Uuringu “Maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksuste tegelik kasutamine ning võimalike meetmete välja selgitamine põllu- ja metsamajanduse taristu arendamiseks kuni aastani 2020” tulemused – Siim Maasikamäe, Eesti Maaülikool
•Download as PPTX, PDF•
0 likes•817 views
Uuringu “Maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksuste tegelik kasutamine ning võimalike meetmete välja selgitamine põllu- ja metsamajanduse taristu arendamiseks kuni aastani 2020” tulemused – Siim Maasikamäe, Eesti Maaülikool
Recommended
More Related Content
More from Maaeluministeerium
More from Maaeluministeerium (20)
Uuringu “Maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksuste tegelik kasutamine ning võimalike meetmete välja selgitamine põllu- ja metsamajanduse taristu arendamiseks kuni aastani 2020” tulemused – Siim Maasikamäe, Eesti Maaülikool
- 1. Maatulundusmaa kasutamise probleemid maakorraldaja vaatenurgast Siim Maasikamäe Maakonverentsil 1.11.2013 Tartus
- 2. Ettekande sisu • Ülevaade Põllumajandusministeeriumi tellimusel valminud uuringust maatulundusmaa tegeliku kasutamise kohta • Soovitused ja ettepanekud maakorraldaja vaatenurgast probleemide lahendamiseks
- 3. Uuring Maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksuste tegeliku kasutamise ning võimalike meetmete välja selgitamine põllu- ja metsamajanduse taristu arendamiseks kuni aastani 2020 EMÜ geomaatika osakond: Evelin Jürgenson, Mariliis Toom, Merit Mandel ja Siim Maasikamäe Aruande tekst kättesaadav Põllumajandusministeeriumi kodulehelt: http://www.agri.ee/public/Leping-94_LOPP_aruanne__2013_.pdf
- 4. Uuringu eesmärk • Selgitada välja maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksuste tegelik kasutamine erinevates registrites oleva teabe alusel • Prognoosida põllumajandus- ja metsamaa pindala muutumine 2020. aastaks ja määratleda põllumajandustoodete tootmiseks optimaalne pindala • Anda soovitused optimaalsest pinnast ülejääva maatulundusmaa kasutamiseks
- 5. Põllumajanduslikult kasutatava maa definitsioonid ja terminid Erinevad riiklikud andmekogud, mida uuringu käigus analüüsiti: • ETAK • Maakataster • PRIA põllumassiivide register • Metsaregister • Statistikaameti andmekogud
- 6. Definitsioonide ulatus * *Praegu kehtiva määruse järgi kuulub maatulundusmaa sihtotstarbega maa alla haritav maa, looduslik rohumaa, õuemaa ja muu maa, ent edasi on need defineerimata. Seda on tehtud varem kehtinud määruses „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“. Võrreldavuse eesmärgil on kasutatud sealseid mõisteid ja nende definitsioone.
- 9. Andmete erinevus ETAK-is ja maakatastris Haritavat maad sisaldavad katastriüksused Haritava maa pindala Maakatastri ja ETAK-i erinevus Arv HA Maakatastri andmed 83 700 945 331 495 719 424 506 71 213 +14% 89 744 1 449 046 496 707 556 446 -59 739 -12% 1 011 011 7266 (+1%) KOKKU 266 724 2 530 224 1 018 277 ETAK andmed Pindala (HA) %
- 11. Maaparandussüsteemid 4000 3500 250000 3000 200000 2500 150000 2000 1500 100000 1000 50000 500 0 0 1875- 1901- 1926- 1931- 1936- 1941- 1951- 1956- 1961- 1966- 1971- 1976- 1981- 1986- 1991- 1996- 2001- 2006- 20111900 1925 1930 1935 1940 1950 1955 1960 1965 1970 1975 1980 1985 1990 1995 2000 2005 2010 2012 Maaparandusehitiste pind kokku Maaparandusehitiste arv Ehitiste arv Ehitiste pind (ha) 300000
- 12. Järeldused • Enamuse maaparandussüsteemide vanus on saavutanud kriitilise piiri ja need on vaja kiiresti rekonstrueerida või uuendada • Maaparandussüsteemide register peaks sisaldama andmeid mullastiku kohta, et hinnata nende rekonstrueerimise vajadust ja töömahtusid • Maaparandussüsteemide korrastamise käigus tuleb tähelepanu pöörata taristu teiste komponentide arendamisele (teedevõrk, ümberkruntimine), et tagada maa kasutamise efektiivsus 12
- 13. Võsastumine • Haritava maa võsastumise hindamisel vaadeldi: – ETAK-i haritaval maad, – maaparandussüsteemide maa-ala, – PRIA põllumassiivide registris olevaid maid • Vaatlemisel kasutati ortofotode vaatlemise ja analüüsimise metoodikat • Valimis oli kokku 15 valda (igast maakonnast üks vald)
- 14. Tulemused -1 Haritava maa võsastumine 600.00 9 8 500.00 7 400.00 6 5 300.00 4 võsa pindala (ha) 200.00 3 2 100.00 1 0.00 0 võsa osakaal %
- 15. Tulemused -2 400.00 6.00 Kuivendatud haritava maa võsastumine 350.00 5.00 300.00 4.00 250.00 200.00 3.00 150.00 2.00 100.00 % 1.00 50.00 0.00 PINDALA (ha) 0.00
- 16. Tulemused -3 PRIA registris olevate alade võsastumine 600.00 500.00 400.00 300.00 200.00 võsa 2003 (ha) võsa 2011 (ha) 100.00 0.00
- 17. Uuringu käigus küsitletud ekspertide arvamused • Nõudlus põllumajandusmaa järele suureneb • Kasutatav põllumajandusmaa pind kasvab • Kui maa ei sobi põllumajanduslikuks kasutamiseks, on see kõige otstarbekam – metsastada – moodustada looduskaitseline ala – kasutada energiakultuuride kasvatamiseks
- 18. Maareformiga kaasnenud probleemid • Maareformi tulemusena tekkis olukord, kus suured põllumassiivid jagunesid erinevate omanikega väikesteks maaüksusteks • Mõnel juhul on suurenenud maakasutuse killustatus veelgi, mis on tingitud loodusliku situatsiooni muutustest • Katastriüksused on väikesed ja ühte kinnistusse kuuluvad katastriüksused paiknevad hajutatult • Katastriüksuste kuju on halb – need ei ole kompaktsed – esineb sisemist killustatust – katastriüksuste piirid ja looduslikud piirid ei lange kokku • Maatükkidele puudub juurdepääs, see on ebaotstarbekalt suure ringiga või läbi teiste omanike maade • Selliste juhtumite puhul tuleks kaaluda kaasaegse, maaomaniku keskse ümberkruntimise rakendamist ja riigi initsiatiivikust selle käivitamiseks
- 19. Maakorraldus ja ümberkruntimine • Maakorraldus, sh ümberkruntimine, on spetsiifiline abinõu, mis aitab liikuda elujõulise toidutootmise, loodusressursside säästliku majandamise ja maapiirkondade tasakaalustatud arengu poole – paljud Euroopa riigid kasutavad maakorraldust, sh ümberkruntimist, eelpool nimetatud eesmärkide saavutamiseks • Maakorralduse üldine eesmärk on parandada maaüksuste kuju, muuta nende paiknemist ja aidata kaasa kinnisvara paremale kasutusele • Maakorralduse abil on võimalik vähendada põllumajandustootmise kulusid • Täna kasutatakse maakorraldust laiemal eesmärgil kui üksnes põllumajandustootmine, selle abil lahendatakse ka sotsiaalseid, ökoloogilisi ja kultuurilisi küsimusi – Kesk-Euroopas kasutatakse maakorraldust kui mitmedimensionaalset abivahendit maaelu arengu küsimustes 19
- 20. Maaga seotud informatsiooni haldamine • Vajalik on pidev monitooring maaga toimuvate protsesside ja protsesse tingivate asjaolude kohta, mis on sisendiks poliitiliste, majanduslike ja tehniliste otsuste vastuvõtmisel – selleks peab maaga seotud informatsioon olema ajakohane, täpne ning erinevates registrites olevad andmed omavahel liigendatud • Monitooringu aluseks on erinevates registrites oleva teabe süsteemne ühendamine ja koostöötlemine, mille väljundiks peab olema – – – – • iga-aastane ülevaade maaressursi seisundist peamiste kõlvikute lõikes ülevaade muutustest analüüs toimunud muudatustest töödeldud andmete kättesaadavus avalikkusele Infost huvitatud asutustel ja info valdajatel tuleb kokku leppida eesmärkides, • mida soovitatakse saavutada • millist olemasolevat informatsiooni saab selleks kasutada • kuidas seda infot vahetada • Kõlvikute liigituse ja nende mõistete defineerimisel tuleks aluseks võtta ETAK-i määratlused
- 21. Kokkuvõte • Väärtuslik põllumaa peab jääma põllumajanduslikku kasutusse – Põllumajandusmaa kaitsmiseks on vaja korralikku andmestikku maa praeguse seisundi ja kasutamise kohta – Vajalik on pidev monitooring maaga toimuvate protsessside ja protsesse tingivate asjaolude kohta – Üheselt tuleb määratleda väärtusliku põllumajandusmaa mõiste – Kogu haritava maa võiks jagada viljakuse ja põllumajandusliku tootmise seisukohast kvaliteedi klassidesse • Maaelu suunamiseks tuleb koostada vastavad teemaplaneeringud – Lahendatakse koos maakasutuse küsimustega ka taristuga (teed, liinid, maaparandussüsteemid, jne) seonduv • Maapiirkondade taristu arendamisel tuleb tähelepanu pöörata taristu kõikidele erinevatele komponentidele – et tagada olemasoleva taristu võimalikult suurt kasutamist • Maakorralduse abil on võimalik vähendada põllumajandustootmise kulusid • Maa paremaks kaitsmiseks on vaja täiendavat õiguslikku regulatsiooni