3. Majanduse tõusutrendi veab eksport
• 2010. aasta III kvartalis kasvas majandus võrreldes eelmise aasta
sama ajaga 4,7%.
• Majanduskasvu kiirenemine toetus jätkuvalt tööstussektori
ekspordile. Oluline mõju oli konkurentsivõime ja majanduse
tootlikkuse paranemisel, mis tulenes ettevõtete kulude
kärpimisest ja tootmise efektiivsuse suurendamisest.
• Sisenõudlus jäi ilmselt ka kolmandas kvartalis nõrgaks, kuid see
on näitamas mõningaid paranemise märke ja panus kasvu võis
suvekuudel olla juba positiivne.
• Tööstustellimuste seis viitab majanduskasvu jätkumisele, kuigi
eksporttööstuse väga kiire tõus võib aasta viimastel kuudel
aeglustuda. Järgmiste kvartalite jooksul peaks majanduskasvule
rohkem tuge pakkuma sisenõudluse pool.
5. Majanduskasvu vedajaks oli eksportsektor,
kuid sisenõudluse panus kasvu võis olla
suurem kui I poolaastal
0
15
30
45
60
75
90
105
120
-35
-30
-25
-20
-15
-10
-5
0
5
10
15
20
25
30
35
40
45
I
2003
III I
2004
III I
2005
III I
2006
III I
2007
III I
2008
III I
2009
III I
2010
III
%,v.e.a.
Majandususaldusindeks (p.sk.) SKP reaalkasv
Jaemüügimahuindeks Tööstustoodanguindeks
Ehitusmahuindeks Kaupade eksport
6. Septembris oli töötleva tööstuse kasv aasta kiireim
(32%). Vaatamata kiirele kasvule on toodangu maht
jõudnud vaid 2005. aasta tasemele.
0
20
40
60
80
100
120
140
-40
-30
-20
-10
0
10
20
30
40
01
2005
05 09 01
2006
05 09 01
2007
05 09 01
2008
05 09 01
2009
05 09 01
2010
05 09
%
Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritudmahuindeks, v.e.p.
Tööpäevade arvuga korr. mahuindeks, v.e.a.
Toodangu mahuindeks, 2005=100
7. Septembris pöördus jaemüük langusest kasvule.
Kaupade tellimused ja müügi prognoosid on
optimistlikumad kui aasta tagasi
-80
-60
-40
-20
0
20
40
60
80
-40
-30
-20
-10
0
10
20
30
40
01
2006
05 09 01
2007
05 09 01
2008
05 09 01
2009
05 09 01
2010
05 09
%, v.e.a.
Jaemüükpüsivhindades (% v.e.a.) Kaupade tellimused järgneval 3-4 kuul (p.sk.)
Müük järgneva 3 kuu jooksul (p.sk.)
8. Kaupade eksport kasvas septembris 40%. Ekspordimaht
on saavutanud kriisieelse taseme. Pooltes harudes
ekspordimahud siiski veel madalamad.
-40
-20
0
20
40
60
0
3
6
9
12
15
2005 2006 2007 2008 2009 2010
%mld krooni
Kaupade ekspordi maht (mld kr)
Kaupade ekspordi kasv (%, parem sk)
Ekspordi kasv ilma mineraalsete toodeteta (%, parem sk)
Kaupade impordi kasv (%, parem sk)
Allikas: Eesti Statistikaamet
9. Toidu kallinemine maailmaturul põhjustas
inflatsiooni kiirenemise oktoobris 4,7%ni. Ka
eurotsoonis oli hindade tõus aasta kõrgeim.
-1
0
1
2
3
4
5
6
-2
0
2
4
6
8
10
12
2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010
%%
Kuine THI (parem skaala) THI Baasinflatsioon Eurotsooni inflatsioon
12. Riigieelarve täitmine
• Riigieelarve tulude laekumine on suveprognoosis oodatud
tasemel.
• Kümne kuuga on laekunud 70,3 mld krooni ehk 83,2% planeeritust
(eelneva aastaga võrreldes 3 mld ehk 4,5% enam). Oktoobris laekus tulusid
6,5 mld krooni.
• Kulude maht väiksem eelnevast aastast hoolimata välistoetuste
paremale kasutamisele.
• Oktoobris tehti kulusid 7,3 mld, kümne kuuga kokku 70,1 mld krooni ehk
76,7% planeeritust (eelneva aastaga võrreldes pool miljard ehk 0,8%
vähem, ilma välisvahenditeta aga 1,7 miljardit, ehk 2,7% vähem).
• Kümne kuuga on riigieelarve kassapõhiselt 231,7 miljoni
krooniga ülejäägis (3,5 mld parem kui eelmisel aastal samal
perioodil).
14. Tulude laekumine ületab eelarves
planeeritut
• Maksutulud laekuvad suveprognoosi graafikus ehk
rohkem kui eelarves planeeritud.
• Mittemaksuliste tulude kuine laekumine on kõikuv,
kuid kokkuvõttes on laekumine ootuspärane.
• Kümne kuuga laekus tulusid 70,3 mld krooni, sellest:
• 52,3 mld maksutuludena (84,7% eelarvest);
• 18 mld mittemaksuliste tuludena (79,1% eelarvest).
• Võrreldes 2009. aasta kümne kuuga laekus
maksutulusid 486,7 mln krooni enam ning
mittemaksulisi tulusid 2,5 mld krooni enam.
15. Mittemaksulisi tulusid laekub ootuspäraselt
• Võrreldes 2009 aasta esimese kümne kuuga laekus mittemaksulisi tulusid sel aastal ca 2,5
mld krooni rohkem:
• toetuseid ca 1,8 mld krooni rohkem;
• varadelt saadavaid tulusid ca 0,9 mld krooni rohkem (sh kvoodimüük 0,9 mld);
• varade müügitulu ca 120 mln krooni rohkem.
• saastetasusid ca 215 mln krooni vähem;
• trahve ca 70 mln krooni vähem;
• Varadelt laekuvate tulude kõrge eelarve täitmise tase tuleneb peamiselt Eesti Energia
makstud dividendidest. Samuti on oktoobri lõpuks laekunud rahvusvaheliste
heitmekvootide müügitulu ca 950 mln krooni. Seevastu intressitulusid laekub eelmise
aastaga võrreldes vähenenud intressimäärade tõttu väiksemas mahus.
Riigieelarves planeeritu täitmine (%)
73,1 81,9 65,0 30,8 115,0 98,371,6 76,1 67,4 25,5 98,5 128,979,1 96,9 72,3 62,4 108,0 72,7
0
20
40
60
80
100
120
140
KOKKU Kaupade ja teenuste
müük
Toetused Mat.ja immat.varade
müük
Tulu varadelt Muud tulud
2008 2009 2010
16. Mittemaksuliste tulude laekumine sõltub
dividendide ja välistoetuste makseajast
1,32 3,20 0,85 1,01 1,70 2,20 3,24 1,06 2,23 1,22
0,0
0,5
1,0
1,5
2,0
2,5
3,0
3,5
4,0
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
2010 2009 2008
Mittemaksuliste tulude laekumine (mld krooni) kuude lõikes aastatel 2008 2010‑
• Oktoobrikuu väiksem laekumine septembriga võrreldes tulenes toetuste mahu
vähenemisest (1,4 miljardit krooni).
• Kvoodimüügi tulusid laekus oktoobris septembrikuust 325 mln krooni võrra enam.
• Ülejäänud tululiikide laekumine püsib stabiilsel tasemel.
18. Riigieelarve kulusid tehtud 76,7%
6,4 7,2 7,3 6,7 7,0 7,6 7,3 6,5 6,9 7,3
0
2
4
6
8
10
12
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
2010 (mld krooni) 2009 (mld krooni) 2008 (mld krooni) 2007 (mld krooni)
• Kümne kuuga on riigieelarvest kulusid tehtud 70,1 mld krooni (0,8% vähem
kui eelneval aastal), sellest oktoobris 7,3 mld.
• Kulude sarnasele mahule vaatamata on nende struktuur võrreldes eelneva
aastaga oluliselt muutunud:
• välistoetuste suuremad väljamaksed (1,2 mld krooni enam kui eelneva aasta
kümne kuuga);
• sotsiaalmaksu väiksemast laekumisest tingitult on eraldis Haigekassale
ravikindlustuse kuludeks eelmise aastaga võrreldes väiksem (918,7 mln);
• kohustusliku kogumispensionifondi kannete ajutisest lõpetamisest tulenevalt on
vastav kulu väiksem (1,1 mld);
• suurenenud on mitmed sotsiaalkulud ca 1,1 mld krooni (sh. pensionikulu 563,7
mln, vanemahüvitis 311 mln jne).
19. Välistoetuste kasutamine suurenenud
võrreldes eelneva aastaga 16,4%
Riigieelarve kulud allikate lõikes (kümme kuud)
• Kümne kuuga on enim kulusid tehtud riigitulude arvel (59,6 mld ehk 80%
planeeritust), sellest oktoobris 5,8 mld ehk 7,8% planeeritust).
• Välisvahendite arvel on 10 kuuga väljamakseid tehtud 8,5 mld (57,4%
planeeritust), mis on võrreldes eelneva aastaga 16,4% ehk 1,2 mld enam.
59,59 8,48 0,18 1,11 0,57
80,0
57,4
324,7
84,0 76,4
0
50
100
150
200
250
300
350
0
10
20
30
40
50
60
70
riigitulud välistoetus muu toetus riigisisesed tehingud majandustegevus
kulud (mld krooni) kulud (% eelarves planeeritust)
Välisvahendite finantstabelis ja riigieelarve täitmise andmetes toodud väljamaksed ei ole üheselt võrreldavad, kuna välisvahendite
finantstabelis kajastatakse ka riigiasutustele tehtud ettemakseid, riigieelarve täitmises aga kajastuvad need kuluna alles siis, kui
riigiasutus need vahendid reaalselt ära kasutab.
20. Välistoetuste planeeritu täitmine suurim
Sotsiaal- ja Siseministeeriumi valitsemisalades
4,34 3,26 2,59 1,84 1,35 0,75
0,17 0,23
2,39 1,73 1,13 0,66 1,10 0,81
0,07 0,17
54,9
53,1
43,7
35,8
81,6
107,9
42,1
73,6
0
20
40
60
80
100
0,0
0,5
1,0
1,5
2,0
2,5
3,0
3,5
4,0
4,5
MKM PÕM HTM KKM SIM SOM KAM ülejäänud
kokku*
riigieelarve (mld; vasak skaala) kasutamine kokku (mld; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)
21. Välisvahendite kasutamine vahendite lõikes
10,16
1,93
0,44
1,32
0,45
0,14 0,09
5,45
1,63
0,45
0,09 0,33 0,08 0,03
53,6
84,1
101,4
7,0
73,2
60,9
27,6
0
10
20
30
40
50
60
70
80
90
100
110
0
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
2007-2013
struktuuri-
vahendid
2007-2013
maaelu/kalandus
2000-2006
ISPA+
Ühtekuuluvus
Euroopa
Põllumajanduse
Tagatisfond
(EAGF)
muu välistoetus Norra ja EMP Šveitsi
riigieelarve (mld; vasak skaala) kasutamine kokku (mld; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)
• Struktuurivahendite osas on väljamaksed 971 mln suuremad kui eelneval aastal samal
perioodil, samas eelarves planeeritu täitmine oli eelneval aastal 7 protsendipunkti suurem.
• Maaelu ja kalanduse toetusi (perioodi 2007-2013) on kümne kuuga välja makstud 1,63 mld
krooni, mis on 84% planeeritust, mis on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes ca 24%
ehk 359 mln krooni enam.
22. Välisvahendite väljamaksed 55,4% aastaks
planeeritust
• Kümne kuuga on välisvahendite arvel väljamakseid
tehtud 8 mld krooni, mis on ca 665 mln krooni võrra
rohkem kui eelneval aastal. Oktoobris tehti
väljamakseid ca 1,1 mld krooni.
• Struktuuritoetusi on esimese kümne kuuga välja
makstud 5,4 mld.
• Oktoobri lõpu seisuga on 108 meetmest (151
rakendusskeemiga) avatud 98 ja avamata veel 10
meedet. Kaheksa meedet on plaanitud avada veel sel
aastal ja kahe meetme avamine on planeeritud 2011.
aastal.
23. Tegevuskulud (sh. personalikulud)
madalamad võrreldes kahe eelneva aastaga
1,01 1,15 1,36 1,32 1,26 1,42 1,28 1,02 1,14 1,25
0,0
0,5
1,0
1,5
2,0
2,5
3,0
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
2010 (mld krooni) 2009 (mld krooni) 2008 (mld krooni) 2007 (mld krooni)
Kümne kuuga on tegevuskuludeks kasutatud 12,2 mld (3,3% ehk
422,7 mln vähem kui eelneval aastal), sellest oktoobri kuus 1,25 mld.
• Personalikuludeks kasutati kümne kuuga 7,1 mld krooni. Sellest
oktoobrikuus kasutati 700,8 mln. Eelmise aasta kümne kuuga
võrreldes on 2010. aasta kulu 5,7% väiksem (4238 mln).
• Majandamiskuludeks kasutati kümne kuuga 5,2 mld krooni, mis on
üks miljon rohkem kui eelneval aastal. Sellest oktoobrikuus kasutati
553,1 miljonit krooni.
24. Investeeringud tavapärasest mahust
suuremad
328,5 386,8 678,4 375,0 653,1 755,8 904,1 895,9 1 049,9 1 014,8
0
250
500
750
1 000
1 250
1 500
1 750
2 000
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
2010 (mln krooni) 2009 (mln krooni) 2008 (mln krooni) 2007 (mln krooni)
• Kümne kuuga on investeeringuteks riigieelarvest suunatud 7 mld krooni (üle 12%
enam kui 2009. aastal ja üle 17% enam kui 2008. aastal), mis on 86,7% riigieelarves
investeeringuteks ja investeeringutoetusteks planeeritud summast. Oktoobris suunati
investeeringuteks pisut üle ühe miljardi krooni, mis on peaaegu sama palju kui 2009.
aastal.
• Suurimad tehtud investeeringud ja investeeringutoetused oktoobris olid:
• Riigimaanteede remont (120 mln krooni);
• Regionaalne maanteede rekonstrueerimine (61,2 mln krooni);
• Tallinn-Pärnu-Ikla maantee Pärnu ümbersõidu ehitamine (32,7 mln krooni);
• Aruvalla-Kose teelõigu ja Mäo möödasõidu projekteerimine ja ehitus (38 mln krooni);
• Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi meditsiiniseadmed (22,5 mln krooni).
25. Riigipoolsed toetusi on kasutatud
tasakaalukalt
5,01 5,61 5,23 4,93 5,03 5,33 5,03 4,49 4,68 4,99
0
1
2
3
4
5
6
7
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
2010 (mld krooni) 2009 (mld krooni) 2008 (mld krooni) 2007 (mld krooni)
Kuised eraldised 2007- 2010 (ei sisalda investeeringutoetusi)
• Eraldiste maht on eelmise aastaga võrreldes vähenenud põhiliselt tänu
kulude struktuur muutustele – välistoetusi on paremini kasutatud, eraldisi
Haigekassale ravikindlustuse kuludeks on vähendanud sotsiaalmaksu
laekumise vähenemine. Samas kahe varasema aastaga võrreldes on maht
suurenenud).
• Eraldisteks on kümne kuuga suunatud 75,2% eelarvest (50,3 mld krooni),
mis on 1,5% (747 mln krooni) vähem kui eelmise aasta samal perioodil.
• Oktoobris kulus eraldisteks 7,4% aastaeelarvest (5 miljardit krooni), mis on
7,4% (345 miljonit krooni) enam kui eelmise aasta samal perioodil.
26. Sotsiaalmaksu tagasihoidlikum laekumine
võrreldes eelmise aastaga mõjutab
sotsiaalkulusid
• Sotsiaalkulud moodustavad 2010. aasta riigieelarvest 40,5% (36,9 mld
krooni). Neist suurimad:
• eraldis Haigekassale ravikindlustuse kuludeks (oktoobri kulu 835,8 mln, 10 kuu kulu 8,9 mld ehk
80,6% planeeritust);
• pensionid kuludeks (oktoobri kulu 1,6 mld, 10 kuu kulu 16,4 mld ehk 83,5% planeeritust);
• peretoetused kuludeks (oktoobri kulu 134,2 mln, 10 kuu kulu 1,3 mld ehk 82% planeeritust);
• vanemahüvitis kuludeks (oktoobri kulu 229,7 mln, 10 kuu kulu 2,3 mld ehk 95,4% planeeritust);
• puuetega inimeste toetused kuludeks (oktoobri kulu 67 mln, 10 kuu kulu 647 mln ehk 91,9%
planeeritust);
• erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks kuludeks (oktoobri kulu 106,4 mln, 10 kuu kulu 1,1
mld ehk 85,5% planeeritust);
• eraldis Töötukassale töötutoetuse kuludeks (oktoobri kulu 8,2 mln, 10 kuu kulu 145,6 mln ehk
70,1% planeeritust).
• Suurimatest sotsiaalkuludest kasutati kümne kuuga 83,5% planeeritust
(30,8 mld). See on 210,3 mln enam kui eelneva aasta kümne kuuga
(tingitud Haigekassale suunatud ravikindlustuse kulu vähenemisest ning
muude kulude suurenemisest, põhiliselt pensionid ja vanemahüvitis).
27. Peamised sotsiaalkulud (10 kuud) I
Ravikindlustuse kulu vähenemine on lisaks sotsiaalmaksu laekumise vähenemisele
tingitud ka sellest, et 2009. aastal kanti jaanuarikuus Haigekassale eelneval aastal üle
kandmata vahendeid summas 288 mln, 2010. aastal aga 60 mln.
8,74 11,72 1,40
0,91 0,50
10,29 14,60 1,44 1,50
0,55
9,83 15,88 1,32 1,95
0,59
8,92 16,44 1,31 2,26
0,65
0
2
4
6
8
10
12
14
16
18
Ravikindlustus Pensionikulu Peretoetused Vanemahüvitis Puuetega inimeste
toetused
2007 (mld krooni) 2008 (mld krooni) 2009 (mld krooni) 2010 (mld krooni)
29. Haigekassa septembrikuus defitsiidis
Haigekassa kuiste tulemite võrdlus aastad 2008-2010 ja tekkepõhine eelarvepositsioon (mln)
• Septembrikuu defitsiit oli 83,2 mln krooni, üheksa kuu ülejääk kokku oli 168,8
mln krooni, mis on 603 mln krooni parem võrreldes eelmise aasta sama
perioodiga.
• 2009. aastal vähendatud kohustused mõjutavad kulusid. Üheksa kuu kulu on
kaheksa miljardit krooni, ca miljard krooni ehk 13% vähem võrreldes eelmise
aasta sama perioodiga.
• Septembris tehti kulusid 951 miljoni krooni eest, mis on 183,6 miljonit krooni
ehk ca veerandi võrra rohkem kui augustis.
168,8
-400
-300
-200
-100
0
100
200
300
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
2008 2009 2010 2010 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon
30. Töötukassa jätkuvalt ülejäägis
Saldoandmike infosüsteemi alusel kuised tulemid 2008-2010 ja tekkepõhine eelarvepositsioon (kuni
01.05.2009 koos Tööturuametiga)
• Aasta üheksa kuu tekkepõhine ülejääk oli 806,7 mln krooni, mis on ca 1,7 mld
krooni parem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Septembris paranes
eelarvepositsioon 102 mln krooni võrra.
• Üheksa kuu kulu on 1,9 mld krooni, 386 mln krooni ehk viiendiku võrra vähem
võrreldes eelmise aasta sama perioodiga;
• Septembris tehti kulusid 171,7 mln krooni, mis on 28 mln krooni rohkem kui
augustis. Töötuskindlustushüvitised kasvasid septembris 13 mln krooni ehk ca
kolmandiku võrra võrreldes augustiga.
806,7
-900
-750
-600
-450
-300
-150
0
150
300
450
600
750
900
-300
-200
-100
0
100
200
300
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
2008 2009 2010 2010 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon (parem skaala)
31. Muude kulude maht tavapärane
68,2 35,7 64,8 51,1 35,6 52,2 53,5 42,2 61,7 56,7
0
50
100
150
200
250
300
350
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
2010 (mln krooni) 2009 (mln krooni) 2008 (mln krooni) 2007 (mln krooni)
• Kümne kuuga on muudeks kuludeks kasutatud 521,8 miljonit
krooni ehk 51,2% planeeritust (vähenemine eelneva aastaga
tingitud eelmise aasta juunikuus toimunud ühekordse kuluga -
Sylvesteri müügiga seotud tulumaksuvaidlus, millest tulenevalt tuli
kanda enammakstud summalt arvestatud intressikulu).
• sellest oktoobris kasutati 56,7 miljonit krooni (5,6% eelarvest).
32. Kulud valitsemisalade lõikes – 10 kuud
0,17
6,06
1,24
3,09
1,39 1,97
6,06
3,00
1,75
4,88
33,74
0,55
73,0
75,6 76,8
74,3
44,9
82,5
66,9
55,7
84,1
77,8
83,6
72,9
0
10
20
30
40
50
60
70
80
90
0
5
10
15
20
25
30
35
40
Riigi-
kantselei
HTM JUM KAM KKM KUM MKM PÕM RM SIM SOM VÄM
kulud (mld krooni) kulud (% eelarves planeeritust)
Väikseim väljamaksete protsent on Keskkonnaministeeriumil mis on tingitud suurest
välisvahendite osakaalust eelarves, mille väljamaksetest suurem osa jääb aasta lõppu
samuti on suureks mõjutajaks eelarves planeeritud kvoodimüügi tuludest tehtavad kulud
(500 mln, mis lükkuvad 2011. aastasse). Väiksemad eelarve kasutamised
Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas ja Majandus- ja Kommunikatsiooni-
ministeeriumi valitsemisalas on samuti tingitud välisvahenditest.
33. Kulud valitsemisalade lõikes ilma
välisvahenditeta – 10 kuud
Keskkonnaministeeriumi valitsemisala väike eelarve kasutamise protsent on suuresti tingitud
eelarves planeeritud kvoodimüügi tuludest tehtavatest kuludest (500 mln, mis lükkuvad 2011.
aastasse), ilma selleta oleks eelarve täitmine 75,2%. Põllumajandusministeeriumi valitsemisala
väiksem eelarve kasutamine on tingitud täiendavate otsetoetuste maksmisest aasta lõpus.
0,12
4,62
1,21
3,02
0,56
1,92
3,64
1,39 1,71
3,77
32,89
0,55
78,1
86,5
77,4 75,7
45,1
82,7
77,8
65,6
85,1
77,9
83,0
72,9
0
10
20
30
40
50
60
70
80
90
0
5
10
15
20
25
30
35
40
Riigi-
kantselei
HTM JUM KAM KKM KUM MKM PÕM RM SIM SOM VÄM
kulud (mld krooni) kulud (% eelarves planeeritust)
34. Riigikassas hallatavaid likviidseid
finantsvarasid 16,5 mld krooni
• Alates aasta algusest on riigi likviidsed finantsvarad vähenenud kogumahus 2,35
miljardit krooni, mis tulenes peamiselt OÜ Elering ostust ning erakorralise
pensionireservi kasutamisest pensionikulude katteks sotsiaalmaksust puudujäävas
osas. Samas on suurenenud klientide vahendite maht (866,7 miljonit krooni).
• Oktoobrikuus vähenesid finantsvarad kokku 715,8 miljoni krooni võrra,
põhiliselt tänu likviidsusreservi vähenemisele (762,9 miljonit krooni) ehk jooksval
kuul laekus tulusid vähem kui tehti kulusid.
5,53 5,96 6,41 7,20 4,72 4,99
0,09 0,27 0,37
0,43
0,44 0,44
0,98
4,78 4,78
4,78
1,86
0,54
0,68
1,00
0,90
2,10
2,97
7,65
7,59
8,83
2,08 9,75
8,12
0
2
4
6
8
10
12
14
16
18
20
22
31.12.05 31.12.06 31.12.07 31.12.08 31.12.09 31.10.2010
Stabiliseerimisreserv OmandireformiReservifond Erakorraline Pensionireserv
Klientide vahendid Likviidsusreserv (kassareserv)
36. Valitsussektori eelarvepuudujääk
prognoosi kohaselt 1,3% SKPst
Esimese üheksa kuuga oli kogu valitsussektor tekke-
põhiselt defitsiidis 1,6 miljardi krooniga ehk 0,73% SKPst*
(ca 7,6 mld krooni parem kui eelneval aastal).
• riigieelarve defitsiidis 2,8 mld (1,3% SKPst);
• kohalikud omavalitsused ülejäägis 382,7 mln (0,18% SKPst);
• sotsiaalkindlustusfondid ülejäägis 975,5 mln (0,45% SKPst);
• ülejäänud valitsussektor defitsiidis 110,6 mln (0,05% SKPst).
Septembrikuus oli valitsussektor defitsiidis (0,09% SKPst
ehk 194,6 mln krooni).
*Prognoositav SKP Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi alusel 218,2 mld krooni.
37. Valitsussektori eelarvepositsioon
2010. aastal
• Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi kohaselt on 2010. aastal
valitsussektori eelarve defitsiit 2,73 mld krooni (1,3% SKPst).
• Esimese üheksa kuuga on kogu valitsussektor olnud defitsiidis 1,6 mld
krooniga (0,73% SKPst), mis on 7,6 mld krooni vähem kui eelmisel aastal
samal perioodil .
• Selle aasta kokkuvõttes ootame valitsussektori puudujäägiks jätkuvalt 1,3
protsenti SKP-st, kuid ülemäärase saastetasu kvoodi müük võib põhjustada
defitsiidi alanemist.
-2,7
-1,7
-0,7
-4,5
-4,0
-3,5
-3,0
-2,5
-2,0
-1,5
-1,0
-0,5
0,0
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
2008 (% SKPst) 2009 (% SKPst) 2010 (% SKPst)
38. MÕISTED
• v.e.p. – võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.
• v.e.a – võrreldes eelmise aastaga.
• Sesoonselt korrigeeritud SKP – hooajaliste tegurite mõju elimineeritud ja eemaldatud
erinevused võrreldavate perioodide tööpäevade arvus (nt riiklikud pühad).
• EMK – ettemaksukonto.
• Mld – miljard.
• Mln – miljon.
• 7 suurimat sotsiaalkulu - ravikindlustus, pensionid, peretoetused, vanemahüvitis,
puuetega inimeste toetused, erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks ning
töötutoetus.
• KOV – kohalik omavalitsus.
• EIB – Euroopa Investeerimispank (European Investment Bank).
• Valitsussektor – kõik riigi funktsioone täitvad asutused, ettevõtted, sihtasutused ja
organisatsioonid. Eestis kuuluvad valitsussektorisse riigieelarve, haigekassa,
töötukassa, kohalikud omavalitsused, RKAS, riigi sihtasutused ning avalik-õiguslikud
organisatsioonid.
• Maastrichti kriteerium riigi rahandusele - Valitsussektori eelarve puudujääk peab
olema väiksem kui 3% SKPst. Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60%
SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega.
