Sander Karu: Rahakäibe (rahavoogude) prognoosimine, juhtimine ja analüüs

Tere tulemast koolitusele:
RAHAKÄIBE (RAHAVOOGUDE)
PROGNOOSIMINE, JUHTIMINE JA
ANALÜÜS
26-27. märts 2013

Sander Karu avalikud ja tellimuskoolitused
Lisainfo www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/
Projektijuhi finantsprogramm - projekti tulude, kulude, rahakäibe eelarvestamine, juhtimine,
analüüs, 2-3. aprill 2013, 2 p
Raamatupidaja - tulevane juhtimisarvestaja ja finantsjuht , 8-11. aprill 2013, 4 päeva
Tulude, kulude, rahakäibe ja investeeringute juhtimine, eelarvestamine ja analüüs
(mittefinants)juhile , 16-18. aprill 2013, 3 p
Finantsjuhtimine, juhtimisarvestus ja raamatupidamine juhile, 19.04.2013.a., TARTU, 1 päev
Raamatupidamine-maksud, finantsjuhtimine-juhtimisarvestus-controlling raamatupidajale,
finantsjuhile, 22-26.04.2013.a. TARTU, 5 päeva
I moodul: Raamatupidamine ja maksud raamatupidajale ja finantsjuhile, 22- 24.04.2013, 3 päeva
Maksude päev,, 24. 04.2013.a
II moodul: Finantsjuhtimine, juhtimisarvestus ja controlling raamatupidajale ja finantsjuhile, 25.-26.04.2013, 2 päeva
Finantsanalüüs nüüdisaegses organisatsioonis, ,23-24.04.2013.a., 2 päeva
Omahinna arvestus - omahind ja üldkulude jaotamine, 13-14.05.2013, 2 päeva
UUS! Klienditeenindus ja müük raamatupidajatele, audiitoritele ja finantsjuhtidele, 14-15.05.2013, 2
päeva
Finantsanalüüs nüüdisaegses organisatsioonis, 20-21.05.2013.a., Tartu, 2 päeva
Rahakäibe (rahavoogude) prognoosimine, juhtimine ja analüüs. 22-23. mai 2013, Tartu, 2 päeva
Raamatupidamine, maksud, finantsjuhtimine, juhtimisarvestus ja controlling raamatupidajale ja
finantsjuhile, 27.05-31.05.2013.a., 5 päeva
I moodul: Raamatupidamine ja maksud raamatupidajale ja finantsjuhile, 27- 29.05.2013, 3 päeva
Maksude päev,, 29.05.2013.a
II moodul: Finantsjuhtimine, juhtimisarvestus ja controlling raamatupidajale ja finantsjuhile, 30-31.05.2013, 2 päeva
Ettevõtja ja juhi finantskoolitus: raamatupidamine, finantsjuhtimine, analüüs ja omahinna arvestus,
aeg täpsustub., 2 päeva

©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee 2

Sander Karu raamatud
1999 Kuluarvestuse süsteemi loomine ettevõttes. 192 lk, koos Toomas Haldmaga
1999/2000 Müügikäsiraamat (Äripäev), üks kaasautoritest
2000 Rahakäibe juhtimine I osa. 240 lk
2001 Rahakäibe juhtimine II osa. 256 lk, koos Villu Zirnaskiga
2001 Juhtimise võlu ja valu I osa. 344 lk
2002 Juhtimise võlu ja valu II osa. 312 lk
2004 Eelarvestamine – üks strateegilise controllingu juurutamise eeldusi
organisatsioonis. 352 lk, koos Villu Zirnaskiga
2007 Eelarvejuhendi koostamine kohalikele omavalitsustele, riigiasutustele,
äriühingutele. 322 lk, üks kaasautoritest
2008 Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis, 336
lk
2008 Amortisatsioonikulu (kulumi) arvestuse käsiraamat. 42 lk
2010 70 kulude juhtimise ja arvestuse ülesannet. 49 lk, koos Raili Kuusiku ja Kertu
Läätsega (ka digiraamatuna)

KUIDAS OSTA?
 otse kirjastusest www.rafiko.ee


KOOLITUSE EESMÄRK:
(vajalikud) teooriad praktikasse!
 Keskendudes olulisele on osalejad koolitusprojekti tulemusena:
 värskendanud oma teadmisi rahakäibe (rahavoogude) prognoosimisest,
eelarvestamisest ja analüüsist ning käibekapitali juhtimisest
 õppinud täpsemalt prognoosima ja eelarvestama rahakäivet
(rahavoogu)
 leidnud võimalusi raha efektiivsemaks kasutamiseks
 vähendanud ostjatelt laekumata summadega seotud riske ja
suurendanud krediidikontrolli efektiivsust
 koostanud "heade mõtete memo" saadud teadmiste ja mõtete
kasutamiseks.


KOOLITUSPROGRAMM: olulisemad teemad
 Mis on rahakäibe (RKJ) (rahavoogude) juhtimine?
 Milline on rahakäibe juhtimise eesmärk?
 Kellele ja miks on rahakäibe juhtimine kasulik?
 Olulisemad tegevused rahakäibe (rahavoogude) juhtimisel organisatsioonis
 Ettevalmistused rahakäibe juhtimiseks
 Analüüs: Rahakäibe juhtimine minu organisatsioonis
 Rahakäibe tsükkel ja selle olulisus
 Rahastamisallikate valik ja kapitali hind
 Kuidas prognoosida ja planeerida rahakäivet?
 Rahakäibe prognoos (eelarve) ja eelarvete süsteem
 Rahakäibe eelarve (prognoosi) vormid ja nende kasutamine
 Laekumiste ja väljamaksete prognoosimine ja planeerimine
 Projektide eelarvestamine ja rahakäibe prognoosi koostamine
 Praktiline näide: Organisatsiooni rahakäibe prognoosi koostamine
 Kuidas analüüsida ja uuendada rahakäibe prognoosi (eelarve)
 Kuidas juhtida käibekapitali?
 Raha ja selle ekvivalentide juhtimine
 Raha konversiooniperioodi leidmine
 Ostjate tasumata summade juhtimine ja analüüs
 Krediidikontroll ja võlgade sissenõudmine
 Varude juhtimine ja analüüs
 Lühiajaliste kohustuste juhtimine ja analüüs
 Likviidsuse ja maksevõime analüüsid
 Rahavoogude aruande koostamine: otsemeetod ja kaudmeetod
 Rahavoogude aruande analüüs
 Suhtarvude kasutamine rahakäibe planeerimisel, juhtimisel ja analüüsil


Praktilised juhtimiskogemused
raamatus “JUHTIMISE VÕLU JA
VALU” (autor Sander Karu)

Täpsem info ja müük otse kirjastusest
Rafiko Kirjastus OÜ,
www.rafiko.ee
rafiko@rafiko.ee

TEST RAHAKÄIBE JUHTIMINE
1. AS “MÕMMI” 201X. aasta puhaskasum oli 300000 €. Eeldades, et
firma töötab alates 201X.a. algusest, on raha konto lõppsaldo 201X.a.
lõppbilansis:
A. 300000 €
B. 300000 € miinus tulumaks 78000 €
C. 300000 € pluss tulumaks 78000 €
D. 147895 €
E. kõik eelnevad vastused võivad olla õiged väga väikese tõenäosusega
F. kõik eelnevad vastused võivad olla õiged väga suure tõenäosusega
2. Rahakäibe juhtimisel on prioriteetne
A. kindlustada piisav raha hulk, mis tagaks pideva likviidsuse ja maksevõime
B. saavutada olemasolevate rahaliste vahendite efektiivne kasutamine
C. mõlemad võrdselt olulised
3. Rahavoogude juhtimisel keskendun
A. rahakäibe prognoosile (eelarvele)
B. rahavoogude aruandele
C. mõlemad võrdselt olulised

RAHA, RAHA EKVIVALENDID JA PANKROT
 RAHA all mõistame organisatsiooni kassas, arveldus-, välisvaluuta- ja muudel pangakontodel olevaid rahajääke
 Raha ekvivalentideks (RTJ2, muudetud 2011, p35) loetakse lühiajalisi (üldjuhul kuni 3 kuud) kõrge likviidsusega
investeeringuid, mida on võimalik konverteerida teadaoleva summa raha vastu ning millel puudub oluline turuväärtuse
muutuse risk risk, näiteks lühiajalised deposiidid ja osalused rahaturufondides (eeldusel, et fond investeerib
finantsvaradesse, mis vastavad raha ekvivalentide mõistele). (SME IFRS 7.2).
§ 1. Pankroti mõiste
(1) Pankrot on võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus. [RT I, 14.03.2011, 3 - jõust. 24.03.2011]
(2) Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust
olukorrast tulenevalt ajutine.
(3) Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole
võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
§ 10. Võlausaldaja pankrotiavaldus
(1) Võlausaldaja peab pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu.
(2) Võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest:
1) võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda
kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud
10 päeva jooksul;
2) võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või
kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks;
3) võlgnik hävitab, peidab või raiskab oma vara või teeb raskeid juhtimisvigu, mille tagajärjel ta on muutunud
maksejõuetuks, või on muul viisil tahtlikult põhjustanud oma maksejõuetuse;
4) võlgnik teatab võlausaldajale, kohtule või avalikkusele, et ta ei suuda oma kohustusi täita;
5) võlgnik on lahkunud Eestist eesmärgiga hoiduda oma kohustuste täitmisest või varjab end samal eesmärgil.
§ 22. Ajutine pankrotihaldur
(4) Kui võlgnik on raamatupidamiskohustuslane, on ta kohustatud ajutise halduri nõudmisel esitama talle eelmise
majandusaasta aruande koos ülevaatega võlgniku finantsseisundi, majandustulemuste ja rahavoogude kohta ajutise
halduri nimetamise päeva seisuga. …………


RKJ KASULIKKUS PÕHIPROTSESSILE JA ARENGULE
 Kasu põhiprotsessile:
 Suurem võimalus saada allahindlusi hankijatelt - võimaldab alandada kulusid või osta
kvaliteetsemaid tooteid ja teenuseid hankijatelt
 Usalduse tõus klientide ja hankijatega suhtlemisel - oluline eeldus kvaliteedisüsteemi
loomiseks ja kasutamiseks
 Paraneb personali motivatsioon - äriprotsess nõuab vähem vahelesekkumist ja loob
tingimused personali jätkuvaks arenguks, keskendutakse tulemustele ja
meeskonnatööle;
 Personali paremad valikuvõimalused - inimesed eelistavad töötada hästi juhitud
ettevõtete heaks, millel on hea reputatsioon ja kus palkasid makstakse vastavalt
kokkulepetele tähtaegselt
 Kasu arengule:
 Elatakse paremini üle majandusliku languse perioodid - majanduslangust kasutatakse
ära selleks, et olla valmis võitma majandussituatsiooni paranedes, välditakse
"üleinvesteerimist" põhivaradesse;
 Parem valmisolek vajadusel uute projektide juurutamiseks - on läbi analüüsitud hulk
erinevaid projekte ja projektidest saadavaid puhasrahavoogusid;
 Väiksem sõltuvus välistest rahastamisallikatest - võimaldab rahastada uusi projekte
oma vaba rahavoo arvelt;
 Krediidireitingu tõus - eriti oluline pikaajalisemate ja arendusprojektide elluviimisel


RAHA AEGVÄÄRTUSE KONTSEPTSIOON
Iga rahasumma on täna rohkem väärt kui mingil ajahetkel tulevikus. Jättes täna
selle raha kasutult seisma, teenime vähem võrreldes nende investoritega,
kes raha investeerivad.
Oletame, et ühekuuse hoiuse intressimäär pangas on 12 protsenti aasta
arvestuses ehk üks protsent kuus. 1. aprillil panka pandud 100 000 €
teeniks siis 1. maiks juurde 0,01*100 000=1000 € ning 100 000 €st on
saanud 101 000 €

tulevikuväärtus nüüdisväärtus
(future value) (present value)


Rahakäibe juhtimine, olulisemad tegevused ja
rahastamisallikad

G1: Mida mõistame rahakäibe juhtimise all ning kellele
ja miks on rahakäibe juhtimine kasulik?

G2: Millised on olulisemad tegevused rahakäibe
juhtimisel nüüdisaegses organisatsioonis?

G3: Kuidas (mille arvelt) rahastada organisatsiooni
tegevust?

JÄRGNEB IGA GRUPI KOKKUVÕTE 3 - 5 MINUTIT
JA ARUTELU


“EELARVEJUHENDI KOOSTAMINE kohalikele
omavalitsustele, riigiasutustele, äriühingutele” (Sander Karu,
Tähvi Milt, Peeter Albi, Annika Jaansoo, Sulev Liivik, Marelle Erlenheim,Ahti
Kallaste, Peep Pallasma, Riho Peek)

 Praktilised soovitused ja näited + CD eelarvete
koostamisest ja eelarvestamise korraldamisest nii
kohalikes omavalitsustes, riigiasutustes kui ka
äriühingutes

 Täpsem info ja müük otse kirjastusest
 Rafiko Kirjastus OÜ,
 2007
 www.rafiko.ee
 rafiko@rafiko.ee



Olulisemad tegevused rahakäibe juhtimisel
nüüdisaegses organisatsioonis
 Ettevalmistused rahavoogude (rahakäibe) juhtimiseks)
 Ühtse arusaama kujundamine rahakäibest ning selle seostest
tegevuste ja olulisemate eelarvetega/aruannetega
 Rahastamisprofiili valik ja rahastamisallikate leidmine
 Rahakäibeprognoosi koostamine (rahakäibe eelarve, cash-flow)
 Käibekapitali juhtimine
 Rahavoogude aruande koostamine
 Investeeringute juhtimine


VISIOON JA TEGELIKKUS

Visioon Tegelikkus


KULUDE JUHTIMINE JA ARVESTUS
TULEMUSLIKKUSELE SUUNATUD
ORGANISATSIOONIS, I osa, Sander Karu

 Uue raamatu tutvustus
 Rafiko Kirjastus OÜ
 www.rafiko.ee
 ISBN 978-9985-9213-9-5 (pehme kaas)
 ISBN 978-9985-9910-0-8 (kõva kaas)



PRAKTILINE TÖÖ: OLULISEMAD EELARVESTAMISE
MEETODID
 on eelarvestamise meetod, milles
eelarvestamist alustatakse kogu organisatsiooni koondplaanist ja seejärel koostatakse
järgmiste juhtimistasandite plaanid.
 on eelarvestamise meetod, milles eelarvestamisel
alustatakse alumiste juhtimistasandite eelarvete väljatöötamisest. Alumiste
juhtimistasandite eelarveid koordineeritakse kuni ülemise juhtimistasandi ja organisatsiooni
koondplaanini
 on eelarvestamise meetod, milles antakse ülemistelt
juhtimistasanditelt alla kontrollarvud ja nendest lähtuvalt koostatakse alumistel
juhtimistasanditel vastavate juhtimistasandite eelarved. Pärast seda järgnevad
läbirääkimised, mille tulemusena valmib organisatsiooni koondplaan.
 on eelarvestamise meetod, mis võtab järgnevate
perioodide eelarvestamisel aluseks baasperioodi (oodatavad) tegelikud tulemused ja kasutab
neid eelarvestamisel "baasina". Baasist lähtuva meetodi kasutamisel leitakse
eelarveperioodi näitajad baasperioodi vastavat näitajat korrigeerides.
 on
eelarvestamise meetod, mille korral on iga tegevuse ja/või ressursi esialgne eelarve null.
Nullbaasiga eelarvestamise kasutamisel hinnatakse enne eelarvesse lülitamist konkreetse
tegevuse ja ressursi vajadust ning alles siis lülitatakse see eelarvesse.


AMORTISATSIOONIKULU (KULUMI)
ARVESTUSE KÄSIRAAMAT, Sander Karu

Praktilised soovitused ja näited +CD
amortisatsioonikulu (kulumi) arvestamiseks

Täpsem info ja müük otse kirjastusest
Rafiko Kirjastus OÜ,
2008
www.rafiko.ee
rafiko@rafiko.ee

©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee
17

Rahakäibe prognoosi koostamise etapid

• raha laekumiste prognoosi koostamine

• raha väljamaksete prognoosi koostamine

• raha laekumiste ja väljamaksete prognooside
alusel rahakäibe prognoosi koostamine


NÄIDE: RAHAKÄIBE (RAHAVOO, KASSAVOO)
PROGNOOS (CASH-FLOW)


ÜL: PROJEKTI EELARVE JA RAHAKÄIBE PROGNOOS
(vastus)


Rahakäibe prognoosimine, käibekapitali juhtimine, ja
krediidikontrollisüsteemi loomine (3 grupikat)

G1: Kuidas juhtida käibekapitali?

G2: Kuidas koostada rahavoogude aruannet?

JÄRGNEB IGA GRUPI KOKKUVÕTE 3 - 5 MINUTIT
JA ARUTELU


KÄIBEKAPITALI JUHTIMINE
 Käibekapitali juhtimise all mõistame käibevarade juhtimist ning
neile varadele sobivate rahastamisallikate leidmist.
 Olulisemad käibekapitali juhtimisega seotud valdkonnad on:
 raha ja selle ekvivalentide juhtimine (raha konversiooniperiood)
 ostjate tasumata summade juhtimine
 varude juhtimine
 lühiajaliste kohustuste juhtimine
 Käibekapitali juhtimise aluseks on erinevate käibekapitali
elementide eelarved ja prognoosid
 Käibekapitali juhtimises on soovitav lähtuda põhimõttest:
 KLIENTIDELT SAADA RAHA KÄTTE NII KIIRESTI KUI VÕIMALIK
 OSTUD TEOSTADA NII HILJA KUI VÕIMALIK
 HANKIJATELE TASUDA NII HILJA KUI VÕIMALIK LÄHTUVALT
KOKKULEPETEST

KESKMINE VÕLGADE TASUMISE PERIOOD
 Olulisemad tasuta põhitegevuse rahastamisallikad on:
 võlad tarnijatele ja
 ostjate ettemaksed
 Keskmine võlgade kogumise periood näitab, mitme päeva
müüdud toodangu kulu või müügitulu rahastatakse tarnijate
poolt

Keskmine võlgade tasumise periood (päevades)
võlad tarnijate le algsaldo lõppsaldo
365
(müüdud toodangu kulu km) * 2

Keskmine võlgade tasumise periood (müügipäev ades)
võlad tarnijate le algsaldo lõppsaldo
365
(müügitulu aastas km) * 2


NÄIDIS RAHAVOOGUDE ARUANNE (kaudmeetodil),
Rahavood äritegevusest, RTJ2, 2011, lisa 3
2013 2012
Rahavood äritegevusest
Ärikasum
Korrigeerimised:
Põhivara kulum ja väärtuse langus
Kasum (kahjum) põhivara müügist
Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus
Varude muutus
Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus
Makstud intressid ²
Makstud ettevõtte tulumaks³
Laekumised sihtfinantseerimisest
Kokku rahavood äritegevusest

² Alternatiivina on lubatud kajastada finantseerimistegevuse rahavoogudes.
³ Alternatiivina on lubatud kajastada finantseerimistegevuse rahavoogudes.


Rahavood investeerimistegevusest (RTJ2, 2011)
40. Investeerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil
(SME IFRS 7.10). Brutosummadena esitatakse kõik põhilised
investeerimistegevusega seotud laekumiste ja väljamaksete kategooriad (ostmisel
tehtud väljamaksed tuleb näidata eraldi müügil laekunud summadest), sealhulgas
(SME IFRS 7.5):
(a) materiaalse ja immateriaalse põhivara ost ja müük;
(b) kinnisvarainvesteeringute ost ja müük;
(c) tütar- ja sidusettevõtete ost ja müük;
(d) muude finantsinvesteeringute ost ja müük (finantsasutused kajastavad lühiajaliste
finantsinvesteeringute ostu ja müüki äritegevuse all);
(e) teistele osapooltele antud laenud (välja arvatud finantsasutused, kelle jaoks
laenude väljastamine on üks põhitegevustest);
(f) antud laenude laekumised (välja arvatud finantsasutused, kelle jaoks laenude
väljastamine on üks põhitegevustest);
(g) kauplemiseesmärgil soetatud derivatiivide ost ja müük (välja arvatud
finantsasutused, kelle jaoks see kuulub põhitegevuse hulka);
(h) saadud intressid ja dividendid (välja arvatud finantsasutused, kelle jaoks see on
osa äritegevuse rahavoogudest. Alternatiivina on lubatud saadud intresse ja
dividende kajastada äritegevuse all ka muudel ettevõtetel. SME IFRS 7.15).


RAHAVOOGUDE ARUANNE (RTJ2, 2009)
 30. Rahavoogude aruandes kajastatakse
raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi laekumisi ja
väljamakseid, rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile
äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse
rahavoogudeks
 31. Rahavoogude aruande eesmärgiks on anda ülevaade
ettevõtte poolt genereeritavast rahast ja ettevõtte poolt
tarbitavast rahast, finantseerimisallikatest ning muutustest
ettevõtte käsutuses olevas raha ja raha ekvivalentide hulgas.
Rahavoogude aruandes avaldatav informatsioon on oluline
selleks, et hinnata ettevõtte võimet genereerida raha ja raha
ekvivalente, mis on omakorda aluseks ettevõtte väärtuse
hindamisel. Käesoleva juhendi lisas 3 on esitatud kaudmeetodil
koostatud rahavoogude aruande näidis.


Uus raamat: 70 KULUDE JUHTIMISE JA
ARVESTUSE ÜLESANNET
Sander Karu, Raili Kuusik, Kertu Lääts

 Uue raamatu tutvustus
 Rafiko Kirjastus OÜ,
 september 2010
 www.rafiko.ee



Rahavood äritegevusest (RTJ2, 2009)
33. Äritegevuse rahavoogude kajastamisel võib kasutada otse- või
kaudmeetodit. (IAS 7.18).
34. Otsemeetodi rakendamisel esitatakse brutosummadena kõik põhilised
äritegevusega seotud laekumiste ja väljamaksete kategooriad, nagu näiteks
(IAS 7.18(a), 7.14):
(a) kaupade või teenuste müügist laekunud raha;
(b) kaupade, materjalide ja teenuste eest makstud raha;
(c) makstud palgad;
(d) makstud tulumaks (alternatiivina on lubatud dividendide maksmisega
kaasnevat tulumaksu kajastada ka finantseerimistegevuse all);
(e) makstud intressid (alternatiivina on lubatud makstud intresse kajastada ka
finantseerimistegevuse all; IAS 7.33).
35. Kaudmeetodi rakendamisel korrigeeritakse aruandeperioodi kasumit (IAS
7.18(b), 7.20):
(a) mitterahaliste majandustehingute mõjuga (näiteks amortisatsioon; eraldise
moodustamine)
(b) äritegevusega seotud varade ja kohustuste saldode muutusega; ja
(c) investeerimis- või finantseerimistegevusega seotud tulude ja kuludega
(näiteks kasum põhivara või finantsinvesteeringute müügist).

rohkem slaide osalejatele...

Järgmine koolitus ja täpsem info
koolitusprogrammidest siin

Kohtumiseni
koolitusel!

Sander Karu: Rahakäibe (rahavoogude) prognoosimine, juhtimine ja analüüs

Empfohlen

Weitere ähnliche Inhalte

Andere mochten auch

Andere mochten auch (7)

Ähnlich wie Sander Karu: Rahakäibe (rahavoogude) prognoosimine, juhtimine ja analüüs

Ähnlich wie Sander Karu: Rahakäibe (rahavoogude) prognoosimine, juhtimine ja analüüs (20)

Sander Karu: Rahakäibe (rahavoogude) prognoosimine, juhtimine ja analüüs