Riigi eelarvestrateegia 2017–2020. Eelarvestrateegia eesmärk on tagada eelarvepoliitika jätkusuutlikkus ning muuta valitsuse tegevus riigi ja valdkondlike arengute suunamisel tulemuslikumaks.

1. Riigi
eelarvestrateegia
2017–2020
28.04.2016

2. Riigi eelarvestrateegia
2017–2020
• Majanduskasv
• Perede majanduslik kindlustunne
• Riiklik julgeolek
• Haldusreform

3. Majanduskasv 2017–2020
• Majanduse nominaalkasv (eurodes)
ligikaudu 6% aastas
• Majanduse reaalkasv (ilma hinnatõusuta)
ligikaudu 3% aastas
2004-
2014
2015 2016* 2017* 2018* 2019* 2020*
SKP
reaalkasv
3,0 1,1 2,0 3,0 3,3 3,0 2,8
SKP
nominaalkasv
8,3 2,5 4,1 5,9 6,3 6,0 5,7

4. Majanduskasv kiirem kui Euroopas
keskmiselt
-16
-12
-8
-4
0
4
8
12
2006 2008 2010 2012 2014 2016* 2018* 2020*
%
EL28 majanduskasv
Eesti majanduskasv

5. Sammud majanduskasvu
kiirendamiseks
• Valitsuse eelarvepoliitika toetab ja stimuleerib majanduskasvu
• Tööjõumaksude langetamine (sotsiaalmaks -1% ja maksuvaba tulu tõus 205
euroni) ja madalapalgaliste tulumaksutagastus jätavad inimestele ja ettevõtetele
tarbimiseks, säästmiseks ja investeerimiseks
- 2017. aastal ligi 100 miljonit eurot
- 2017.–2020. aastal kokku üle 800 miljoni euro
• Muud meetmed
- Alates 2017. aastast väikeettevõtetele kuni 40 000 eurot käivet käibemaksuvaba
- Teadus- ja arendustegevusse EL-i vahenditest 2014–2020 perioodil kokku üle 600 mln euro
- Teadusele täiendavalt eelarvevahendeid 8 miljon eurot aastas
- Suurinvestori investeeringutoetuse piloot 2017. aastal 3 miljonit eurot
- Regionaalse mõjuga investeeringud teedesse, ühendustesse, tööstusaladesse,
kompetentsikeskustesse
- Kohanemistugi sektoritele, kus on probleemid – põlevkivisektor, põllumajandus

6. Perede majanduslik kindlustunne
kasvab
• Keskmine palk kasvab ligikaudu 5% aastas
• Keskmine pension kasvab koos keskmise
palgaga
• Hinnatõus (THI) aeglasem kui palgakasv –
alla 3% aastas
• Stabiilne tööhõive: aastakeskmisena
630 000–635 000 inimest

7. Sammud perede majandusliku
kindlustunde kasvatamiseks
• Madala sissetulekuga töötajate tulumaksutagastuse süsteem on
rakendunud, esimesed väljamaksed 2017. aastal, kulu aastas ligikaudu
38 miljonit eurot – sisuliselt on kuni ligi 500 euro suurune palk
tulumaksuvaba
• Elatisrahafondi loomine – ligikaudu 7,2 miljonit eurot aastas
• Vähemalt 200 euro suurune lisatoetus vähemalt kolme lapsega perele
• Esimese ja teise lapse toetuse tõus 60 eurole
• Spordi- ja huvitegevuses osalemise võimalused paranevad – 2017. aastal
6 miljonit eurot, alates 2018. aastast 15 miljonit eurot
• Sügava puudetega laste vanemate hooldustoetus 1 miljon eurot aastas
• Lasteaia- ja lapsehoiukohtade loomine – 32,5 miljonit eurot
• Tugi üksikpensionäridele ligikaudu 10 miljonit eurot aastas

8. Riigi julgeolek
• Kaitsekulud 2% SKPst, lisandub Eesti kui vastuvõtja
riigi kulude finantseerimine
- Liitlaste püsivaks kohalolekuks kokku 22 miljonit eurot
• Idapiiri väljaehitamine – kokku 70 miljonit eurot
• Politsei ja piirivalve kiirreageerimise võimekuste
arendamine
- 2017.–2020. aastal 5 mln, 2017.a 0,6 mln 2018.a ja
edasi 1,7 mln aastas

9. Haldusreform tuleb
• Soovitavalt 11 000 elanikuga võimekad
omavalitsused
• Liitumised 2017. aasta lõpuks
• Ühinemistoetusteks 65 miljonit eurot
• Omavalitsuste tugevdamiseks täiendavalt
tulubaasi
- 2019. aastal 15 miljonit eurot
- 2020. aastal 25 miljonit eurot

10. Mõned riikliku tähtsusega
suurprojektid
• Rail Baltic – ettevalmistusteks kuni
aastani 2020 kavandatud 259 miljonit
eurot, millest euroraha ca 181 miljonit
• Kose-Mäo maantee – kokku 170 miljonit
• Euroopa Liidu eesistumine – ca 74
miljonit eurot
• Eesti Vabariik 100 – 24 miljonit eurot

11. Muud olulised meetmed
• Sisejulgeoleku, sotsiaal-, kultuuritöötajate ja õpetajate
palgafond kasvab 2%
• Muu valitsussektor saab palka tõsta efektiivsuse
kasvatamise arvel
• Efektiivsem riigivalitsemine:
riigiasutuste majandamiseks mõeldud kulude
kokkuhoid ligikaudu 2,8 miljonit eurot
- Kokkuhoid ei puuduta sotsiaal- ja tervishoiuteenuste
osutajaid, siseturvalisust, kaitsekulusid, koole ega
kultuuriasutusi

12. Riigieelarve tulud 2008–2020
0
1,000
2,000
3,000
4,000
5,000
6,000
7,000
8,000
9,000
10,000
11,000
12,000
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016* 2017* 2018* 2019* 2020*
Maksutulud Edasiantavad tulud Mittemaksulised tulud

13. 2017 struktuurne ülejääk 0,2% SKPst,
edaspidi struktuurne tasakaal
1.0%
0.3%0.2%0.0% 0.0%
0.0%
-6%
-5%
-4%
-3%
-2%
-1%
0%
1%
2%
3%
4%
5%
6%
-600
-500
-400
-300
-200
-100
0
100
200
300
400
500
600
20052006200720082009 2010 2011 2012 2013 2014 20152016*2017*2018*2019*2020*
% SKPstmln €
Keskvalitsus
Sotsiaalkindlustusfondid
KOV
Nominaalne eelarvepositsioon (parem skaala)
Struktuurne eelarvepositsioon (parem skaala)

14. Võlakoormus 9,6% aastaks 2020

15. Maksukoormus langeb 2020.
aastaks 33,4%le
33,5%34,2% 33,4%
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
35%
40%
45%
50%
2006 2008 2010 2012 2014 2016* 2018* 2020*
% SKPst
Tööjõumaksud Tarbimismaksud Kapitalimaksud Euroopa Liit
Läti Leedu Soome

16. Vastutustundlik eelarvepoliitika
• Struktuurne ülejääk 2017. aastal 0,2% SKPst,
edaspidi struktuurne tasakaal
• Võlakoormus 9,6% aastaks 2020
• Maksukoormus langeb 2020. aastaks 33,4%le
• Valitsus ei vii raha majandusest välja
reservidesse, kuni majanduskasv on allpool
potentsiaali vaid stimuleerib majandust

17. Riigi eelarvestrateegia
2017–2020
Majanduskasv
Perede majanduslik kindlustunne
Riiklik julgeolek
Haldusreform

18. Aitäh!
Avalike suhete osakond
Rahandusministeerium
press@fin.ee