Diese Präsentation wurde erfolgreich gemeldet.
Wir verwenden Ihre LinkedIn Profilangaben und Informationen zu Ihren Aktivitäten, um Anzeigen zu personalisieren und Ihnen relevantere Inhalte anzuzeigen. Sie können Ihre Anzeigeneinstellungen jederzeit ändern.
Liia Vijand
2014
Lähiajaloo õpik , erinevad
külma sõja ptk-d
 Külm sõda on kahe üliriigi – NL ja USA ning nende
liitlaste – vastasseis pärast II MS, otsene sõjaline
konflikt puudub.
...
 Ida-Berliini kaudu põgeneti läände
 13. august 1961 rajati
peaaegu ühe ööga
Berliini müür, mida
hiljem tugevdati
 Külm...
 Berliin oli vabalinn keset sovetiseeruvat Ida-Saksamaad
 Esimene Berliini kriis oli 1953, toimusid rahva
väljaastumised...
1) Concrete segment wall
(front barrier element)
2) Control Area
3) Light masts
4) Trench to block the way
for vehicles
5)...
 Läänes nimetati “Kuuba kriis”, NSV Liidus “Kariibi
kriis”
 1959 ülestõusu käigus Kuubal tuli võimule Fidel Castro
(kuku...
 Hruštšov paigaldas maa-maa tüüpi raketid Kuubale
 Kennedy teavitas sellest kogu maailma ja kuulutas
välja kontrolljoone...
 Oktoobri lõpus 1962 püsis
umbes nädala USA ja NL eriti
terav vastasseis.
 Valitses reaalne tuumasõja
oht.
 Kummagi väe...
 1954 jagune Vietnam kaheks:
 NL ja Hiina toetusel Põhja-Vientam
 USA toetusel Lõuna-Vientam
 1957 partisanisõda
 196...
 Ameeriklased tapsid Song My külas naisi, lapsi ja
vanureid.
 Avalik arvamus hakkas nõudma sõja lõpetamist
 Demonstrats...
 Rahulolematus partei I sekretäri ja riigi presidendi
Antonin Novotnyga, sunniti tagasi astuma
 A. Dubćek kuulutas välja...
 Prahasse sisenesid tankid
 Tankitorudesse asetati lilli – loodeti, et hea sõna
võidab kurja
 Tankid ei lahkunud – toim...
 Lääneriikide välispoliitika oli jõudnud ummikusse: ei
oldud suudetud takistada kommunismi levikut,
majanduslikult oli ol...
 Nn Vietnami sündroom
(masendus, mis tekkis USA
ühiskonnas pärast edutut sõda
Vietnamis)
 Kasvav tuumasõja oht
 Nõukogu...
 Nn idalepingud (1970) Lääne-Saksamaa, NL ja Poola vahel
– tunnustati Saksa DV idapiirina Oder-Neisse jõge.
 Brežnev all...
http://ndynes.weebly.com/richard-nixon-and-
detente.html
 1972 külastas Nixon NL, sõlmiti “NSV Liidu ja Ameerika
Ühendriikide suhete alused”, mille järgi pidid üliriikide liidri
...
 Järgnevate visiitide ajal sõlmiti palju majandus-,
kaubandus-, teadus-, tehnika-, kultuurialaseid
kokkuleppeid.
 Strate...
 Helsingi protsess - Euroopa julgeoleku ja
koostöönõupidamine
 “Rahu, julgeoleku ja koostöö nimel”, mille
allkirjastasid...
Helsingi protsess oli kasulik:
NL-le: ei teinud uuendusi, aga seevastu tugevdas oma
positsioone kolmandas maailmas ja võid...
 Lenin näitas, kuidas tuleb juhtida.
 Stalin näitas, kuidas peab juhtima.
 Hruštšov näitas, et iga loll võib juhtida.
...
 Stagnatsioon e seisak kajastus nii vaimuelus,
poliitikas kui ka majanduses:
 Käsumajandus
 Ekstensiivne majandus – naf...
 Pingelõdvenduse ajal oli NL oli oma mõjuvõimu
Kolmandas Maailmas suurendanud, oli süvenenud
karistamatuse tunne.
 Afgan...
Reaktsioon toimunule:
 Boikoteeriti Moskva olümpiamänge
 http://www.youtube.com/watch?v=JHqdWFpJkpk
 Olümpiamängudel os...
 Tagasi
 Nõukogude võim alahindas kiriku mõju maailmas toimuvale.
 Johannes Paulus II saab Rooma paavstiks, kellest sai
Kesk- ja...
Solidaarsuse loomine
 Poolas levis rahulolematus. 1970. aastal suruti sõjaväe abil
maha rahutused Gdanskis. Surma sai üle...
 Solidaarsusega liitus pea kogu tööliskond, ligi 10
miljonit inimest. Poola kommunistlik juhtkond oli
kaotamas kontrolli ...
http://younxt.wordpress.com/2011/02/03/speaking-of-revolutions/
Uus strateegia külma sõja võitmiseks – NL lammutamine:
 USA pidi takistama NL võimutsemist Kesk- ja Ida-Euroopa
riikides,...
Tähtede sõda
 Suur osa USA enda eksperte pidas projekti
utoopiliseks, kuid NL oli sunnitud tunnistama
oma mahajäämust või...
http://www.la-fin-du-monde.fr/2009/12/le-3-novembre-1983-le-jour-ou-la-%C2%AB3eme-guerre-
mondiale%C2%BB-a-failli-commence...
 USA toetas Afganistani vastupanuvõitlejaid e
modžaheede moodsate relvadega, mis sundis NSV
Liidu Afganistanist lahkuma.
...
 Brežnev helistab kosmodroomile: "Ameeriklased läksid
meist mööda ja käisid Kuu peal ära. Meie omad peavad
päikesele lend...
 Reagan tekitas segadust NL liidrites, sest ta
osutus sama järjekindlaks kui Kremli juhtkond.
 Brežnev oli pikalt haige,...
 1985.a. tuli NL võimule Gorbatšov, kes
asus suhteid lääneriikidega parandama.
 Glasnost - Gorbatšovi poliitika, mis oli...
http://www.virumaa.ee/2005/03/ve-gorbatsov-mihhail-peasekretar/
 Asuti ka tuumarelvastust vähendama. 1987 lepiti kokku,
et likvideeritakse kesk- ja lähimaaraketid.
 NL asus ära tooma o...
12 kl kordamine külma sõja kriisid, pingelõdvendus, külma sõja lõpp
12 kl kordamine külma sõja kriisid, pingelõdvendus, külma sõja lõpp
Nächste SlideShare
Wird geladen in …5
×

12 kl kordamine külma sõja kriisid, pingelõdvendus, külma sõja lõpp

930 Aufrufe

Veröffentlicht am

Kriisid, pingelõdvendus, külma sõja lõpp

Veröffentlicht in: Bildung
  • Als Erste(r) kommentieren

12 kl kordamine külma sõja kriisid, pingelõdvendus, külma sõja lõpp

  1. 1. Liia Vijand 2014 Lähiajaloo õpik , erinevad külma sõja ptk-d
  2. 2.  Külm sõda on kahe üliriigi – NL ja USA ning nende liitlaste – vastasseis pärast II MS, otsene sõjaline konflikt puudub.  Avalik külm sõda sai alguse Berliini blokaadist.  Vastasseisu vormid: ideoloogilised, majanduslikud, sõjalised: vastastikune propaganda; luure; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamine (NATO ja VLO); võidurelvastumine (tuumapommid); kosmos, tehnika  “raudse eesriidega“ eraldati demokraatlikud lääneriigid NL mõjualuste Ida-Euroopa maadest.  Kriisid: Korea sõda, Suessi kriis, Ungari ülestõus, Berliini kriis, Kuuba kriis, Vietnami sõda.
  3. 3.  Ida-Berliini kaudu põgeneti läände  13. august 1961 rajati peaaegu ühe ööga Berliini müür, mida hiljem tugevdati  Külma sõja sümbol
  4. 4.  Berliin oli vabalinn keset sovetiseeruvat Ida-Saksamaad  Esimene Berliini kriis oli 1953, toimusid rahva väljaastumised  NL armee surus väljaastumised maha.  1955. aastaks olid Saksa LV ja Saksa DV vormiliselt lõplikult suveräänsed.  SLV ei tunnustanud SDVd, pidades end ainsaks Saksamaa esindajaks.  Saksa Liitvabariigi välispoliitika põhimõtteks oli Hallsteini doktriin – Saksa LV on saksa rahva ainuke esindaja. Kui mõni riik peaks SDVd tunnustama ja sellega diplomaatilise vahekorra rajama, siis võtab SLV seda kui vaenulikku akti ja katkestab kõnealuse riigiga suhted.
  5. 5. 1) Concrete segment wall (front barrier element) 2) Control Area 3) Light masts 4) Trench to block the way for vehicles 5) Concrete road 6) Watch tower 7) Area patrolled by dogs 8) Signal construction with trip wires 9) Border signal fence 10) Turnpike (bounds of protection area) http://www.foothill.fhda.edu/divisions/unification/wall.html
  6. 6.  Läänes nimetati “Kuuba kriis”, NSV Liidus “Kariibi kriis”  1959 ülestõusu käigus Kuubal tuli võimule Fidel Castro (kukutades USA-meelse diktaatori Batista).  Kuubal algasid reformid (nt natsionaliseerimine), Kuuba hakkas lähenema ka NL-le.  Castro väitis, et ta on marksist ja Kuubal toimub sotsialistlik revolutsioon.  Teravnesid suhted USAga, USAl ebaõnnestus võitlus Castro režiimi vastu.  NL rõõmustas – kommunism levib nii kaugele, lausa USA külje alla, toimubki juba maailmarevolutsioon!  USA oli sellest väga häiritud. Monroe Kuuba kriis http://www.saartehaal.ee/index.php?content=artiklid&sub=5&artid=4257http://news.bbc.co.uk/2/hi/4392634.stm
  7. 7.  Hruštšov paigaldas maa-maa tüüpi raketid Kuubale  Kennedy teavitas sellest kogu maailma ja kuulutas välja kontrolljoone merel, millest ühtegi laeva üle sõita ei lase – nõudis raketibaaside likvideerimist. http://www.dipity.com/mart94/Kahepooluseline-maailm/
  8. 8.  Oktoobri lõpus 1962 püsis umbes nädala USA ja NL eriti terav vastasseis.  Valitses reaalne tuumasõja oht.  Kummagi väed (tuumarelvadega) olid valmis iga hetk alustama sõjategevust.  Lõpuks 28. oktoobril teatas NL, et võtab raketid maha. Sellele vastuseks USA lõpetas Kuuba blokeerimise. http://www.dipity.com/deynar123/Teise-maailmas-ja-l-pp/ http://www.dipity.com/deynar123/Teise-maailmas-ja-l-pp/
  9. 9.  1954 jagune Vietnam kaheks:  NL ja Hiina toetusel Põhja-Vientam  USA toetusel Lõuna-Vientam  1957 partisanisõda  1964 astus sõtta Ameerika.  Sõda kujunes väga julmaks  Napalm http://www.hullumaja.com/?pg=main&i=378784
  10. 10.  Ameeriklased tapsid Song My külas naisi, lapsi ja vanureid.  Avalik arvamus hakkas nõudma sõja lõpetamist  Demonstratsioon Vietnami sõja vastu  1973 sõlmiti Pariisi rahuleping  Sõjategevus lõppes ja ameeriklased lahkusid  Kodusõda kestis edasi  Lõunavietnamlased said lüüa  1975 alistus Saigon  1976 kaks poolt ühendati http://lemill.net/lemill-server/content/webpages/vietnami-soda https://mrmouatmwh2011.wikispaces.com/Topic+A- 33+Trace+the+origins+of+detente+and+its+effects+on+the+Cold+War%3B+and+describe+the+renewal+of+Cold+War+tensions+in+the+1980%27s
  11. 11.  Rahulolematus partei I sekretäri ja riigi presidendi Antonin Novotnyga, sunniti tagasi astuma  A. Dubćek kuulutas välja nn inimnäoline sotsialismi  Väikeettevõtlus  Kaotati tsensuur ja ideoloogiline järelevalve  Moskva otsustas jõuliselt sekkuda  Brežnevi doktriin – NL on õigus ja kohus kaitsta sotsialismi kõikjal ja NL kavatseb seda ka teha  NL sekkumist nõudsid ka teised sotsialismiliidrid, sest kardeti rahulolematuse kasvu ka mujal https://sites.google.com/site/pambidfinalproject/brinkmanship-to-detente-and-internal-struggles
  12. 12.  Prahasse sisenesid tankid  Tankitorudesse asetati lilli – loodeti, et hea sõna võidab kurja  Tankid ei lahkunud – toimusid kokkupõrked ja valati verd  Praha kevad suruti maha  See oli näide sellest, et nõukogude režiim ei muutu aja jooksul mõistlikumaks ega parane.  Tugevnes dissidentlus  Praha kevad
  13. 13.  Lääneriikide välispoliitika oli jõudnud ummikusse: ei oldud suudetud takistada kommunismi levikut, majanduslikult oli olukord kehv, samal ajal näis NL tugevnevat – lääneriigid vajasid hingetõmbeaega – algas pingelõdvendus  Pingelõdvendus: suhete paranemine NL ja lääneriikide vahel 1970-aastate algul  Esmalt hakkasid soojenema NL ja Pr suhted: arenes majanduslik ja kultuuriline koostöö  Hakkasid paranema NL suhted ka teiste lääneriikidega http://www.ambafrance- uk.org/IMG/jpg_Charles_de_Gaulle.jpg http://precariopoli.files.wordpress.com/2008/08/breznev.png Charles de Gaulle Leonid Brežnev
  14. 14.  Nn Vietnami sündroom (masendus, mis tekkis USA ühiskonnas pärast edutut sõda Vietnamis)  Kasvav tuumasõja oht  Nõukogude juhtkonna kartus jääda kahe vaenuliku jõu, Hiina ja USA vahele.
  15. 15.  Nn idalepingud (1970) Lääne-Saksamaa, NL ja Poola vahel – tunnustati Saksa DV idapiirina Oder-Neisse jõge.  Brežnev allkirjastas Saksa LV koostöölepinguid nii kultuuri kui ka majandusevallas. Nende majanduslikud suhted hakkasid kiiresti arenema.  Nixon sai (1969) USA presidendiks. USA välispoliitika eesmärgiks sai heade suhete loomine kommunistlike suurriikide Hiina ja NLga.  Tulemus:  USA väed lahkusid Vietnamist,  normaliseerusid suhted Pekingiga,  algas pingelõdvendus Euroopas Nixon tervitab Hiina visiidil Mao Zedongi http://news.xinhuanet.com/english/2007-02/20/xinsrc_032020421075851517201.jpg
  16. 16. http://ndynes.weebly.com/richard-nixon-and- detente.html
  17. 17.  1972 külastas Nixon NL, sõlmiti “NSV Liidu ja Ameerika Ühendriikide suhete alused”, mille järgi pidid üliriikide liidri korrapäraselt kohtuma hakkama. NLKP XXIV kongressil esitati Brežnevile küsimus, miks meie maal ei jätku liha. Brežnev vastas. “Seltsimehed! Me liigume kommunismile seitsmepenikoorma sammudega ja loomakari ei jõua meile lihtsalt järele!”. https://sites.google.com/site/pambidfinalproject/brinkmanship-to-detente-and-internal-struggles
  18. 18.  Järgnevate visiitide ajal sõlmiti palju majandus-, kaubandus-, teadus-, tehnika-, kultuurialaseid kokkuleppeid.  Strateegilise relvastuse piiramise lepingud:  1972 NL ja USA ehitavad mõlemad ühe raketitõrjesüsteemi  1972 SRP1 – NL ja USA ei ehita juurde järgneva viie aasta jooksul ühtegi tuumarelva kandur  1973 algasid läbirääkimised tuumarelva kandurite vähendamiseks, kuid lepingut ei sõlmitud
  19. 19.  Helsingi protsess - Euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamine  “Rahu, julgeoleku ja koostöö nimel”, mille allkirjastasid 33 riiki  Sisu:  Euroopa julgeolek ja Euroopa piiride vääramatus  Majandus-, teadus-, tehnika- ja keskkonnaalane koostöö  Koostöö humanitaaraladel ja inimõiguste vallas – see andis õiguse nõuda inimeste, ideede ja informatsiooni vabamat liikumist Euroopas ja seista inimõiguste rikkumise vastu  OSCE – Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon
  20. 20. Helsingi protsess oli kasulik: NL-le: ei teinud uuendusi, aga seevastu tugevdas oma positsioone kolmandas maailmas ja võidurelvastumises USAle: Helsingi lõppakt aitas kaasa dissidentide tegevusele sotsialismileeris ja suurendas avatust ja läbikäimist lääne maailmaga Pingelõdvenduse tulemused: Tihedam läbikäimine idabloki ja lääneriikide vahel  Lääneriikide investeeringud Kesk- ja Ida-Euroopa satelliitriikidesse  Tihenes kultuuri ja teadusalane suhtlemine  Turism Õõnestas idablokki seest poolt – ebaotstarbekad laenud viisid Ida-Euroopa sotsialistlikud riigid läänest sõltuvusse ja tekitasid majandusprobleeme.
  21. 21.  Lenin näitas, kuidas tuleb juhtida.  Stalin näitas, kuidas peab juhtima.  Hruštšov näitas, et iga loll võib juhtida.  Brežnev näitas, et mitte iga loll ei suuda juhtida. http://rosenblumtv.files.wordpress.com/ 2007/10/lenin.jpg http://scrapetv.com/News/News%20Pages /Everyone%20Else/images-2/josef-stalin- waving.jpg http://www.deceptively-simple.com/wp- content/uploads/2008/12/khrushchev_shoe1.jpg http://paber.ekspress.ee/fotodb/234E8F2B633F0481C22 5724B0064F293/$file/tn_eefv-6wppk6.jpg
  22. 22.  Stagnatsioon e seisak kajastus nii vaimuelus, poliitikas kui ka majanduses:  Käsumajandus  Ekstensiivne majandus – naftamaardlate avastamine  Sõjatööstuse arendamine  Defitsiit e kaupade puudus  Dissidendid e teisitimõtlejad  1970ndatel tugevnes dissidentlik liikumine  Omaalgatuslikud väljaanded  Kuulsamad dissidendid Solženitsõn ja Sahharov  Dissidente saadeti maalt välja, vangistati, nende perekondi kiusati taga jne http://www.europarl.europa.eu/eplive/expert/photo/20070911P HT10279/pict_20070911PHT10279.jpg Andrei Sahharov
  23. 23.  Pingelõdvenduse ajal oli NL oli oma mõjuvõimu Kolmandas Maailmas suurendanud, oli süvenenud karistamatuse tunne.  Afganistani valitsus oli nõukogudemeelne, sisemiste konfliktide lahendamiseks kutsuti NSV Liit appi.  1979 otsustas poliitbüroo teha riigipöörde seal ning asendada senine valitseja otse Moskvale alluvaga.  President H. Amin tapeti.  Sinna saadeti üle 50 000 mehe  Afganistani sõjas sõdis ka 1652 tollasest ENSVst kutsealustena teeninud meest, kellest 36 hukkus http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Mujahideen_village.JPEG
  24. 24. Reaktsioon toimunule:  Boikoteeriti Moskva olümpiamänge  http://www.youtube.com/watch?v=JHqdWFpJkpk  Olümpiamängudel osales 81 riiki 5326 sportlasega.  62 riiki ei osalenud olümpiamängudel, põhjuseks boikott NL sissetungi pärast Afganistani või majanduslikud probleemid, nt USA, Lääne-Saksamaa, Jaapan, Kanada, Türgi, Gambia jt. kaart  Afganistanis alanud sissisõda käis NLle üle jõu. Tulemus: kokku kaotas NL üle 15 000 mehe ja näitas, et on haavatav. Hukkus ka palju kohalikke, paljud olid sunnitud põgenema.
  25. 25.  Tagasi
  26. 26.  Nõukogude võim alahindas kiriku mõju maailmas toimuvale.  Johannes Paulus II saab Rooma paavstiks, kellest sai Kesk- ja Ida-Euroopa rahvaste eestkõneleja.  http://www.youtube.com/watch?v=AxvKK735gFY&feature=related  Külastas Poolat. Sellel külaskäigul oli suur mõju: paavst kuulutas, et inimestel on õigus vabadusele ja kutsus neid üles hirmust üle saama.  1981 tehti talle atentaadi katse, mille uurimisel jõuti KGB-ni. http://www.medaloffreedom.com/PopeJohnPaulIImeetsMotherTe resa.jpghttp://paber.ekspress.ee/fotodb/DF1089D7E491721 DC2256FDC00327CC2/$file/tn_paavst.jpg Paavst külastas Tallinna 1993 Ema Theresia ja paavst
  27. 27. Solidaarsuse loomine  Poolas levis rahulolematus. 1970. aastal suruti sõjaväe abil maha rahutused Gdanskis. Surma sai üle 100 inimese.  Gdanskis alustasid laevatehase 17 000 töölist ühe vallandatud ametiühinguliidri toetuseks streiki, nõudes palga tõstmist.  Streigi etteotsa tõusis elektrik Lech Walesa, kes esitas majanduslike nõudmiste kõrval ka poliitilisi.  Tugevnes opositsiooniliikumine, moodustati põrandaluseid organisatsioone. Hakati võitlema tööliste õiguste ja vabade ametiühingute eest. Streik laienes üle kogu Poola. Selle aitasid kaasa raadio Vaba Euroopa saated  31.08 1980 kokkulepe, mis tagas õiguse ühineda vabadesse ametiühingutesse, tõstis töötajate palka ning tagas neile paremad töötingimused.  Sündis ametiühingukoondis Solidaarsus.http://www.achievement.org/achievers/wal1/large/wal1-003.jpg Lech Walesa
  28. 28.  Solidaarsusega liitus pea kogu tööliskond, ligi 10 miljonit inimest. Poola kommunistlik juhtkond oli kaotamas kontrolli olukorra üle.  Kompartei etteotsa sai W. Jaruszelski, kes kehtestas 13.12 1981 sõjaseisukorra ja kuulutas Solidaarsuse tegevuse lõpetatuks.  Vangistati üle 10 000 ametiühinguaktivisti, L.Walesa.  Üle maa puhkesid streigid, mida jõuga maha suruti. Hukkus üle 100 inimese.  Hävitati küll Solidaarsus, kuid ka nõukogude võimu autoriteet. http://younxt.wordpress.com/2011/02/03/speaking-of-revolutions/
  29. 29. http://younxt.wordpress.com/2011/02/03/speaking-of-revolutions/
  30. 30. Uus strateegia külma sõja võitmiseks – NL lammutamine:  USA pidi takistama NL võimutsemist Kesk- ja Ida-Euroopa riikides, toetama võitlust kommunismi vastu  NL tuli majanduslikult nurka suruda  Kõrgtehnoloogiline võidurelvastumine http://www.russiablog.org/ReaganAmericanFlag.jpg Ronald Reagan (1981-1989) http://englishrussia.com/index.php/2006/09/14/buran-the-first-russian-shuttle
  31. 31. Tähtede sõda  Suur osa USA enda eksperte pidas projekti utoopiliseks, kuid NL oli sunnitud tunnistama oma mahajäämust võidurelvastumises.  Mihhail Gorbatšovi ja Ronald Reagani kohtumisel Islandil 1986. a. sügisel oli tähesõdade programm Gorbatšovi initsiatiivil üheks põhiküsimuseks.  Tähesõdade programm oli üks NL majandusliku kokkuvarisemise kiirendajaid Reagan ja Gorbatšov https://mrmouatmwh2011.wikispaces.com/Topic+A-33+Trace+the+origins+of+detente+and+its+effects+on+the+Cold+War%3B+and+describe+the+renewal+of+Cold+War+tensions+in+the+1980%27s
  32. 32. http://www.la-fin-du-monde.fr/2009/12/le-3-novembre-1983-le-jour-ou-la-%C2%AB3eme-guerre- mondiale%C2%BB-a-failli-commencer/
  33. 33.  USA toetas Afganistani vastupanuvõitlejaid e modžaheede moodsate relvadega, mis sundis NSV Liidu Afganistanist lahkuma.  USA toetas põranda alla läinud Solidaarsust moodsa side- ja trükitehnikaga. USA kehtestas Poola suhtes majandussanktsioonid, mis nõrgestasid riiki veelgi enam. Walesa vabastati vangistusest ja sai Nobeli rahupreemia.  Reagan kukutas läbi gaasijuhtme projekti, mis oleks ühendanud Siberit ja Euroopat.  USA veenis Saudi Araabiat suurendama naftatootmist, mis vähendas selle hinda.  USA piiras kõrgtehnoloogilise toodangu eksporti NL.  Tulemus: NL on 1980. aastate keskpaigaks pankrotis.
  34. 34.  Brežnev helistab kosmodroomile: "Ameeriklased läksid meist mööda ja käisid Kuu peal ära. Meie omad peavad päikesele lendama." Teda püütakse veenda: "Nad põlevad ju päikesel ära." Brežnev: "Ka sellele on mõeldud. Start toimub öösel."  Nixonil läheb Valges Majas elektripirn läbi. Vajutab nupule, tuleb töömees ja vahetab pirni ära. Nixon annab mehele viis dollarit. Brezhnevil läheb Kremlis pirn läbi. Brežnev kutsub ihukaitsja. Ihukaitsja kutsub töömehe ja otsib selle läbi. Töömees vahetab pirni. Brežnev paneb endale Lenini ordeni rinda. Teise Lenini ordeni annab töömehele. Siis mõtleb natuke ja paneb endale veel ühe ordeni rinda. http://press.take88.com/the-silent-majority-won%E2%80%99t-stop-screaming/ http://www.retrotex.fi/epages/TP.sf/fi_F I/?ObjectPath=/Shops/07062006- 206575/Products/300163
  35. 35.  Reagan tekitas segadust NL liidrites, sest ta osutus sama järjekindlaks kui Kremli juhtkond.  Brežnev oli pikalt haige, seega polnud tõsiselt võetav.  Antropov üritas karmide juhtimisvõtetega uut hoogu arengule anda, mõistmata, et käsumajandus on end ammendanud.  Gerantokraatia ehk vanurite võim NL.  NL 1980. keskpaigaks: majandus pankrotis, relvastus neelas ressursse, USA-st jäädi maha, kaotatud oli autoriteet nii kodus kui ka võõrsil  Vaja reforme, vaja uut tüüpi liidrit. Juri Andropov (1982-1984) http://en.wikipedia.org/wiki/Image:Andropov1.jpg goo.gl/5HAQJv
  36. 36.  1985.a. tuli NL võimule Gorbatšov, kes asus suhteid lääneriikidega parandama.  Glasnost - Gorbatšovi poliitika, mis oli suunatud piirangute kaotamisele meedias ja kultuuris, kuid ka poliitiliste otsuste avalikustamisele ja avalikule diskussioonile nende üle. Katsed avalikkust mingil määral siiski raamides hoida nurjusid, hakati paljastama kommunistliku partei juhtimisel toime pandud kuritegusid  perestroika –Gorbatšovi poliitika, mis oli suunatud majanduslikult mahajäänud ja vaimselt stagneerunud NL reformimisele, säilitades NL kui sotsialistliku riigi, nõukoguliku riikliku korralduse ja kommunistliku partei juhtrolli. See ei õnnestunud ja NL lagunes http://www.elu24.ee/?id=11139
  37. 37. http://www.virumaa.ee/2005/03/ve-gorbatsov-mihhail-peasekretar/
  38. 38.  Asuti ka tuumarelvastust vähendama. 1987 lepiti kokku, et likvideeritakse kesk- ja lähimaaraketid.  NL asus ära tooma oma vägesid Afganistanist ja Ida- Euroopast.  Loobuti nn Brežnevi doktriinist.  1989 kukkusid kokku NL nukurežiimid Ida-Euroopas. (vihikust sotsialismileeri lagunemine)  1990.a. ühines Saksamaa (vihik)  Pariisis kirjutati Euroopa riikide tippkohtumisel alla tavarelvastuse vähendamise leppele.  Külma sõja lõpetas NSVL kadumine maailmakaardilt 1991!

×