Ülevaade magistritööst "Kuidas loetakse turundusliku sisuga e-kirju?". Raimo Matvere ettekanne Tartu Ülikooli Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi vilistlaskonverentsil juunis 2011.
17. Tänan tähelepanu eest! Raimo Matvere http://www.linkedin.com/in/raimomatvere www.adm.ee E-postiturunduse Nirvaana on see, kui e-kirjade vastuvõtja teeb oma e-postkasti eraldi kausta Sinu saadetud kirjade jaoks! (Groves, 2009)
Hinweis der Redaktion
Suhteturundus: Grönroos Alates 20. sajandi keskpaigast on vaadatud turundustegevust lähtuvalt 4P kontseptsioonist, mille lõi USA turundusprofessor Jerome McCarthy 1960. aastal (NetMBA 2002; Provenmodels 2005). Selle järgi tuleb lähtuda turunduse planeerimisel peamiselt neljast faktorist: toode ( product ), hind ( price ), distributsioon ehk jaotusvõrk ( place ) ning promotsioon ( promotion ). Turgude arengu ning suhtlus- ja turunduskanalite hulga suurenemisega on muutunud turunduse mõte oluliselt laiemaks. Meilide arv - Radicati, Nielsen 2011 ja 65% kasvatab - marketingprofs ROI fakt - SEOtips Grönroos (1994) käsitles juba 1990. aastate keskel paradigma muutusi turunduses, kus fookus on liikunud 4P lähenemiselt suhteturundusele. Tema käsitluse järgi on turunduse eesmärgiks luua, hoida ning arendada suhteid nii partnerite kui klientidega ja seda kõike viisil, mis on kasumlik ning kus mõlema osapoole eesmärgid saavad täidetud. Selle täitmise vahenditeks on lubaduste täitmine ning vastastikused vahetustehingud. Payne et al (2003) on välja toonud suhteturunduse põhiprintsiibina kliendi rahulolu kasvatamise ettevõtte ning kliendi vahelises suhtes. Mida kõrgem on rahulolu suhtega (mitte vaid toote või teenusega), seda suurem on tõenäosus, et klient jääb ettevõttega seotuks pikemaks perioodiks. Seega on autorite nägemuses oluline liikuda kaugemale „üks müük korraga“ mõtteviisist ning ehitada turundus üles pikaajalistele ning mõlemale poolele kasulikele suhetele
E-postiturunduse piirangud, ohud, võimalused; E-kiri ja tema 7 osa: Arnold „Email Marketing for Dummies“ (2008); Groves „The Constant Contact Guide to Email Marketing“ (2009); Mullen & Daniels „Email Marketing: An Hour a Day“ (2009); dotMailer, Epsilon, Nielsed, Radicati, Sign-up, eConsultancy, e-Dialog etc.
Millest sõltub, kas e-postireklaam avatakse või mitte? Milliste pealkirjadega e-kirju avatakse suurima tõenäosusega? Millised e-postireklaamid jäetakse avamata? Miks? Millises järjekorras lugejad e-kirja osasid märkavad ja nendega tutvuvad? Kas olulisemat rolli mängivad tekstilised või kujunduslikud elemendid? Kuidas mõjutab tähelepanu suunamise järjekord otsuseid e-kirja saatja poolt soovitud tegevuse teostamiseks ehk linkidel klikkimiseks? Kas on võimalik välja tuua edutoova e-postireklaami mudel ehk milliste tunnuste ning lahendustega e-kirjad äratavad enim tähelepanu ning viivad lugeja reklaami saatja poolt soovitud tegevuseni? Kas teoreetiliste materjalide põhjal muudetud e-postireklaame avati rohkem? Kas teoreetiliste materjalide põhjal muudetud e-postireklaamide linkidel klikiti rohkem kui teistel e-postireklaamidel? Kuidas hindasid uuringus osalejad originaal- ja muudetud versioonide erinevusi ning meeldivust/arusaadavust?
Kui huvide/vajadustega ei kattu, siis e-kirja kindlasti ei avata; Esmalt tutvutakse saatja nimega, see on kõige olulisem filter; Kirja avamise otsus tehakse lõplikult saatja nime ning teemarea kooskõlas; Teemarida: selge (kasutajale kasu lubav) pakkumine ja provokatiivne, huvitav väide aitavad avamisele kaasa; Saatja e-postiaadress ei oma avamisotsuse tegemisel rolli.