja Leeduga, on Eesti
väheatraktiivne tulenevalt erisuste puudumisest, mis nullib eelised
Skandinaaviamaade ees ning motiveerib Eesti residente kolima
soodsama väärtpaberitulude maksustamise režiimiga riiki ning haldama
oma varasid riigis, kus väärtpaberitulude maksustamine on soodsam või
puudub üldse
► Väärtpaberitulude maksustamise osas on Eesti keskpärane, kuid
teiste riikide, eriti Eesti naaberriikide ja suuremate finantskeskuste, nagu
UK, Iirimaa ja Luksemburg, erisusi arvestades väga väheatraktiivne, mis
omab negatiivset mõju Eesti kapitaliturgude kui ka finantsteenuste sektori
arenemisel
Lk 26 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus –
Eesti konkurentsivõime uuring: Tööjõu maksud ja töösuhte paindlikkus

27. Väärtpaberitulu nominaalne maksumäär
Väärtpaberitulu maksustamisel rakendatavad maksumäärad
konkurentriikide lõikes (maksimaalne maksumäär)
0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 35% 40% 45% 50% 55% 60% 65%
Läti
Dubai (AÜE)
Leedu
Proportsionaalne
Küpros
Suurbritannia
Eesti
Iirimaa
Soome
Rootsi
Holland
Progresseeruv
Luksemburg
Holland
Taani
Lk 27 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus –
Eesti konkurentsivõime uuring: Tööjõu maksud ja töösuhte paindlikkus

28. Erisused eraisikute väärtpaberitulude
maksustamise osas
► Teiste riikide olulisemad erisused:
► Maksuvaba väärtpaberitulu piirmäär (Iirimaa, Luksemburg, UK)
► Maksusoodustused pikaajaliste investeeringute maksustamisel
(Leedu, Luksemburg)
► Väärtpaberitulu täielik maksuvabastus (Dubai, Läti)
► Madalam maksumäär (Iirimaa, Küpros, Leedu, Luksemburg, UK)
► Teised maksusoodustused lähtuvalt baasvaluutast (Taani)
► Suurem maksumäär ja erandite puudumine (Holland, Rootsi,
Soome)
Lk 28 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus –
Eesti konkurentsivõime uuring: Tööjõu maksud ja töösuhte paindlikkus

29. Ettepanekud eraisikute väärtpaberitulude
maksustamise muutmiseks
► Eesti residendist eraisiku väärtpaberitulude maksustamise
muutmiseks võrreldes naaberriikidega atraktiivseks, võiks
kaaluda järgmisi ettepanekuid:
► Maksusoodustused pikaajaliste investeeringute maksustamisel,
sidudes tulumaksu maksmise kas hoidmisperioodiga või raha
tarbimisse võtmisega
► Võtta kasutusele madalam väärtpaberitulude maksumäär
võrreldes tavalise tulumaksumääraga
► Läti ja Leeduga võrreldes parema positsiooni saavutamiseks
tuleks väärtpaberiinvesteeringute maksustamisel
väärtpaberituludele kehtestada täielik maksuvabastus
Lk 29 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus –
Eesti konkurentsivõime uuring: Tööjõu maksud ja töösuhte paindlikkus

30. Metoodika ja allikad
1 Uuringu tutvustus
2 Kokkuvõte
3 Tööjõu maksustamine
4 Töölepingute tingimused
5 Väärtpaberitulude maksustamine
6 Metoodika ja allikad
Lk 30 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus –
Eesti konkurentsivõime uuring: Tööjõu maksud ja töösuhte paindlikkus

31. Uuringu metoodika ja allikad
► Uuring valmis Ettevõtluse Arendamise sihtasutuse tellimusel.
► Uuringu teostamisel koguti allnimetatud Ernst & Young allikatest
esmane info võrdlusriikide kohta ja seejärel kooskõlastati saadud
teave vastava riigi Ernst & Young spetsialistidega. Esmase info ja
välisriigi kinnituse põhjal teostati võrdlev analüüs, mille tulemusena
valmis presentatsioon ja uuringutulemuste raport.
Uuring põhineb algandmete osas eelkõige järgmistel allikatel:
► Ernst & Young Global Executive 2007 ja Global Executive 2008
► Ernst & Young Corporate Tax Guide 2008
► Ernst & Young EY Passport andmebaas
► Ernst & Young “Tax Cost Estimator” andmebaas
► Ernst & Young “European Social Security Network” andmebaas
Lk 31 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus –
Eesti konkurentsivõime uuring: Tööjõu maksud ja töösuhte paindlikkus

32. Piirangud
► Antud uuring puudutab Eesti konkurentsivõimet ainult tööjõu maksustamise, töölepingu lõpetamise,
välismaalaste tööjõukulude maksustamise ja välismaalaste töölepingu ning eraisikute
väärtpaberitulude maksustamine seisukohast.
► Kuna riigi konkurentsivõimet mõjutavad oluliselt mitmed teised tegurid lisaks maksukoormusele,
samuti mitmed muud tegurid tööjõu paindlikkuse osas, siis on oluline käesoleva uuringu tulemusi
vaadata koosmõjus muude riigi konkurentsivõimet puudutavate näitajatega.
► Uuringu läbiviijad on teinud kõik, mis võimalik, et tagada kõigi uuringus esitatud lähteandmete
õigsus ja kehtivus. Arvestades uuringus vaadeldud riikide hulka ja uuringu üldistatuse taset, ei
kajasta uuring kõiki konkurentriikide maksustamise ja töölepingu regulatsiooni detaile ja seega ei ole
välistatud, et uuringus vaadeldud riikides võib olla täiendavaid soodustusi või piiranguid.
► Uuringu tulemused on mõeldud kasutamiseks informatiivsel eesmärgil ega ole vaadeldavad
õigusliku või majandusliku nõuandena konkreetse ärilise üksikjuhtumi osas otsuse langetamiseks.
► Käesolev uuring on antud Ettevõtluse Arendamise SA-le ja selle edastamine kolmandatele isikutele
ei ole piiratud. Käesolevas dokumendis sisalduva info kasutamisel mistahes kolmanda osapoole
poolt ei vastuta Ernst & Young Baltic AS sellele infole tuginemisest tuleneda võiva kahju, kaotuste
ega kulutuste eest.
► Arvestada tuleks, et uuringus vaadeldud riikide maksusüsteemid on dünaamilised ja muudatused
võivad olla sagedased. Ernst & Young Baltic AS ei vastuta uuringu alginfo muutumise eest tulevikus
tulenevalt muudatustest analüüsitud riikide õigusaktides. Seega ei vastuta Ernst & Young Baltic AS
nõuannete, soovituste või algandmete edaspidise kasutamise eest Ettevõtluse Arendamise SA
tegevuses seoses õigusaktidesse edaspidi tehtavate parandustega.
► Antud uuringus kasutatud algandmed on esitatud 15. september 2008.a. seisuga.
► Ükski praegune, endine või tulevane Ernst & Young Global Limited või Ernst & Young International
Limited liige, Ernst & Young Baltic AS partner, juhataja, töötaja, alltöövõtja ja/või esindaja ei ole
isiklikult vastutav Ettevõtluse Arendamise SA ega kolmandate isikute ees.
Lk 32 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus –
Eesti konkurentsivõime uuring: Tööjõu maksud ja töösuhte paindlikkus