1. Sotsiaalvõrgus-ke
kasutamine
kõrgkooli
õppetöös
Ees-
näidetel
Kai
Pata
(kpata@tlu.ee)
Tallinna
Ülikool
24e
Biennale
de
la
langue
française
TALLINN16
et
17
septembre
2011

2. Avatud
õpiökosüsteem
• …on
digitaalne
(aga
ka
reaalruumi
laiendatud)
isearenev
õpikeskkond,
kus
õppijad
ja
õpetajad
kasutavad
enese
jaoks
kohandatud
ja
kombineeritud
sotsiaalseid
(Web
2.0)
õpikeskkondi
õpitegevuste
korraldamiseks.
• …selle
moodustavad
õppijad,
kes
loovad
personaalseid
õpivõrgus-kke
õppimist
toetavatest
kaaslastest,
-­‐sotsiaalsest
tarkvarast
ja
-­‐ar-fak-dest.

3. Võrgus-kud
avatud
õpiökosüsteemis
• Tallinna
Ülikooli
Informaa-ka
ins-tuut
on
viimased
5
aastat
katsetanud
magistriõppe
kursustel
sotsiaalse
tarkvaraga
õpetamise
avatud
mudeleid.
• Õpetamismudeli
pedagoogiliseks
aluseks
on:
– Konnek-vism
(G.Siemens:
Õppimine
on
eelkõige
võrgus1ku
loomise
protsess,
dünaamiliselt
ilmuvad
ja
muutuvad
võrgus3kud
on
õpiökosüsteemi
põhikomponendiks)
ja
– Ökoloogilised
õppimise
printsiibid
(K.
Pata:
Õppimine
on
õppija
ja
kogukonna
omavaheline
kohandumine
-­‐
Ennastjuh3vad
õppijad
akumuleerivad
ökosüsteemi
eesmärgipäraseid
õpinišše
ja
kohandavad
oma
tegevusi
nende
niššide
ja
seal
elunevate
kogukondade
järgi).

4. Avatud
õpiökosüsteem:
indiviidi
vaade
OTSETEED
KOGUKONNA
TEADMUSE
JUURDE
TEADMUSE
VÕRGUSTIK
MÄRKSÕNAPÕHINE
FILTREERIMINE
OTSING
KOGUKONNAS
PERSONAALNE
VÕRGUSTIK
RSS
VOOGUDE
TÕMBAMINE
KAASAV
JÄLGIMINE
TARKVARA
2
TARKVARA
1
PERSONAALNE
ÕPIKESKKOND
G.Siemens
(2006):
“Toru”,
kus
teadmus
voolab
on
tähtsam,
kui
teadmus,
mis
selles
voolab.
Teadmine,
kus
teadmus
asub
ja
kes
seda
tunneb
on
tänapäeval
tähtsamad
kui
teadmine
teadmuse
sisust
ja
rakendamisest

5. Avatud
õpiökosüsteemi
näide
rahvusvahelisel
kursusel
e-­‐Learning
Samas
rühmas
olid
osalejad
Soomest,
Ees-st
ja
Sloveeniast
Kursuse
mitmerahvuselise
rühma
õpiökosüsteemi
osad

6. Miks
selline
kursusemudel?
• Luua
õppijatele
suurem
autonoomsus,
eneseregulatsiooni
võimalus,
andes
vabaduse
tulla
kursustele
oma
personaalset
õpikeskkonda
kasutades
–
isikupäraselt
süstemaFseeritud
teadmus
jääb
hiljem
õppija
käsutusse
• Kujunevad
õppijate
vahelised
võrgusFkud,
mis
seovad
erinevaid
erialakogukondi
–
neid
saab
kasutada
õppimise
eesmärgil,
nt.
teadmuse
tõlgendamine
üle
kogukonnapiiri
loob
uusi
ideid

7. Võrgus-ke
olemus
• Võrgus-ke
sõlmedes
(nodes)
toimub
teadmuse
ülekanne
ja
selle
tõlkimine
või
tõlgendamine
(näiteks
ühest
õppimiskultuurist
teise),
mille
läbi
sünnib
uus
teadmus.
TÕLKIMATUT
TEAVET
TEISE
KEELDE
TÕLKIDES
SÜNNIVAD
UUED
SEOSED
JA
UUS
TEADMUS
ÜHINE
KEELE-­‐
RUUM
KOGUKOND
1
KOGUKOND
2
VÕRGUSTIKU
SÕLMED
ÜHENDAVAD
KOGUKONDI

8. Võrgus-k
kursusel
eLearning
Ak-ivne
juhendaja
toetas
oma
rühma
ja
jagas
kogemusi
teiste
juhendajatega
Üliak-ivne
juhendaja
kommenteeris
ka
teiste
rühmade
õppijate
tegemisi,
kuid
ei
suutnud
ak-veerida
oma
rühma
liikmeid
Õppijatel
olid
peamiselt
seosed
Passiivne
juhendaja
ei
suutnud
teiste
oma
rühma
õppijate
ja
oma
luua
oma
rühmas
võrgus-kku
juhendajaga
Võrgus-ku
analüüsimine
kursusel
näitab
teadmusloomesse
kaasatust
ja
võimalikke
arengupotensiaale

9. MINA
PLANEERIN
JA
KOGUKONNASISENE
JA
JÄLGIN
OMA
MINA
ÕPIN
SUHELDES
JA
PIIRIÜLENE
KOOSTÖÖ
ARENGUT
JA
ÕPIN
TEHES
KOOSTÖÖD
ERI
FOORUMITES,
OMA
KOGEMUSEST
DOKUMENTIDE
KOGUKONDADES
KOOSLOOME,
MINU
LOODUD
ÜHISTEGEVUSED
DOKUMENDID
JA
KUULUVUS
ERI
ENESEREFLEKTSIOONID
KOGUKONDADESSE
LOOB
TEADMUSÜLEKANDE
MINA
ÕPIN
MEIE
KOGEMUSEST
TEISTE
KOGUKONNALIIKMETE
LOODUD
DOKUMENDID
JA
ENESEREFLEKTSIOONID
KOGUKOND
1
KOGUKOND
2
TÕLGENDAMINE
JA
TÕLKIMINE
LOOB
UUE
D
IDEED
JA
RAKENDUSED
NEMAD
SAAVAD
OSA
JA
ÕPIVAD
MEIE
KOGEMUSEST

10. Kogukonna
vaade:
digitaalses
ruumis
kuhjuvad
teadmus
ja
tegevused
Õppija
navigeerib
kogukonna
nišis
ja
nišš
piirab,
millised
õpitegevused
on
tulemuslikud,
näitab
kus
sünnib
teadmus
Õpikogukonda
koguneb
info
KOGUKONNA
NIŠŠ
parimatest
õppimisviisidest,
vahenditest
ja
teadmusest
AVATUD
ÕPIÖKOSÜSTEEMI
MOODUSTAVAD
ERI
KOGUKONNAD

11. Sülemitegevused
võrgus-kus:
Narra-ivide
ökoloogia
kursus
Sülemitegevus
on
isereguleeruv
koostöö
vorm,
mida
pole
eelnevalt
kokku
lepitud
ja
mida
ei
koordineerita.
kohavoog
sõbravoog
mashing
Brightkite
Twiger
Search
twiger
#tag
RSS
feed
sõbravoog
Flickr
(geo)märksõnad
kaardiotsing
teadlikkus
Facebook
sõbravoog
Wordpress
ühine
blogi
teavitamine
Individuaalsed
õppijad
on
kursusel
seotud
personaalsete
õpikeskkondade
abil
võrgus-keks.
Nad
loovad
ja
jagavad
oma
vaatlustel
põhinevaid
lugusid
laiendatud
õpikeskkonnas.
Lugude
jälgimine
võrgus-kus
pöörab
tähelepanu
teatud
ideedele,
tegevustele
ja
paikadele.

12. Sülemitegevused
võrgus-kus
ÕPPIJA
Individuaalne
otsing
Vea
märkamine
Tähelepanu
Varasem
vääriv
tunnus
kogemus
Ligitõmbav
idee
Suunatud
ÕPPIJA
kogukonna
nišis
tähelepanu
Signaali
Tagasiside
jälgimine
kogukonna
niššist
Virtuaalselt
Sülemikoostöö
jagamine
nt.
(geo)tag,
mash-­‐
up
Signaalide
kuhjumine
Analoogia
Signaali
Uus
modifitseerimine
idee
Tõlgendamine

13. Õppija
autonoomset
tegutsemist
toetades
saab
luua
ühist
teadmust
Koosta,
halda
Personaalsed
Koosta,
halda
õpikeskkonnad
Hajutatud
Personaalsed
õpikeskkond:
võrgus-kud:
andmevood,
sildid
sõbravood
Autonoomne
andmekogumine
Jälgi
Koonda,
kombineeri
ja
sildistamine
Analüüsi
sünteesi
Kogu
Akumuleeri
Koosloome
Laienda
rikasta
Reaalne
keskkond

14. Viiteid
• Pata,
K.
(2009).
Revising
the
framework
of
knowledge
ecologies:
how
ac-vity
pagerns
define
learning
spaces?
In
Niki
Lambropoulos
&
Margarida
Romero
(Eds.).
Educa-onal
Social
Sonware
for
Context-­‐Aware
Learning:
Collabora-ve
Methods
&
Human
Interac-on.
(241-­‐266).
Informa-on
Science
Reference.
• Pata,
K.
(2010).
Professionaalne
areng
kogukonnas
ja
võrgus-kus.
hgp://www.slideshare.net/kpata/kogukondjavorgus-k
• Siemens,
G.
(2006)
Knowing
knowledge.
URL:
hgp://www.knowingknowledge.com/2006/10/
knowing_knowledge_pdf_files.php