1. Vana-Kreeka linnriigid
Koostas
Natalja Dovgan
2012

2. Vana-Kreeka ehk Hellas
BALKANI POOLSAAR
JOONIA MERI
PELOPONNESOSE
POOLSAAR
EGEUSE MERI
VAHEMERI
http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Asendi_kaart_Kreeka.png

3. Vana-Kreeka ajalugu
1) Kreeta-Mükeene periood (u 2000-1100 eKr),
2) nn tume aeg (u 1100-800 eKr),
3) arhailine periood (u 800-500 eKr),
4) klassikaline ajajärk (u 500-338 eKr),
5) hellenismiperiood (338-30 eKr).

4. Alates 8. sajandist eKr ilmnesid seal
kõik tsivilisatsiooni põhilised
tunnused.
Meenuta, millised on
tsivilisatsiooni
tunnused?

5. - viljelusmajandus,
- varanduslik kihistumine,
- riiklus,
- kiri,
- vaimne tegevus.
Tsivilisatsiooni tunnused:

6. Vana-Kreeka ühiskonna areng
 Uuteks keskusteks said linnad, millest hakkasid
kujunema linnriigid.
 Kerkis esile aristokraatia – rikas ja mõjukas
ülemkiht.
 Kirjutati üles seadused, taas tekkisid tihedad
välissidemed (eriti Idamaadega).
 U 800. a. eKr loodi kreeka tähestik ehk alfabeet.
 8. saj. eKr sai alguse kreeklaste suur
kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta
merd.
 7. saj. eKr hakkasid kreeklased müntima
hõberaha.

7. Ühiskonna struktuur
1)Aristokraadid (kr k aristos – parim; kratos –
võim) – Kreeka ühiskonna rikkam ja mõjukam
osa, ülikutest suurmaaomanikud, kes
kasutasid orjade ja sõltlaste tööjõudu.
2)Lihtrahvas (kr k demos – rahvas) -
käsitöölised
(linnaelanikkond), talupojad, väikekaupmehed.
3)Orjad ja sõltlased - vaesunud ja võlgade
katteks orjusesse müüdud
kehvikud, sõjavangid või orjaturgudelt ostetud
välismaalased.

8.  Orje oli palju (sõltuvalt linnriigist kuni
80%), kes tegid ära suurema osa
tootvast tööst.
 Orjust peeti ühiskonnale vajalikuks ja
normaalseks nähtuseks ning orje
omasid sageli ka vaesemad inimesed.
Orjandusliku korra eripära

9. Linnriik ehk polis
 kreeka keeles „linn”,
 koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest,
 tavaliselt elas 30000- 40000 inimest,
 kõige suuremad linnriigid - Ateena ja Sparta (u
200000 inimest),
 sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev
kodanike kollektiiv,
 poliitilise-, usu- ja kultuurikeskus,
 akropol (kr k mägilinn) - künkale või kaljunukile
rajatud kindlustus, linnriigi keskus,
 agoraa - koosoleku ning turuplats.

10. Linnriigi kodanikkond
 vabad
 füüsiliselt tugevad
 meessoost
 täisealised
 põliselanikud
Naised, orjad, võõramaalased kodanike hulka ei kuulunud!

11. Kodanikud
 Võisid osaleda rahvakoosolekul, valida ja alates
30 eluaastast olla valitud riigiametisse.
 Kohuseks oli teenida vastavalt vara suurusele
maakaitseväe põhimõttel moodustatud sõjaväes
ja muretseda ise selleks vajalik relvastus.
 Aristokraadid teenisid ratsaväes või
raskerelvastuses jalaväes, lihtrahvas raske- või
kergerelvastuses jalaväes ning kõige vaesemad
teenisid madruste ja sõudjatena sõjalaevadel.
 Lisaks tuli maksta väiksemaid makse.

12. Valitsemine linnriigis
 Kõrgeim võimuorgan on rahvakoosolek.
• Rahvakoosolek valis igal aastal ametnikud, kelle
ülesandeks oli juhtida sõjaväge ja korraldada
igapäevaelu.
 Rikastest kodanikest koosnev nõukogu.
• Täitis ka kõrgema kohtukoja ülesannet.
• Paljudes polistes etendas suuremat osa linnriigi
valitsemises ning rahvakoosolek piirdus vaid
nõukogu otsuste heakskiitmisega.

13. Valitsemisvormid
 Aristokraatia
 Demokraatia
 Türannia

14. Aristokraatia
 „parimate valitsemine”,
 valitseb, domineerib rikkaste
ühiskonnakiht,
 lihtkodanike osa valitsemises oli
teisejärguline, kuid poliitiliselt olid
kaitstud,
 ainuvorm Kreeka varasemal perioodil ja
väga levinud ka klassikalisel ajajärgul.

15. Demokraatia
 „rahva võim”,
 kogu võimutäius kuulus
rahvakoosolekule,
 aristokraatia eesõigused kaotatud,
 otsene demokraatia,
 5. saj eKr, Ateena, Perikles.

16. Türannia
 valitsemisvorm, kus kõrgeim võim on
ainuvalitseja käes,
 kindla korra kehtestamine riigis,
 kodanike poliitiliste õiguste
kärpimine,
 vägivallaga võimu kindlustamine ja
suurendamine,
 ei kestnud üle kahe inimpõlve.

17. Otsusta, kas tegu on aristokraatia,
demokraatia või türanniaga.
1. Rahvakoosolek otsustab polise peaküsimused.
2. Mõjukad kodanikud suruvad rahvakoosolekul
peale oma seisukohad.
3. Vaesel kodanikul ei ole õigust rahvakoosolekul
osaleda.
4. Kõik vabad mehed osalevad rahvakoosolekul.
5. Aristokraat tõuseb lihtrahva toel
ainuvalutsejaks.
6. Riigiametnikud valitakse sageli ümber, et nad
võimu ei kuritarvitaks

18. Ateena
 Atika maakond
 Algselt aristokraatlik
valitsemine
 Alates 594. a eKr hakkas
Solon kärpima
aristokraatia eesõigusi
 Soloni reformid – alus
demokraatiale
 Mõneks ajaks türannia
 5. saj keskel asus riigi
etteotsa Perikles, kelle
ajal kujunes Ateenast
kindel demokraatlik
võimhttp://et.wikipedia.org/wiki/Ateena

19. Solon ja Perikles
http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Solon.jpg http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Bust_Pericles_Chiaramonti.jpg

20. Ateena valitsemine
 Kodanikud - Atika maakonna meessoost
põliselanikud.
 Kõik kodanikud võisid osaleda rahvakoosolekul.
 Valitsemine:
1. Rahvakoosolek kogunes iga 10 päeva tagant
2. 500-liikmeline nõukogu (bulee) – koosolekute
vahel
3. Riigiametnikud, sh 10 strateeegi – väejuhti,
6000 kohtunikku (valitakse liisu heitmise teel).

21. Ateena
 rahvakoosolekul osalesid kodanikud
 kodanikkonda ei kuulunud: naised,
orjad, barbarid
 Aristokraatide suur mõju
rahvakoosolekul:
 palju aega
 palju raha
 palju poolehoidjaid
 hea haridus
 kõnepidamisoskus

22. Sparta
 Lakoonika maakond
 Messeenia maakond
 Sparta ei arenenud
kunagi päris linnaks
 Keskus koosnes neljast
kindlustamata külast
 Sparta kodanikkond-
spartiaadid – Sparta
keskuse ja lähiümbruse
elanikud
http://et.wikipedia.org/wiki/Sparta

23. Sparta valitsemine
 Sparta riigi eesotsas seisis kaks päritava
võimuga kuningat
- täitsid preestri ülesandeid
- neile allus sõjavägi
 Muu osas juhtis riiki 30-liikmeline vanemate
nõukogu – geruusia
 Igal aastal valiti kodanike poolt 5 efoori
(riigiametnikku)
 Lõppsõna ütles rahvakoosolek

24. Sparta valitsemine
2 KUNINGAT
(sõjaväe juhtimine,
ohverdamine)
VANEMATE
NÕUKOGU
(tähtsamate riigiasjade
üle otsustamine)
5 EFOORI ehk vaatlejat
RAHVAKOOSOLEK
(vanemate nõukogu otsuste heakskiitmine)
kuulusid
kontrollisid
valivad

25. Sparta
 Spartas olid riigihuvid alati esikohal, tänu sellele
tagati suhteline sisestabiilsus
 Spartas ei olnud kunagi esinenud türanniat
 Vaimukultuuri osa spartalaste seas on tühine
 Kasvatuse eesmärk – sõjameheomaduste
arendamine
Sparta poiss
7.aastaselt -
õpilane
20.aastaselt –
sõjamees
30.aastaselt –
kodanik

26. Sparta
Ühiskonna kihistumine:
 Spartiaadid – sparta kodanikkond (10%)
 Perioigid – isiklikult vabad, kuid
poliitiliste õigusteta, spartiaatide suhtes
andami- ja sõjaväekohustuslikud (10%)
 Heloodid – spartiaatide maaorjad (80%)

27. Täida tabel!
Sparta Ateena
Asukoht
Riigi juhid
Kõrgeim
võimuorgan
Võim
rahvakoosolekute
vaheaegadel
Ametnikud
Ühiskonnakihid
Valitsemisvorm

28. Sparta
 Lõuna-Kreeka võimsaim linnriik,
 jalavägi Kreekas tugevaim,
 range sõjaline sisekorraldus,
 Sparta ümber koondus paljusid Lõuna-
Kreeka poliseid ühendav
Peloponnesose Liit.

29. Ateena
 Demokraatlik riik,
 peamine kaubandus- ja kultuurikeskus
Kreekas,
 Ateena Mereliit koondas Egeuse mere
rannikul ja saartel paiknevaid poliseid,
 Ateena laevastik oli võimsaim
Kreekas.

30. Kasutatud kirjandus
 Kõiv,M.,Mäesalu,A.jt. 1998. Inimene,
Ühiskond, Kultuur I. XI klassi
ajalooõpik.Tallinn: Koolibri
 Kõiv,M. 2006. Inimene, ühiskond,
kultuur. I osa. Vanaaeg. Tallinn: Avita