Finantsjuhtimine, juhtimisarvestus ja controlling raamatupidajale ja finantsjuhile

Tere tulemast koolitusele:
FINANTSJUHTIMINE, JUHTIMISARVESTUS JA
CONTROLLING EDUKALE RAAMATUPIDAJALE JA
FINANTSJUHILE
4-5. oktoober 2017
Sander Karu, koolitaja, mitmete finants- ja
juhtimisraamatute autor ning koostööpartner
vajalike teooriate juurutamisel praktikasse

Sander Karu avalikud ja tellimuskoolitused
Lisainfo www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/
2
Ettevõtja ja juhi finantskoolitus: raamatupidamine, finantsjuhtimine, analüüs ja omahinna arvestus,
18-19.10.2017, 2 päeva
Tulude, kulude, rahakäibe ja investeeringute juhtimine, eelarvestamine ja analüüs
mittefinantsjuhile, 18-20.10.2017, 3 päeva
Avaliku sektori tegevuspõhise kulumudeli juurutamine ja avalike teenuste kaardistamine, 23-
24.10.2017, 2 päeva
Omahinna arvestus, omahind ja üldkulude jaotamine, 25-26.10.2017, 2 päeva
Kulude juhtimine, omahinna ja jääktulu arvestus ning tegevuspõhine kuluarvestus, 25-27.10.2017, 3
päeva
Finantsanalüüs nüüdisaegses organisatsioonis, 30-31.10.2017, 2 päeva
Raamatupidamine, juhtimisarvestus, finantsprognoosimine ja finantsjuhtimine juhile. 9.11.2017, 1
päev
Projektijuhi finantskoolitus - projekti tulude, kulude, rahakäibe eelarvestamine, juhtimine, analüüs,
9-10.11.2017, 2 päeva
Finantsjuhtimine, juhtimisarvestus ja controlling raamatupidajale ja finantsjuhile. 4-5.12.2017, 2
päeva
Raamatupidaja - tulevane juhtimisarvestaja ja finantsjuht. 4 päeva, 4-7.12.2017, 4 päeva
Eelarvestamine, hinnakujundus ja analüüs, täpsustub, 3 päeva
Tekkepõhine ja tegevuspõhine eelarvestamine, täpsustub, 2 päeva
UUS! Rahakäibe (rahavoogude) prognoosimine, juhtimine ja analüüs, II pa 2017, 2 päeva
Tellimuskoolitused (finantskoolitused, strateegiate juurutamine ja tulemuslikkuse mõõtmine,
õnnelik ja tulemuslik meeskond), aeg ja koolituse sisu kokkuleppel
http://www.finantskoolitused.ee/
Rafiko OÜ - Sander Karu finants-ja strateegiakoolitused on Eesti Töötukassa koostööpartner
©SANDER KARU www.finantskoolitused.ee/ rafiko@rafiko.ee

 Keskendudes olulisele on osalejad koolitusprojekti tulemusena:
 värskendanud ja saanud uusi teadmisi finantsjuhtimisest,
raamatupidamisest ja eelarvestamisest
 lahti mõtestanud ja praktiseerinud olulisemaid finantstegevusi
 seostanud finantsalased teadmised oma tööülesannetega
 koostanud "heade mõtete memo" saadud teadmiste ja mõtete
kasutamiseks.
KOOLITUSE EESMÄRK:
(vajalikud) teooriad praktikasse!
3©SANDER KARU www.finantskoolitused.ee/ rafiko@rafiko.ee

 Milline keskenduda raamatupidaja ja finantsjuhi töös, et olla edukas?
 Tulemuslikkuse juhtimine
 Finantsjuhtimise ja juhtimisarvestuse probleemid ja arengusuunad Eestis ja maailmas
 Eesmärkidele ja strateegiatele suunatud finantsjuhtimise ja juhtimisarvestuse süsteemi
loomine ja arendamine
 Praktiline analüüs: finantstegevused organisatsioonis
 Eesmärkide, strateegiate ja kriitiliste edufaktorite olulisus
 Millist strateegiat valida? Eelarvekeskselt juhtimiselt strateegilisele juhtimisele
 Organisatsiooni väärtusahel ja väärtusahela analüüs
 Põhi-, tugi- ja osaprotsesside kujundamine
 Kuidas luua ja arendada controllingusüsteeme?
 Interaktiivsed ja diagnostilised controllingusüsteemid
 Strateegiline, taktikaline ja operatiivne controlling
 Tulemuslikkuse mõõtmine ja kriitiliste edufaktorite valik
 Kuidas leida asjakohaseid mõõdikuid tulemuslikkuse mõõtmiseks?
 Millele keskenduda info- ja aruandlussüsteemide loomisel ja arendamisel?
 Nõuded organisatsiooni info- ja aruandlussüsteemile
 Koodide ja klassifikaatorite süsteemi loomine
 Tulemuslikkuse mõõtmise süsteemide loomine
 Tasakaalus tulemuskaart (BSC, Balanced Scorecard) – mood või praktiline kasu?
 Kuidas leida kapitali keskmist hinda (WACC)?
 Eelarvestamine ja eelarvesüsteemi arendamine organisatsioonis
 Miks ja kuidas koostada eelarveid, millest on töös kasu?
 Eelarvestamise protsess: strateegiline ja pikaajaline eelarvestamine, koondeelarve
 Eelarvete koostamise meetodid ja selle tähtsus meeskonna kaasamisel eelarveprotsessi
 Eelarvekorraldus
 Eelarvejuhendi (eelarvestamise eeskirja) koostamine
 Kuidas kujundada tulemuslikkusele suunatud kulude juhtimise süsteemi?
 Kuidas organisatsioonis ja meeskonnas saada kuludest aru ühte moodi?
Olulisemad teemad: Finantsjuhtimine,
juhtimisarvestus ja controlling. Sander Karu

Uus raamat: 70 KULUDE JUHTIMISE JA
ARVESTUSE ÜLESANNET
Sander Karu, Raili Kuusik, Kertu Lääts
 Uue raamatu tutvustus
 Rafiko Kirjastus OÜ,
 september 2010
 www.rafiko.ee
 rafiko@rafiko.ee


 Kuluobjekt ja kuluobjektide arvestus
 Kuidas leida toodete/teenuste/projektide kasumlikkust ja omahinda (kulusid)?
 Toote kuluarvestuse protsess
 Kogukulude (omahinna) kujunemine organisatsioonis
 Kulukohtade arvestuse tähtsus, eesmärgid ja olulisemad liigitused
 Millised on olulisemad kulude liigitamise eesmärgid ja kriteeriumid?
 Kuidas arvestada kaudkulusid ja üldkulusid kuluobjektidele?
 Amortisatsioonikulu (kulumi) arvestuse probleemid ja võimalikud lahendused
 Miks, kas ja millal eelistada osakuluarvestust või täiskuluarvestust või tegevuspõhist
kuluarvestust (ABC costing)?
 Täiskuluarvestuse protsess ja omahinna kujunemine
 Tegevuspõhine kuluarvestus
 Jääktulupõhise kasumi kujunemine
 Osakuluarvestuse kasutamine praktiliste juhtimisotsuste vastuvõtmisel
 Otsuste puu
 Kuidas juhtida rahavoogusid (rahakäivet) nüüdisaegses organisatsioonis?
 Kuidas prognoosida ja planeerida rahakäivet?
 Rahakäibe eelarve (prognoosi) vormid ja nende kasutamine
 Laekumiste ja väljamaksete prognoosimine ja planeerimine
 Täiendava raha vajaduse määramine
 Eelarvete koostamine
 Praktiline ülesanne: Olulisemate eelarvete koostamine (finantsplaneerimine)
 Eelarvestamise eripära erinevates organisatsioonides
 Traditsioonilise eelarvestamise puudused muutuvas konkurentsikeskkonnas
 Tegevuspõhine eelarvestamine (activity-based budgeting, ABB)
 Kohanduv eelarvestamine (beyond budgeting)
 Miks eelarvetest ei ole kasu?
 15 soovitust eelarvete koostamiseks
 Mineviku finantsanalüüsidelt eesmärgistatud ja controllingu aruannete analüüsidele
Olulisemad teemad: Finantsjuhtimine,
juhtimisarvestus ja controlling. Sander Karu

KULUDE
JUHTIMINE
KASUMLIKKUSE
JUHTIMINE
TULEMUSLIKKUSE
JUHTIMINE
Tulemuslikkuse juhtimine
Tulemuslikkuse juhtimise (performance management) eesmärgiks on tagada, et
organisatsioon ja selle kõik allsüsteemid (protsessid, allüksused, meeskonnad,
töötajad jne) saavutaksid koostöös organisatsiooni ette püstitatud eesmärgid.
Allikas: Sander Karu (2008). Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis, lk 49

TEST 2
5. Tulemuslikkuse mõõtmisel on prioriteetne keskenduda:
A. väljundite mõõtmisele
B. sisendite mõõtmisele
C. protsesside mõõtmisele
D. meetmete mõõtmisele
6. Kuluarvestuse süsteemi arendamisel on kõige olulisem keskenduda
A. kululiikide arvestusele
B. kuluobjektide (kulukandjate) arvestusele
C. kulukohtade arvestusele
D. tegevuste kulude arvestusele
7. Finantsanalüüsi alustatakse:
A. analüüsitavate aruanne valimisest
B. analüüsi eesmärkide püstitamisest
C. analüüsi meetodite valikust
D. analüüsitavate näitajate valikust

 Majanduskeskkonna ja olemasoleva olukorra analüüs
 Missiooni, visiooni ja väärtushinnangute formuleerimine ja kommunikeerimine
 Äriidee/tegevusvaldkond/põhikirjalised ülesanded
 Väljundi määratlemine: kas väljundiks on toode, teenus või projekt
 Strateegiliste eesmärkide püstitamine, strateegiate väljatöötamine ja valik
 Kriitiliste edufaktorite määratlemine
 Väärtusahela analüüs
 Protsesside ja tegevuste kujundamine ja kaardistamine
 Controllingusüsteem ja tulemuslikkuse mõõtmine
 Info- ja aruandlussüsteem, sh raamatupidamise printsiibid, sise-eeskirjad ja
kontoplaan, e-arved
 Vastutuskeskuste kujundamine
 Tööülesannete, õiguste, kohustuste ja vastutuse määratlemine
 Meeskonna kaasamine ja väljaõpe
 Audiitori soovitused
 Juurutamine ja arendustegevus projektina: Miks?, Mis?, Kuidas?, Kes?
 Tulemuslikkust toetavate motivatsioonisüsteemide juurutamine
ETTEVALMISTUSED JUURUTAMISEKS

EESMÄRKIDE JA KRIITILISTE EDUFAKTORITE
MÕÕTMINE
Määratle pakutava toote/teenuse/projekti:
kvantiteet (mida ja kui palju?)
kvaliteet (millistest kvaliteedinõuetest
lähtutakse?)
aeg (mis tähtajaks või millise perioodi
jooksul?)
kasumlikkus, kulu, hind, väärtus (kui palju
kasumit, lisaväärtust, kasulikkust, tulu või kulu?)
Defineeri väljund (kliendile
pakutav
toode/teenus/projekt):
toode (tooted) või pooltoode
(pooltooted)
teenus(ed)
projekt(id)
avalik(ud) teenus(ed)
siseteenus(ed)

PROTSESSIDE KUJUNDAMINE
ORGANISATSIOONI EKSISTENTSIKS JAARENGUKS (STRATEEGIATE
VÄLJATÖÖTAMISEKS) VAJALIKUD PROTSESSID JA TEGEVUSED

MÕÕDIKUTE JA SIHTVÄÄRTUSTE LISAMINE
(STANDARDID)
Kriitiline edufaktor
• Kvaliteedi tõstmine
• Efektiivsuse ja paindlik-
kuse suurendamine
• Töötajate arendamine
• Kliendi rahulolu
suurendamine
• Hankeaja vähendamine
• Uue toote juurutamine
• Turvalisuse
suurendamine
• Arvete laekumine
parendamine
• Töötajate rahulolu
suurendamine
Mõõdik + sihtväärtus

KONTOPLAAN (KLASSIFIKATORID, KOODID)
CONTROLLINGUKS
KONTO (KLASSIFIKAATORI, KOODI) NIMETUS JA SISU
3XA - TULU AABITS X MÜÜGIST MÜÜGIÜKSUSES A
3XB
3XC
3YA
3YB
3YC
3A, 3B, 3C - MÜÜGIÜKSUSTE A, B JA C MÜÜGITULUD
3X, 3Y - AABITSATE X JA Y MÜÜGITULUD
3 TULUDE KOOND
4XA
4XB
4XC
4YA
4YB
4YC
4A, 4B, 4C - MÜÜGIÜKSUSTE A, B JA C MÜÜDUD AABITSATE KULU
4X, 4Y - AABITSATE X JA Y KULU
4 KULUDE KOOND

Praktilised juhtimiskogemused raamatus
“JUHTIMISE VÕLU JA VALU” (autor
Sander Karu)
Täpsem info ja müük otse kirjastusest
Rafiko Kirjastus OÜ,
www.rafiko.ee
rafiko@rafiko.ee
14

TERMINOLOOGIA: EELARVED JA EELARVESTAMINE
Eelarve (7)
Plaan
Baasiline eelarvestamine (baasist lähtuv, traditsiooniline,
ajalooline, iibeline eelarvestamine)
Nullbaasieelarve
Perioodiline eelarvestamine (traditsiooniline eelarvestamine)
Pideveelarvestamine (pidevplaneerimine, libisev planeerimine)
Pideveelarve
eelarvestamiseks ehk eelarve(te) koostamiseks
Prognoosimine
Nullbaasiga eelarvestamine
Ülevalt alla“ meetod
„Alt üles“ meetod
Vastassuunaline meetod Nullbaasiga eelarvestamise
Paindlik eelarve
Staatiline eelarve

 eelarvestamise eesmärke,
 olulisemaid mõisteid,
 vastutuskeskuste ja eelarveomanike tööülesandeid, õigusi, kohustusi
ja vastutust eelarvestamisel,
 eelarvestamisel kasutatavaid meetodeid,
 eelarvete vorme, vajalikke abitabeleid ja juhendeid nende
koostamiseks (NB! Eelarve ja aruande vormide vastavus),
 eelarvestamise ajakava põhimõtteid (eelarvelogistika,
eelarvekalender),
 eelarvete läbivaatamise korda (koosolekud, läbirääkimised,
otsustamise kord),
 kes millist infot annab, mis ajaks seda infot on vaja ja mis kujul see
peab olema,
 dokumendikäivet: kui mitu koopiat tuleb esitada ja kellele need
koopiad saata,
 eelarveperioodi jooksul ja lõpus esitatavate aruannete vorme,
koostamise juhendeid ja vastutust
EELARVEJUHENDI SISU
Allikas: Karu jt, 2007. Eelarvejuhendi koostamine kohalikele omavalitsustele, riigiasutustele, äriühingutele

Kulude juhtimine on eesmärkidele ja tulemuslikkusele suunatud mõttelaadist lähtuvat
eesmärgistatud tegevusprotsess, mille abil kindlustatakse erinevad huvigrupid
vajaliku finants- ja mittefinantsinfoga, mis on vajalik:
 strateegiate väljatöötamiseks,
 organisatsiooni strateegiliste eesmärkide saavutamiseks,
 kasumlikkuse suurendamise (kulude vähendamise) strateegiate väljatöötamiseks ja
juurutamiseks,
 nii strateegiliste, taktikaliste kui ka operatiivsete juhtimisotsuste sh kulude
juhtimisega seotud otsuste vastuvõtmiseks,
 planeerimiseks, controllinguks ja tulemuslikkuse hindamiseks,
 kulukäiturite ja kulu-tulemus seoste kindlakstegemiseks,
 kuluobjektide (toodete, teenuste, klientide jt kuluobjektide) eelarvestamiseks,
arvestamiseks ja tulemuslikkuse hindamiseks,
 nii organisatsioonisisese kui ka -välise (sh majandusaasta aruande ja raamatupidamise
aastaaruande) aruandluse koostamiseks ja
 muude organisatsioonile pandud kohustuste täitmiseks.
KULUDE JUHTIMINE

Vali kuluobjektid
Tee kindlaks kulukäiturid
Määratle kulukohad ja tegevused
Otsusta kulude jaotamise ulatus (kas jaotada kõik kulud?)
Vali kulude arvestuse meetodid
Liigita kulud
Moodusta kulukogumid
Paiguta otsekulud kuluobjektidele, kulukohtadele, tegevustele
Jaota kaudkulud ja üldkulud kuluobjektidele
TOOTE KULUARVESTUSE PROTSESS

AMORTISATSIOONIKULU (KULUMI)
ARVESTUSE KÄSIRAAMAT, Sander Karu
19
Praktilised soovitused ja näited +CD
amortisatsioonikulu (kulumi) arvestamiseks
Täpsem info ja müük otse kirjastusest
2008
www.rafiko.ee
rafiko@rafiko.ee

OTSESED MATERJALIKULUD
+ OTSESED TÖÖJÕUKULUD
+ MUUD OTSEKULUD
= OTSEKULUD KOKKU
KOGUKULUDE KUJUNEMINE
+ KAUDSED MATERJALIKULUD
+ KAUDSED TÖÖJÕUKULUD
+ PÕHIVARA AMORTISATSIOONIKULU
+ MUUD PÕHITEGEVUSE ÜLDKULUD
= PÕHITEGEVUSE KULUD KOKKU
+ TURUSTUSKULUD
+ ÜLDHALDUSKULUD
+ MUUD ÄRIKULUD
+ FINANTSKULUD
= KOGUKULUD (KULUD KOKKU)

TOOTE (T) VÕI PERIOODI (P) KULUTUS
KULUTUS
 Põhimaterjal
 Tooner printerile müügiosakonda
 Kohver juhataja laptopile
 Tagavaraosa põhivara remondiks
 Töötasu tootmisjaoskonna juhatajale
 Töötasu täielikku iseseisvust omava
tootmisallüksuse juhile
 Küttekulu müügiosakonnas
 Müügimehe bensiinikulu
 Pearaamatupidaja bensiinikulu kaupluse
külastamiseks isiklikel eesmärkidel
 Transpordikulud seoses põhivara
soetamisega
 Kvaliteedikontrolöri töötasu
“T” VÕI “P”

MUUTUVKULUDE KÄITUMINE

“EELARVEJUHENDI KOOSTAMINE kohalikele
omavalitsustele, riigiasutustele, äriühingutele” (Sander Karu,
Tähvi Milt, Peeter Albi, Annika Jaansoo, Sulev Liivik, Marelle Erlenheim,Ahti
Kallaste, Peep Pallasma, Riho Peek)
 Praktilised soovitused ja näited + CD eelarvete
koostamisest ja eelarvestamise korraldamisest nii
kohalikes omavalitsustes, riigiasutustes kui ka
äriühingutes
 Täpsem info ja müük otse kirjastusest
 Rafiko Kirjastus OÜ,
 2007
 www.rafiko.ee

Üldkulud (kaudkulud)
1 2 K
TRADITSIOONILINE
MEETOD
PÕHITEGEVUSE JA
TUGITEENUSTE
KULUKOHAD
1 2 N
I samm
Kuluobjekt(id)
II samm
Üldkulud
(ressursside kulud)
1 2 x
PÕHI – JA
TUGITEGEVUSED
1 2 M
I samm
Kuluobjekt(id)
II samm
TEGEVUSPÕHINE
MEETOD
Üldkulud
(kaudkulud)
1 2 K
OTSENE
JAOTAMINE
Kuluobjekt(id)
I samm
ÜLDKULUDE JAOTAMISE MEETODID

JÄÄKTULUPÕHISE KASUMI KUJUNEMINE
MÜÜGITULU = ühikute arv * ühiku hind
MIINUS
MUUTUVAD KULUD = ühikute arv * ühiku MK
VÕRDUB
JÄÄKTULU ehk KATE ehk piirkulu
VÕRDUB
KASUM
MIINUS
PÜSIKULUD
TASUVUSPUNKTIS
ON
KASUM NULL

AS Mõmmi soovib turule tuua uut teenust “KARUJAHT”. Uue
teenuse arendamise kulud on 180000 € ja juurutamise
tõenäosus 75 %.
Juhul, kui juurutatud teenus on väga edukas, saadakse kasumit
540000 €, kui teenus on edukas, saadakse kasumit 100000 € ja
kui teenus on väheedukas, saadakse kahjumit 400000 €.
Tõenäosus väga edukaks tulemuseks on 40 %, edukaks 30 % ja
väheedukaks 30 %.
Kas tuua turule uus toode või mitte?
ÜLESANNE: OTSUSTE PUU

LAHENDUS: OTSUSE PUU
VÕIMALIK
KASUM
EDUKUSE
TÕENÄOSUS
OODATAV
VÄÄRTUS
EI ARENDA
ARENDAME
JUURUTAMINE
ÕNNESTUB 0,75
0,25 JUURUTAMINE
EBAÕNNESTUB
0,4 - VÄGA EDUKAS
0,3 - EDUKAS
0,3 VÄHEEDUKAS

KULUDE JUHTIMINE JA ARVESTUS
TULEMUSLIKKUSELE SUUNATUD
ORGANISATSIOONIS, I osa, Sander Karu
 Uue raamatu tutvustus
 Rafiko Kirjastus OÜ
 www.rafiko.ee
 ISBN 978-9985-9213-9-5 (pehme kaas)
 ISBN 978-9985-9910-0-8 (kõva kaas)


 Ettevalmistused rahavoogude (rahakäibe) juhtimiseks)
 Ühtse arusaama kujundamine rahakäibest ning selle seostest
tegevuste ja olulisemate eelarvetega/aruannetega
 Rahastamisprofiili valik ja rahastamisallikate leidmine
 Rahakäibeprognoosi koostamine (rahakäibe eelarve, cash-flow)
 Käibekapitali juhtimine
 Rahavoogude aruande koostamine
 Investeeringute juhtimine
Olulisemad tegevused rahakäibe juhtimisel
nüüdisaegses organisatsioonis

Raha konversiooniperioodi lühendamiseks tuleb vähendada
keskmist varude perioodi ja keskmist ostjatelt laekumata
arvete perioodi ning suurendada keskmist hankijatele
tasumata arvete tasumise perioodi.
KESKMINE VARUDE KONVERSIOONIPERIOOD
KESKMINE OSTJATELT ARVETE
LAEKUMISE KONVERSIOONIPERIOOD
KESKMINE HANKIJATELE TASUMATA
ARVETE KONVERSIOONIPERIOOD
RAHA KONVERSIOONIPERIOOD
PLUSS
MIINUS
VÕRDUB
RAHA KONVERSIOONIPERIOOD

KOONDEELARVE KOOSTAMISE PROTSESS
PÕHITEGEVUSE EELARVETE
KOOSTAMINE
FINANTSEELARVETE
KOOSTAMINE
Allikas: Karu, Zirnask 2004. Eelarvestamine – üks strateegilise controllingu juurutamise eeldusi organisatsioonis, lk 167

PÕHITEGEVUSE EELARVESTAMISE PROTSESS
TOOTMISES
MÜÜGI EELARVE
TOOTMISE EELARVE
MATERJALIDE
EELARVE
VALMISTATUD JA
MÜÜDUD TOODANGU
KULU EELARVE
TÖÖJÕU-
EELARVE
TOOTMISLIKE ÜLD-
KULUDE EELARVE
EELARVESTATUD
KASUMIARUANNE
TURUSTUS- JA
ÜLDHALDUSKULUDE
EELARVED:
•ARENDUSKULUDE
EELARVE
•TURUSTUSKULUDE
EELARVE
•MÜÜGIJÄRGSE
TEENINDUSE
EELARVE
•ÜLDHALDUSKULUDE
EELARVE
VARUDE
EELARVE

EELARVESTAMINE – ÜKS STRATEEGILISE
CONTROLLINGU …. (Sander Karu, Villu Zirnask)
 Teie ees on raamat eelarvestamisest –
valdkonnast, mida on nimetatud
represseerimise tööriistaks (Bob Lutz, Chrysler:
budgets – tools of repression) ja Ameerikale
hukatuslikuks (Jack Welch, ex CEO, General
Electric: budgets – the bane of America), kuid
mida vaatamata eeltoodule kasutab enamik nii
kasumile suunatud kui ka kasumile
mittesuunatud organisatsioone nii Eestis,
Euroopas kui ka mujal maailmas.
 Täpsem info ja müük otse kirjastusest
2007
www.rafiko.ee
rafiko@rafiko.ee

ÜLESANNE: EELARVETE KOOSTAMINE - ALGINFO
 Koostada algbilanss
 Koostada müügieelarve toodete lõikes (ME)
 Koostada müügieelarve müügijuhtide lõikes (MEM)
 Koostada müügieelarve klientide lõikes (MEK)
 Koostada ühikuline tootmiseelarve (TEÜ), tükk
 Koostada materjalide kasutamise eelarve (TEM) tootele VÕLU
 Koostada materjalide kasutamise eelarve (TEM) tootele VALU
 Koostada materjalide ostu eelarve (TEMO)
 Koostada otsetööjõukulude eelarve (TETJ)
 Koostada turustuskulude eelarve (TKE)
 Koostada üldhalduskulude eelarve (ÜHKE)
 Koostada üldkulude eelarve (ÜKE)
 Jaotada üldkulud (TEÜJ)
 Koostada toodete VÕLU ja VALU eelarved (TET)
 Koostada varude eelarve (TEV)

MIKS EELARVETEST EI OLE KASU?
 puudulik arusaam eelarvestamise eesmärkidest ja tähtsusest
 organisatsiooni eesmärgid on ebaselged, prioriteedid määratlemata
 eelarved ei ole seotud organisatsiooni väljunditega (olulisemate kulukandjatega)
 keskendutakse valedele või ebaolulistele mõõdikutele
 strateegiad ei ole seotud eelarvetega
 eelarved ei kindlusta nüüdisaegsete juhtimisotsuste tegemiseks vajalikku infot (vähe
kasutatakse nullbaasiga, pidev- ja kohanduvat eelarvestamist ning paindlikke eelarveid)
 ebareaalsed eelarved (kellele ja miks kasulik?)
 liigne keskendumine minevikule (ära ületähtsusta minevikku - mineviku sündmused ei
pruugi korduda ja keskkond meie ümber muutub pidevalt)
 töötajate tööülesandeid ei seostata eelarvetega
 töötajaid ei kaasata eelarvestamise protsessi
 puuduvad tulemuste saavutamist toetavad motivatsioonisüsteemid (kiputakse koostama
„lõtvu eelarveid“ - ala-eelarvestatud tulud, üle-eelarvestatud kulud)
 töötulemuste hindamisel ei tunnustata tulemuslikku töötegemist vaid töölkäimist
 ei arvestata eelarvete koostamise käitumuslikku külge; eelarveid kasutatakse karistamiseks
ja töötajate hirmutamiseks (kui eelarvet ei täida, leiame uue töötaja!)
 vähene pühendumine organisatsiooni tippjuhtkonna poolt
 ei tähtsustata eelarvetest kinnipidamist
 ratsionaalse otsustamise vältimine (eelarvestamine või “terve mõistus”)

CONTROLLINGU ARUANNETE ANALÜÜS
Hälvete analüüs
Tulemuskeskuste
analüüs
Tegevuste analüüs

rohkem slaide osalejatele...
Järgmine koolitus ja täpsem info
koolitusprogrammidest
http://www.finantskoolitused.ee/
Kohtumiseni
koolitusel!

Finantsjuhtimine, juhtimisarvestus ja controlling raamatupidajale ja finantsjuhile

Empfohlen

Empfohlen

Weitere ähnliche Inhalte

Was ist angesagt?

Was ist angesagt? (20)

Ähnlich wie Finantsjuhtimine, juhtimisarvestus ja controlling raamatupidajale ja finantsjuhile

Ähnlich wie Finantsjuhtimine, juhtimisarvestus ja controlling raamatupidajale ja finantsjuhile (13)

Finantsjuhtimine, juhtimisarvestus ja controlling raamatupidajale ja finantsjuhile