5. KOLMAS SEISUS
Abt Joseph Sieyesi kirjutis
“Mis on kolmas seisus?”
1. Mis on kolmas seisus? –
Kõik.
2. Mida ta on poliitilises mõttes
olnud siiani? – Midagi.
3. Mida ta nõuab? – Saada
millekski.
http://bastille-day.com/history/Economic-Cause
6. EELLUGU
• 1774 – 1792 Louis XVI
– Marie Antoinette
• J. Turgot
– vabaks vilja- ja
leivakaubandus
• J. Necker
– kokkuhoid, laenud
– 1788 ikaldus ja külm
http://en.wikipedia.org/wiki/Louis_XVI_of_France
http://commons.wikimedia.org/wiki/
File:Turgot_oval_painting.jpg
http://en.wikipedia.org/wiki/Jacques_Necker
7. EELLUGU
5. mai 1789 - kutsuti kokku Generaalstaadid
(300+300+600 saadikut)
III seisus nõuab seisuste kaupa hääletamise asemel
hääletamist saadikute arvu alusel – üksmeelele ei jõutud
17. juuni – III seisus lahkus, moodustati Rahvuskogu
(anti vanne, et ei lähe enne laiali, kui on välja töötatud PS)
9. juuli – Rahvuskoguga ühines osa aadlikke ja
vaimulikke, moodustati Asutav Kogu
12. juuli – teade Neckeri tagandamisest
13. juuli – rahutuste algus Pariisis, Rahvuskaart
11. ASUTAVA KOGU ÜMBERKORRALDUSED
Likvideeriti kõik vanad eesõigused:
• kaotati seisuste ja tsunftide privileegid,
• võrdsustati kõigi seisuste maksustamine,
• talupojad vabastati teotööst,
• kaotati kirikukümnis,
• keelati ametite ostmine,
• võrdsustati õigused
riigiametitesse astumisel
• “Vabadus, võrdsus, vendlus!”
• Revolutsiooni lipuks sai trikoloor
http://et.wikipedia.org/wiki/Vabadus_viib_rahva_barrikaadidele
12. Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon
26.08.1789
• Inimesed sünnivad vabana ja
võrdsete õigustega ning jäävad
selleks.
• Inimese loomulikud ja
võõrandamatud õigused on
vabadus, omand, julgeolek ja
vastupanu rõhumisele.
• Vabadus on voli teha kõike, mis
teist ei kahjusta.
• Kogu kõrgema võimu allikas on
alati rahvas.
• Kõik kodanikud on seaduse ees
võrdsed.
http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Declaration_of_the_Rights_of_Man_and_of_the_Citizen_in_1789.jpg
13. Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon
26.08.1789
• Sõna- ja trükivabadus, usuvabadus
• Õigus osaleda seadusandluse kujundamisel
oma esndajate kaudu: valitav rahva
esinduskogu
• Põhimõtted: rahva suveräänsus, õigusriik ja
võimude lahusus
Deklaratsiooni mõju:
• Euroopa võttis selle vastu vaimustusega
• Põhimõtted on ka tänapäeval aktuaalsed
14. ASUTAVA KOGU ÜMBERKORRALDUSED
• 1789 usuvabadus
• Protestandid ja juudid saavad kodanikuõigused
• 1789 kat. kiriku varanduse konfiskeerimine
• riik valib preestrid-piiskopid ja maksab neile
palga
• 1790 hakatakse nõudma vaimulikelt
truudusevannet revolutsioonile ja tsiviilriigile
• 1790 likvideeriti aadliseisus (taastati Napoleoni keisririigis)
• 1791 ettevõtlusvabadus
15. LOUIS XVI PÕGENEMISKATSE 1791. JUUNI
Varenne´i kriis
http://jspivey.wikispaces.com/Marie+Antoinette+HK
17. UUS PÕHISEADUS, 1791
Riigikord – konstitutsiooniline monarhia
Võimude lahusus
Seadusandlik võim Täidesaatev võim Kohtuvõim
Seadusandlik Kogu Kuningas Valitud kohtunikud
19. REVOLUTSIOONISÕJAD
• Prantsusmaa (revolutsiooni) vastu valmistusid
sõtta astuma Suurbritannia, Preisimaa ja Austria
• 20.04.1792 kuulutas Prantsusmaa (žirondiinid)
sõja Austriale, kellega liitusid ka tesied Euroopa
riigid
• “Isamaa on hädaohus” – tuhanded astuvad
sõjaväkke vabatahtlikult.
• Umbes sel ajal tekib ka populaarne laul
“Marseljees” ("Sõjalaul Reini armeele“) millest
hiljem saab Prantsusmaa hümn (1795).
http://www.youtube.com/watch?v=4K1q9Ntc
r5g&feature=player_embedded#!
20. KUNINGAVÕIMU LÕPP
• 10. aug 1792 – kuninga vahistamine
• Kuningalt võeti õigus välja anda seadusi
• Kuningas suleti koos perekonaga vangikongi
• Kuningast sai kodanik Louis Capet
• Monarhia likvideerimisele aitavad kaasa
sõda, majandusraskused, toidunappus,
kirikuvaidlus ja kuninga eitav suhtumine
revolutsiooni
21. UUS RAHVAESINDUS
RAHVUSKONVENT
ŽIRONDIINID SOO JAKOBIINID
kõrgkodanlus
kesk- ja väikeko-
danlus
Pooldasid
revolutsiooni
lõpetamist
Pooldasid
revolutsiooni
jätkamist
22. september 1792 – kuulutati Prantsusmaa vabariigiks
23. JAKOBIINIDE VÕIMULETULEK
• Sisepoliitilise olukorra pingestumine
• 1793. a - Vendee mäss – rojalistide mäss
• Keeruline välispoliitiline olukord
• 1793, märts – loodi Rahvapäästekomitee
(eesmärk – riigi kaitse, juht – Danton)
• Süvenes rahulolematus žirondiinide
valitsemisega
• 31.05-02.06 1793 – rahvaülestõus,
žirondiinide võimult kukutamine ja
jakobiinide võimuletulek
24. JAKOBIINIDE REFORMID
• Emigrantide maad pandi müüki
• Kaotati talupoegade feodaalkoormised
• 1793, suvi – uue põhiseaduse vastuvõtt
Prantsusmaa – ühtne ja jagamatu
vabariik,
rahva ülemvõim
kõigi kodanike võrdõiguslikkus
25. JAKOBIINIDE DIKTATUUR
• 1793, juuli – tapeti Jean Paul Marat
• Piiramatu vägivallavõim
• Rahvapäästekomitee juhiks sai
Robespierre
• Algas poliitiliste vastaste sihikindel
karistamine ning hävitamine
• Hukati üle 50 000 inimese (sh
kuninganna, mittenõustuvad
kaaslased, nt Danton)
26. DIKTATUURI LÕPETAMINE
• 1794. aasta juulis Robespierre ja tema
lähimad kaaslased arreteeriti ning
hukati järgmisel päeval
• Algas revolutsiooni taandumine
• Tühistati 1793. aasta põhiseadus
• Paljud jakobiinid saadeti giljotiini alla
27. 1795. AASTA PÕHISEADUS
• Riigikord – vabariik
• SV – Seadusandlik Korpus
Viiesaja Nõukogu – alamkoda
Vanemate Nõukogu – ülemkoda
• TV – Direktoorium (tugines revolutsiooni
ajal rikastunud inimestele)
28. SPR LÕPP
• Napoleon Bonaparte – edukas väejuht,
Pariisi garnisoni ülem
• 09.11.1799 – riigipööre
• Napoleonile ustavad väed hõivasid
Seadusandliku Korpuse hoone
• Direktoorium saadeti laiali
• TV võim läks kolmele konsulile, kellest 1.
oli Napoleon
29. SPR TAGAJÄRJED
POSITIIVSED
Absolutismi kukutamine
Vabariigi loomine
Feodaalsüsteemi
murdmine
Eesõiguste kaotamine
Rahvustunde tõus
Rahvuslik ärkamine
Valgustusideede levik
Üldine sõjaväeteenistus-
kohustus
NEGATIIVSED
Vägivald
Poliitiliste vastaste
massiline hävitamine
Eeskuju 20.saj
diktaatoritele
30. REVOLUTSIOONI MÕJU
Negatiivne Valdkond Positiivne
Vandaalitsemine
Skulptuuride, maalide,
ajalooliste, juriidiliste,
filosoofiliste raamatute
hävitamine
KULTUUR
1793 – avati kunstimuuseum
1793 – pandi alus Rahvuslikule
Arhiivile
1794 – raamatukogude võrgu
loomine
Kirikumõju vähenemine
Kirikute ja kloostrite
hävitamine, sulgemine.
Religioossete sümbolite,
reliikviate, säilmete hävitamine
KIRIK
1793 – dekreet usukultuse
vabaduse kohta
1794 – kiriku lahutamine riigist
1801 - konkordaat
Uus ajaarvamine
revolutsioonikalendri alusel
(22. sept. 1792) ELUOLU
Meetermõõdustiku ja
kümnendsüsteemi
kasutuselevõtt. Tiitleid ei
kasutatud enam, tähtsamad
kõnetlusvormid on “sina” ja
“kodanik”. Lihtrahva rõivastus.
31. NAPOLEONI AJAJÄRK
• Konsulaat (1799-1804)
• Suur impeerium (1804-1814)
• Sada päeva (lahkumine Elba saarelt kuni
Waterloo lahinguni 1815.a)
32. UUS PÕHISEADUS
1799, lõpp – uus põhiseadus
Riigikord – vabariik
Üldine valimisõigus – vabad mehed vanuses 21. a
Võim Organ Ülesanded
Seadusandlik
võim
Senat Projekti läbivaatamine, kinnitamine
Seadusandlik
Korpus
Hääletamine
Tribunaat Projektide läbiarutamine
Riiginõukogu Seadusprojektide väljatöötamine
Täidesaatev
võim
1. konsul Seaduste algatamine ja väljakuulutamine
Sõjaväe ülemjuhataja
Otsustav roll kohalikus halduses
2. konsul
Nõuandev roll3. konsul
Kohtuvõim Kohtunikud Kohtupidamine, õigusemõistmine
33. ÜMBERKORRALDUSED VABARIIGI AJAL
• Valitses absolutistliku monarhina.
• Võimude lahusus – illusioon.
• Kehtestati tsensuur – kontroll trükisõna üle (73 –
13)
• Amnestia emigrantidele.
• Prantsuse panga rajamine (rahaühik – frank)
• 1801 – sõlmiti konkordaat (kokkulepe Rooma
paavstiga), millega katoliiklus tunnistati prantslaste
usuks, kuid kindlustati sallivus hugenotide suhtes.
• 1802 – Napoleon kuulutati eluaegseks konsuliks.
• 1804 – Senat kuulutas Napoleon Bonaparte´i
prantslaste keisriks ehk imperaatoriks.
34. ÜMBERKORRALDUSED KEISRIRIIGI AJAL
• Loobuti rahvaesindusest.
• Mindi üle turumajandusele
• Taastati aadlitiitlid
• Moodustati elukutseline sõjavägi
• Loodi keskkoolide süsteem, kõrgkoolid
• Kehtestati “Tsiviilkoodeks” ehk “Napoleoni
koodeks”
- eraomanduse puutumatus
- ebavõrdsus mehe-naise ja isa-laste suhetes
- abielu sõlmimiseks vanemate luba
- kodanikud tunnistati juriidiliselt võrdseks
35. SÕJAD JA VÄLISPOLIITIKA
Euroopa monarhidele oli Napoleon ohtlik-
koalitsioonisõjad. Väejuhina oli ta oma ajastu parim.
Napoleoni vallutatud Euroopa jagunes
1) Prantsusmaa ja selega liidetud alad: Belgia, Holland,
osa Itaaliast, Loode-Saksamaa
2) Prantsusmaa vasallriigid: Hispaania, Šveits, Reini
Liit, Varssavi hertsogkond
3) Prantsusmaa liitlased: Austria, Preisimaa, Venemaa,
Taani
Ainus riik, mida ei õnnestunud võita oli Inglismaa
1806 - kontinentaalblokaadi kehtestamine, mis ei
toonud edu.
36. LÜÜASAAMINE
1812 – suur sõjakäik Venemaa vastu, mis lõppes
suure armee hävinguga
1813 –Leipzigi all Rahvastelahing, milles Napoleon
sai lüüa
1814 – liitlased vallutasid Pariisi.
Loobus troonist ja läks pagendusse Elba saarele.
Troonile sai Louis XVIII hukatud Louis XVI vend.
1815 - Napoleoni Sada päeva. Proovis võimule
tagasi tulla.
1815 - sai Waterloo lahingus lüüa
37. VIIMASED ELUAASTAD
1815. Napoleon viidi inglaste vangina Püha Helena
saarele kus ta suri 1821 arvatavalt maovähki.
Teda on peetud üheks suurimaks väejuhiks ja
sõjageeniuseks, kes levitas revolutsiooni ideid üle
Euroopa, kuid samas aitasid tema vallutussõjad
kaasa rahvuliku vabadusliikumise tekkele mitmes
Euroopa riigis.
