1. ePoAbi
prototüüp
ja
õppekava
arenduse
pädevustehalduse
disaini
põhimõ9ed
Kai
Pata,
Kairit
Tammets,
Vladimir
Tomberg,
Mart
Laanpere
Tallinna
ülikool,
Haridustehnoloogia
keskus

2. Sissejuhatus
• Vahendeid,
mille
eesmärk
on
üldiselt
õppekava
arendamise
käigus
pädevuste/õpiväljundite
haldamine
ja
arendamine
–
on
loodud
nii
teiste
uurimisrühmade
poolt
(TELOS,
DIOGENE,
OntoCD)
arendamist
(RoncheN
and
SanO,
2007;
Dexter
and
Davies,
2009;
Paque9e,
2007;
Vaquero
et
al.,
2009;
Barrera
et
al.,
2012;
Lu,
2009;
Karunananda,
et
al.,
2012)
– kui
ka
meie
enda
uurimisrühma
arendustegevuses
(OPT
prototüüp
standardite
nt.
kompetentsustsandardi
ja
õppekava
õpiväljundite
harmoniseerimiseks)
(Pata
jt.,
2013),
Meie
laiem
eesmärk
oli
terviklikult
kirjeldada
kompetentsipõhist
õppekava
haldamist
ja
luua
vastavaid
tugisüsteeme

3. Uuringu
eesmärk
• ePoAbi
uuringu
eesmärk
oli
välja
töötada
ePoAbi
elektroonse
tugisüsteemi
prototüüp
e-­‐por9oolioga
kursustel
planeerimiseks,
mis
toetaks
õpiväljundite
saavutamise
ja
hindamise
planeerimist
neil
ainekursustel.
– Uuring
on
seotud
IST
7.
raamkava
uuringuga
IntelLEO,
mille
käigus
töötasime
välja
prototüübi
kompetentsihalduseks
ja
vahetuseks
organisatsioonide
vahel
– Mõlema
uuringu
tulemuste
ühitamine
võimaldab
terviklikult
kirjeldada
pädevuspõhise
õppekava
haldamist
printsiipe
ja
luua
tugisüsteeme
(Pata
jt.
2013)

4. Kahe-­‐suunaline
õppekava
arendamine
• Õppekava
loomisel
on
vaja
järgida
kahte
suunda
– Stabiliseeriv
suund
seondub
õppekava
õpiväljundite
standardiga
sobitamist
ja
kursuseprogrammide
sobitamist
õppekava
väljundite
ja
eesmärkidega.
– Õppekava
arengut
peab
saama
jälgida,
suunata
ja
evalveerida
– Edasiarendav
suund:
Arengut
sOmuleerivaks
on
aga
õppejõududele
piisava
vabaduse
andmine
aineprogrammi
õpiväljundite,
õpitegevuste
ja
hindamisviiside
kavandamisel,
mis
võimaldab
teadusvaldkonnas
uudsete
ja
relevantsete
pädevuste
ja
teadmiste
arendamist
läbi
sobivate
õpitegevuste
ja
hindamisviiside.
– Uued
õpiväljundid,
-­‐tegevused
ja
hindamisviisid
peaks
aitama
muuta
nii
õppekava
kui
ka
õpiväljundite
standardeid.
– Lisaks
on
õppekavaarenduses
oluline
pidevalt
jälgida
ja
harmoniseerida
erinevate
kursuste
panust
õppekava
õpiväljundite
saavutamisse.

5. ePoAbi
uuringu
etapid
• I.
Kaardistada,
kuidas
disainivad
õppejõud
EesO
ülikoolides
e-­‐kursuste
programme
(õpiväljundeid,
õpitegevusi
ja
hindamisviise)
ning
määratleda
probleemkohad
• II.
Kaardistustulemustele
tuginedes
luua
õppejõududele
veebipõhise
tugisüsteem
ePoAbi
prototüüp,
mis
mille
eesmärgiks
on
toetada
Kõrgharidusstandardi
nõuetega
kooskõlas
olevate
aineprogrammide
loomist
• III.
FormaOivselt
evalveerida
ePoabi
prototüüpi

6. ePoAbi
ülevaateuuring
• Ülevaateuuringus
osales
17
akOivsemat
e-­‐õppe
kasutajast
õppejõudu
EesO
kõrgkoolidest
• Ülevaateuuringu
peamised
tulemused
(Tammets
&
Pata,
2013)
näitasid,
et
oma
e-­‐kursuste
planeerimisel
ja
õpiväljundite
sõnastamisel
ei
kasutanud
valimisse
kuulunud,
akOivselt
eõpet
kasutavad
EesO
kõrgkoolide
õppejõud
Kõrgharidusstandardis
(KHS)
sõnastatud
õpiväljundeid,
sest
“keegi
ei
oota
neilt
seda
ja
kogu
õppekava
konteks3s
järgib
Kõrgharidusstandardit
õppekavajuht”.
-­‐>
on
vaja
toetada
KHS
õpiväljundite,
õpitegevuste
ja
hindamisviiside
harmoniseerimist
kursuseprogrammide
loomisel
e-­‐õppes
• Isegi
akOivselt
eõpet
kasutavad
õppejõud
kasutasid
kursuse
õpiväljundite,
–
tegevuste
ja
hindamisviiside
planeerimisel
ja
sõnastamisel
vaid
osasid
võimalikest
KHS
õpiväljunditest
ja
nendele
sobilikest
akOivõppe
meetoditest
ja
hindamisviisidest
-­‐>
on
vaja
toetavat
süsteemi,
mis
pakuks
omavahel
sobivate
õpiväljundite,
õpitegevuste
ja
hindamisviiside
ideid.
• ePoAbi
prototüüp
sisaldab
näiteid
seotud
õpiväljundite,
väljundipõhiste
õpitegevuste
ja
hindamisviiside
kohta,
mis
koguO
ülevaateuuringus
osalenud
akOivsete
epordooliot
kasutanud
õppejõudude
näidetest

7. ePoAbi
prototüübi
arendusuuring
• Loodi
tehnoloogiline
tugivahend
EpoAbi
h9p://htk.tlu.ee/EpoAbi/
,
mis
ühildub
pordooliopõhiste
õpikeskkondadega
– Aitab
õppejõude
oma
kursuseprogrammide
disainimisel,
võimaldades
õpiväljundite
sidumist
KHS
õpiväljunditega
ning
õpiväljundite
sidumist
ühe
või
mitme
sobiva
õpitegevuse
või
hindamistüübiga
– Soovitab
kasutajale
näiteid
omavahel
seotud
õpiväljundite,
väljundipõhiste
õpitegevuste
ja
hindamisviiside
kohta,
võimaldamaks
kasutada
teiste
kogemust
oma
kursuseprogrammi
sõnastamisel
– Võimaldab
õppejõududel
näha,
milliseid
õpiväljundeid,
-­‐
tegevusi
ja
hindamisviise
kasutatakse
üle
õppekava,
mis
aitaks
nii
õppekava
evalveerida
kui
ka
harmoniseerida
üksikute
ainekursuste
sisu
teiste
kursustega

8. ePoAbi
prototüübi
arendusuuring

9. FormaOivne
ePoAbi
evalveerimine
• ePoAbi
prototüüpi
hindasid
7
Haridustehnoloogia
õppekava
õppejõudu,
kes
sisestasid
süsteemi
oma
kursuseprogrammid
koos
näidistegevuste
ning
hindamistüüpidega.
• Evalveerimise
käigus
oma
kursuseprogramme
parendades
oli
kasutajatel
võimalik
kogeda,
kuidas
on
teised
õppejõud
saavutavad
e-­‐
kursustel
e9enähtud
KHS
õpiväljundeid
erinevate
õpitegevuste
läbi,
ja
kuidas
neid
hinnatakse

10. FormaOivne
ePoAbi
evalveerimine
• Õppejõud,
kes
pidasid
oma
kursuseprogrammi
piisavalt
Kõrgharidsusstandardi
nõuetele
vastavaks,
ei
näinud
ePoAbi
kasutamist
ühe
kursuseprogrammi
parendamisel
mõ9ekaks
(lisaajakulu),
küll
aga
andsid
posiOivse
hinnagu
programmile
õppejõud,
kes
ePoAbi
kasutades
avastasid
oma
kursuseprogrammides
vastuolu
õpiväljundite,
õpitegevuste
ja
hindamisviiside
vahel.
• Kõik
õppejõud
tajusid
ePoAbi
vahendi
kasulikkust
õppekavaloome
seisukohast,
nimelt
ePoAbi
võimaldaks
õppejõududel
näha,
milliseid
õpiväljundeid,
-­‐tegevusi
ja
hindamisviise
kasutatakse
üle
õppekava,
mis
aitab
õppekava
evalveerida
ja
harmoniseerida
üksikute
ainekursuste
sisu
teiste
kursustega.

11. Õppekava
pädevushalduse
disaini
printsiibid
• ePoAbi
ja
OPT
uuringute
põhjal
oleme
sõnastanud
õppekava
pädevushalduse
disaini
printsiibid
– I.
Siduda
õppekava
õpiväljundid
ja
kursused
pädevustega,
et
võimaldada
pädevsupõhist
õppekava
arendamist
– II.
Õppekava
arendusse
kaasatud
osapooled
(õppekava
aineid
kavandavad
õppejõud,
õppekava
nõukogu)
vajavad
ühise
sõnavara
kujundamist
(selle
valdkonna
õpiväljundid,
pädevused,
õpitegevused
ja
hindamisviisid)
– III.
Õppekava
stabiliseerimist
toetavad
tegevused
– IV.
Õppekava
arengut
toetavad
tegevused

12. Õppekava
pädevushalduse
disaini
printsiibid
– V.
AnalüüOlised
vahendid
õppekavast
ülevaate
saamiseks
et
sise-­‐
ja
välishindamist
toetada
– VI.
Õppekava
ja
kursuste
ühisarendamise
võimalused.
– VII.
Õppekava
pädevuste
ja
õpiressursside
sidumine
– VIII.
Individuaalse
õppekava
pädevuspõhine
komplekteerimine
õppijale

13. Õppekava
haldamise
ontoloogia

15. Mis
edasi?
ePoAbi
prototüübi
edasisel
kasutuselevõtul
tuleks
see
siduda
õppekavaloomet
võimaldavate
vahenditega
(nagu
OPT
prototüüp)

16. Mis
edasi?
• SamuO
võib
kaaluda
ePoAbi
sidumist
hajutatud
sotsiaalsete
õpikeskkondadega,
nagu
näiteks
Tallinna
Ülikooli
poolt
arendatav
Dippler’i
keskkond
–
siis
saaks
õppejõule
pakuda
ka
kursuseprogrammi
alusel
sobivate
funktsionaalsustega
õpikeskkonna
automaatset
loomist.
• Õppekavaloome
vahendite
abil
võib
pakkuda
tuge
ka
õppijale,
näiteks
valimaks
endale
õppekava
piires
õpiväljundeid
ja
kursusi.
Sellel
eesmärgil
tuleks
kõne
alla
ka
ePordolio
lahenduse
sidumine
õppijate
pordooliotega.