2. 1.
Mida
nõuab
RÕK?
• Läbivatest
teemadest
lähtuv
– keskkond
ja
jätkusuutlik
areng
(kirjeldav
uuring,
eksperiment,
arendusuuring,
tegevusuuring)
– tervis
ja
ohutus
(kirjeldav
uuring,
tegevusuuring)
– väärtused
ja
kõlblus
(kirjeldav
uuring,
tegevusuuring)
– elukestev
õpe
ja
karjääri
planeerimine
(kirjeldav
uuring)
– kodanikualgatus
ja
eDevõtlikkus
(nt.
arendusuuring,
tegevusuuring)
– kultuuriline
idenEteet
(nt.
loovtöö)
– Teabekeskkond
(nt.
arendusuuring,
hinnangu-‐uuring)
– tehnoloogia
ja
innovatsioon
(nt.
arendusuuring,
tegevusuuring,
hinnangu-‐uuring)
• Õppeaineid
lõimiv
• Individuaalne
või
kollek7ivne
– Uurimus
– Projekt
– Loovtöö
3. Mis
on
mis?
• Uuringute
tulemiks
on
nii
teadmised
(kirjeldav
uuring,
eksperiment),
loodud
objekEd,
seadmed,
protsessid,
ja
nende
rakendused
(arendusuuring)
või
hinnangud
nende
kohta
(hinnangu-‐uuring),
muudetud
olukorrad
ja
lahendused
(tegevusuuring).
• Projekt
on
ühekordne,
kindla
alguse
ja
lõpuga
uudne
arenduslik
või
teostusele
suunatud
eDevõtmine,
kus
eesmärgile
jõudmine
eeldab
tegevuste
planeerimist
ja
juhEmist.
ProjekE
saab
läbi
viia
arendus-‐,
tegevus-‐
või
hinnangu-‐uuringu
strateegia
abil.
• Loovtöö
on
eneseväljenduslik,
loominguline
protsess,
mille
loovat
tulemi
saavutamist
võib
läbi
viia
arendusuuringuna
(kirjeldab
loovtöö
lähtealuseid
ja/või
töö
tulemi
eesmärke,
oodatavat
mõju)
ning
juhEda
läbi
projekEtöö
(nt.
näidend,
film,
sündmuse
eDevalmistamine
ja
läbiviimine).
6. Töö
objekEks
on
• Objek7d
ja
esemed,
nende
ülesehitus
ja
kasutatavus,
nende
loomine
ja
väärtuse
hindamine
(nt.
arendusuuringus,
hinnangu-‐uuringus)
• Protsessid
ja
käitumisviisid,
nende
toimemehhanismide
mõistmine,
loomine
ja
muutmisvõimalused
(nt.
ülevaateuuringus,
eksperimendis,
arendusuuringus,
tegevusuuringus)
• Nähtused,
millised
on
seaduspärasused
(nt.
ülevaateuuringus,
eksperimendis)
• Sündmused,
nende
esilekutsumine
ja
seletamine
(nt.
tegevusuuringus,
ülevaateuuringus)
• Juhtumid,
nende
põhjalik
selgitamine
(nt.
kirjeldavas
uuringus)
• Käsitlusviisid,
arvamused,
tähendused
(nt.
kirjeldavas
uurimuses,
tõlketöös)
7. 2.
Uuringustrateegiad
• Kirjeldav
uuring,
ülevaateuuring
(survey)
–
kirjeldav
uurimus,
mis
kogub
loomulikus
olukorras
infot
ja
määratleb
seoseid
nähtuste
või
nende
komponenEde
vahel
• Eksperiment
(experiment)
–
katse
kontrollitud
olukorras
põhjuslike
seoste
kontrollimiseks
• Arendusuuring
(design
based
research)
–
uue
lahenduse
-‐
objekE,
protsessi
-‐
loomine
• Tegevusuuring
(ac4on
research)
–
olukorra
parandamisele
suunatud
• Hinnangu-‐uuring
(evalua4on
research)
–
objekEde/
protsesside
võrdlemine
tunnuste
alusel,
reastamine,
et
anda
hinnangut
väärtusele;
objekE/protsessi
eesmärgipärasuse
väljaselgitamine
8. Näited:
mis
uuringustrateegiad?
• 2006.
aasta
äikesevaatlused
Muhus
• Aspartaami
kasutamisest
ja
leidumisest
karastusjookides
• Omadussõnad
trükireklaamides
• Neljaliikmelise
pere
ostukorv
ja
muud
kulutused
• InterneEkaubanduse
tuntus
põhikooliõpilaste
seas
• Koolirõõm
ja
seda
mõjutavad
tegurid
• Mida
hindavad
õpilased
õpetajates
• Kas
inimesed
teavad
ja
kus
kasutatakse
Võrumaa
tunnuslauset?
• Erinevate
juureEste
mõju
piima
hapnemisele
• Hõõglambi
ja
säästupirni
võrdlus
• Õpilaste
helkurite
peegeldusomaduste
võrdlemine
• Õunaäädikas
ja
selle
valmistamine
• Uuemeedia
võimaluste
kasutamine
tavakoolis
õpilaste
akEveerimiseks
• "Varsakabja"
kodulehe
koostamine
• Viirustõrje
programmide
võrdlus
• Tõlketöö
Nan
Gilbert
"The
Unchosen"
• Lapsena
Siberis
• Rahvaarvu
muutus
kodukohas
viimase
10
a
jooksul
ja
sellega
seonduvad
probleemid
• Minu
vanaisa
Joann
Adramehe
elulugu
• Nõukogude
aja
noore
inimese
elu
• Minu
vanaisa
ja
ema
elu
EesE
erinevate
võimurežiimide
ja
NLKP
peasekretäride
ajal
• Õpperada:
Igaküla
talud
ja
pered,
kohad
ja
legendid
• EfekEivne
tunniplaan
–
võimalik
või
võimatu?
• Koolilõuna
vastavus
EesE
toitumissoovitustele
• Milline
peaks
olema
interakEivne
klass
9. Uuringutüübi
valik
sõltub
teadmisest
• Avastuslik
uuring:
Uuritava
probleemi
komponendid
ja
võimalikud
seosed
on
osaliselt
tundmatud.
Põhitunnuseks
probleemi
lahendamisel
on
selle
paindlikkus.
Kui
saadakse
uut
infot
võib
lahenduse
otsimise
käik
muutuda.
• Kirjeldav
uuring:
Probleemi
komponendid
on
häsE
teada
kuid
vajavad
struktureerimist.
Struktureeritud
instrumendid,
uuringuplaan
stabiilsem.
• Põhjuslik
uuring:
Uuritava
probleemi
komponendid
on
struktureeritud
ja
teada
ja
uurija
saab
tegeleda
põhjuslike
seostega.
Eksperiment.
10. RAKENDUSUURINGUID
PÕHIUURINGUID
Avastuslik
ja
kirjeldav
uuring
• Kirjeldatav
(descrip4ve)
–
uurija
püüab
dokumenteerida,
mis
nähtused
ilmnevad.
See
võib
olla
nii
kvalitaEivne
(kirjeldus
sõnades)
või
kvanEtaEivne
(kirjeldus
numbritega).
– Etnograafiline,
autoetnorgaafiline
(ethnographic)
–
püüab
kirjeldada
grupiliikmete
käitumist
ja
vastasEkuseid
suhteid
sotsiaalsel
tasandil.
See
põhineb
kvalitaEivsel
tehnikal,
eelkõige
vaatlusel
ja
tähelepanekul.
– Ajalooline
(historical)
–
püüab
kirjeldada
ja
seletada
mineviku
olusid.
Põhineb
kvalitaEivsetel
andmetel:
dokumenEdel
ja
suulistel
jutustustel.
11. Põhjuslik
uuring
• Seoseid
PÕHIUURINGUID
otsiv
(correla4onal)
–
uuringus
leitakse
ühe
muutuja
seos
teise
muutujaga,
uuritakse
vahekorda
kahe
muutuja
vahel,
mille
üle
uurijal
puudub
otsene
mõjutamise
võimalus
(nt.
vanus
ja
õppeedukus,
tegevus
ja
tulemus),
eesmärk
on
leida
seoseid
kahe
erineva
muutuja
vahel,
puudub
võimalus
tõestada.
• Eksperimentaalne
(experimental)
–
uurija
manipuleerib
ühe
muutuja
taset
ja
vaatleb
teise
muutuja
taseme
muutust
(nt.
muudetakse
õpetamise
metoodikat
ja
vaadeldakse
õppeedukust).
Eesmärk
on
kontrollida,
kas
kahe
muutuja
vahel
on
mingit
põhjuslikku
seost.
12. Eksperimendi
tüüpe
• Eksperimendi
käigus
uurija
kogub
andmeid,
et
oma
oletust
kontrollida
– Mõõtmiseksperimendis
tehakse
mõõtmisi
– Vaatluseksperimendis
tehakse
vaatlusi
– Mudeleksperimendis
luuakse
uuritava
objekE
mudel
(või
makeD),
mille
abil
tehakse
mõõtmisi/vaatlusi
ning
seejärel
kantakse
mudeliga
saadud
tulemused
üle
reaalse
fenomeni
kirjeldamisse
(kasutatakse
kui
ei
saa
eksperimenE
läbi
viia
reaalse
nähtusega,
sest
see
on
liiga
väike/suur,
aeganõudev,
kompleksne,
ohtlik
katsetamiseks)
– Simulatsioon
kui
eksperiment
on
nähtuse,
protsessi
või
olukorra
mudeldamine
katse
eesmärgil,
mida
võib
teha
nii
reaalses
olukorras
läbi
mängides,
kui
ka
arvuEsimulatsioonina
– MõLeline
eksperiment
toimub
mõDeliste
objekEdega,
mida
teooriate
kohaselt
seotakse,
kasutades
dedukEivset,
indukEivset
või
abdukEivset
loogikat
13. METOODIKA
EESMÄRK
UURIMISKÜSIMUS,
HÜPOTEES
TULEMUSED
UURIMISTEEMA
TULEMUS
TOETAB
JA
VÕIMALDAB
TULEMUSI
HINNATA
KIRJANDUSE
ÜLEVAADE
VASTUSED
PROBLEEM
TÄPSUSTAB
PIIRAB
MÄÄRAB
LUBAB
LOOB
14. Probleem
Oletus
Vaatlused,
andmed
Teadmised
Ideed
Katseplaan
ja teostus
Tulemuste
uurimine
Järeldused
Üldistus Ana-
Hinnang loogia
Probleemi
oletatava
lahenduse
loomine
Probleemi
oletatava
lahenduse
õigsuse
kontrollimine
15. Lühiuurimus
põhikoolis
• Sissejuhatus:
– Töö
pealkiri
– Uuringu
teema
valik:
vajalikkus,
huvi
seda
uurida
– Probleemi
püsEtamine,
töö
eesmärk
ja
uurimisküsimused
• Kirjanduse
ülevaade:
– Selgitada,
kuidas
see
erineb
referaadist
– Teabe
kogumine,
korrastamine,
– Tööga
seotud
info
väljaselekteerimine
ja
sünteesimine
teksEs,
– Oma
seisukohtade
sõnastamine
kirjanduse
põhjal
• Uuringu
metoodika:
– Uurimuse
kavandamine,
ajakava,
– Uuringustrateegia,
uuringu
instrumendid,
analüüsi
viisid,
– Valim
(kes
või
mis)
või
uuringu
objekt
(ese,
protsess)
16. Kas
referaat
on
uurimistöö?
• Referaat
on
mingi
teema,
probleemi
või
kirjatüki
sisukokkuvõte.
• Referaat
kirjeldab
või
resümeerib
mõnda
teemakäsitlust.
• Referaat
kirjutatakse
kokku
teiste
autorite
töödest
ning
selles
esitatud
referaadi
koostaja
mõLed
peavad
põhinema
kirjandusallikatel.
• Referaadi
koostamine
nõuab
töös
kasutatud
kirjanduse
allikates
esinevate
fakEde
ja
mõtete
analüüsimist.
• Referaadi
eesmärgiks
on
arendada
ainealase
kirjandusega
töötamise
ja
enda
väljendamise
oskust.
17. Kas
tõlketöö
on
uurimus?
• Tunneb
tõlkeprotsessi
ning
tõlketöö
käitumist
uue
kultuuri
konteksEs,
loob
tõlketeksE
semiooElise
vastavuse
originaaliga
• Oskab
rakendada
oma
teadmisi
ja
oskusi
ning
tõlkealast
loovust
• Oskab
luua
ja
leida
oma
töös
erinevaid
variante
ja
• tõlkelahendusi
• On
pädev
tõlkeelse
ja
-‐järgse
analüüsi
teostamises
• On
tuDav
erialase
kirjandusega,
orienteerub
tõlketööks
vajalikes
interneE
infoallikates
ja
andmebaasides,
ning
oskab
neid
kasutada
• Osab
tõlke
loomisel
teha
meeskonnatööd
18. Lühiuurimus
põhikoolis
• Uurimuse
läbiviimine,
lahenduse
pakkumine
probleemile:
– UuringuinstrumenEde
loomine,
(võib
moodustada
iseseisva
arendusuuringu)
– Andmekogumine
,
andmete
süstemaEseerimine,
– Andmeanalüüs
muuhulgas
kirjeldav
staEsEka,
andmete
esitamine
erineval
kujul,
– Arendus
ja
tegevusuuringus
eseme/protsessi
loomine,
parendamine
ja
katsetamine
– Järelduste
tegemine,
rakendusvõimaluste
väljatoomine.
• Töö
rakendamine
või
rakenduse
planeerimine
• Töö
kirjutamine
ja
vormistamine
• Töö
esitlemine
ja
kaitsmine
(hindamine)
19. Mida
sissejuhatusse
saan
kirjutada?
• Uurimuse
teostajal
on
uurimisobjekEst
ja
selle
omadustest
suhteliselt
ebamäärane
eDekujutus
–
saab
sõnastada
uuringu
teema
ja
uurimisprobleemi
• Uurimuse
teostajal
on
uurimisobjekEst
piisavalt
selge
eDekujutus
defineerimaks
kesksemaid
mõisteid
(muutujaid,
objekE
omadusi)
–
saab
püsEtada
uurimiseesmärgid
ja
esitada
uurimisküsimusi.
• Lisaks
põhimõistetele
on
uurimuse
teostajal
piisav
eDekujutus
nende
vahelistest
empiirilistest
seostest
(objekE
omaduste,
nende
põhjuste
ja
tagajärgede
kohta)
–
saab
formuleerida
hüpoteese.
20. Abiks
uurimisprobleemi
püsEtamisel
• Milles
on
probleem?:
Milliste
tunnustega
me
iseloomustame
uurimisprobleemi?
– Millised
kontseptsioonid
ja
teoreeElised
seisukohad
selgitavad
uuritavat
sündmust/objekE?
– Kuna
ja
mis
Engimustes
uurimisprobleem
ilmneb?
– Millal
ja
mis
Engimustes
ta
ilmsiks
ei
tule?
– Kuidas
mõjutavad
uurimisprobleemi
ümbritsevas
keskkonnas
toimuv
ja
seal
toimuvad
muutused?
– Kes
on
probleemi
põhjustajad,
kes
on
kannatajad?
• Kuidas
lahendada?:
Mis
on
võimalikud
probleemi
lahendused?
Kas
need
lahendavad
olukorra
piisavalt,
miks
miDe?
• Kõike
ei
saa
uurida,
kitsendamine:
Millist
lahendust
proovin
mina,
miks?
21. Karastusjookide
liigne
ja
mõtlematu
tarbimine
Vähesed
keskkonna-‐
alased
teadmised
Vähesed
keemia-‐
alased
teadmised
Vähesed
bioloogia-‐
alased
teadmised
Vähesed
sotsiaalsed
oskused
Jäätmete
hulga
suurenemine
looduses
Vähesed
teadmised
pH-‐st,
oskamatus
siduda
igapäeva
eluga
Ei
tea
seedeelundkonna
talitluse
iseärasusi
Vähesed
teadmised
lahustest
ja
lahustuvusest
Ei
tea
immuunsüsteemi
talitluse
iseärasusi
Vähesed
kogemused
plakaEte
koostamisel
Halb
suuline
eneseväljendus
Halb
kirjalik
eneseväljendus
Vähesed
kogemused
info
otsimisel
ja
olulise
eristamisest
ebaolulisest
Väärkäitumine
kesk-‐
konna
suhtes
Ei
mõtle
oma
tegude
On
halb
eeskuju
tagajärgedele
Ei
oska
määrata
pH-‐d
Ei
tea
tarbitava
mõju
seedeelundkonnale
Ei
oska
analüüsida
vaatlustulemusi
ja
teha
järeldusi
Ei
tea
tarbitava
mõju
hammastele
Vähesed
oskused
koostada
katse-‐
plaani
ja
teha
järeldusi
Ei
oska
eDekandeid
korrektselt
vormistada
Vähesed
reporteri
töö
oskused
Ei
julge
suuliselt
väljendada
Ei
julge
esineda
Suhtlusbarjäärid
Ei
julge
oma
arvamust
välja
öelda
ja
kaitsta
oma
seisukohE
Ei
tea
E-‐ainete
ja
vitamiinide
mõju
Uurimistöö
korraldamine
põhikoolis
on
raskendatud
Probleemipuu
22. Eesmärgid
Suuline
Kirjalik
eneseväljendus
eneseväljendus
Õpilaste
karastusjookide
alase
teadlikkuse
tõstmine
Keemialaste
oskuste
arendamine
Sotsiaalsete
oskuste
arendamine
Bioloogiaalaste
teadmiste
arendamine
Lahused
pH
Keskkonnalaste
teadmiste
tõstmine
Seisukohtade
kaitsmine
Organiseerimine
Suhtlemine
Reporteritöö
ja
oskused
Seedeelundkond
Immuunsüsteem
23. Halvad
uurimisküsimused
Kas
saab
uurida?
• Kas
MacDonald’i
või
Burger
King’i
burgerid
on
paremad
(mille
suhtes?)?
• Mis
on
Skype’i
tuleviku
äriplaan
(kas
lubatakse
uurida)?
Lai
või
kitsas?
• Kas
põhikooliõpilaste
(kelle?)
pädevused
(millised?)
on
rohkem
(kui
palju?)
arenenud
(mille
suhtes?)?
24. Uurimisküsimused
Järjestamine
• Mis
juhtus?
• Milline
on
sündmuste
toimumise
järjekord?
• Millistest
etappidest
mingi
nähtus/tegevus/
sündmus
koosneb?
25. Uurimisküsimused
Võrdle
ja
vastanda
• Millised
on
nähtustega
seotud
sarnased
ja
erinevad
tunnused/omadused?
• Millised
nähtuse
1
tunnsed
on
sarnased/
vastavad
nähtuse
2
tunnustele
ja
kuidas?
27. Uurimisküsimused
Osast
tervikule
ja
vastupidi,
üldistamisprintsiip
• Mis
on
kogu
nähtuse
või
kogu
kontseptsiooni
sisu?
• Mis
on
selle
peamised
iseloomulikud
osad?
• Millised
on
peamiste
osade
komponendid?
28. Uurimisküsimused
Vaatepunk7d
ja
perspek7ivid
• Mis
on
nähtuse
erinevad
perspekEivid?
• Kuidas
käituvad/mõtlevad
erinevate
perspekEivide
esindajad?
• Miks
erinevad
perspekEivid
esinevad?
• Kuidas
on
erinevad
perspekEivid
kooskõlas/
vastuolus?
31. Hüpotees
• Hüpotees
on
”teaduslikult
põhjendatud
oletus”
• Hüpotees
on
uurimisküsimuse
oletatav
vastus
TEOORIA
HÜPOTEES
dedukEivne
indukEivne
VAATLUS
TÕESTUS
Kontrollitav
Selgelt
sõnastatud
Kui
ulatuslikult
seletab?
Mida
võib
veel
seletada?
Sobivus
kehEvate
paradigmadega
TEOORIA
OLETUS
MUSTER
VAATLUS
32. Mõju
ennustav
hüpotees
Hüpotees
on
kontrollitav
väide,
mis
võib
sisaldada
ennustust
….VÕIB
põhjustada
…
Šokolaad
võib
põhjustada
vistrikke.
Teede
soolatamine
võib
mõjutada
elusEkku.
Järgmisena
peaks
mõtlema,
mida
ennustus
eeldab,
KUIDAS
võib
põhjustada
ja
MIS
ON
TAGAJÄRG?
KUI…
SIIS…
Kui
lehe
värvuse
muutus
sügisel
on
seotud
temperatuuriga,
siis
madal
temperatuur
mõjutab/põhjustab
taimede
lehtede
värvuse
muutust.
33. Tegurid
hüpoteesis
• Hüpoteesis
on
alaE
kaks
tegurit.
• Üks
on
”sõltuv
tegur”,
ja
teine
”sõltumatu
tegur"
• Sõltuv
tegur
on
see,
mida
me
eksperimendis
vaatleme
ja
mõõdame,
sõltumatu
tegur
on
see,
mida
me
teadlasena
eksperimendis
kontrollime
ja
muudame
Kui
lehe
värvi
muutus
on
seotud
temperatuuriga,
siis
taimede
mõjutamine
madala
temperatuuriga
põhjustab
muutusi
ehe
värvis.
34. Nullhüpotees
• Null
hüpotees
on
sageli
vastupidine
sellele
oletusele,
mida
uurija
tegelikult
usub
juhtuvat,
seda
kasutatakse
hüpoteesi
ümberlükkamiseks.
• Hüpoteesi
kontrollimine
on
null-‐hüpoteesi
paikapidavuse
kontrollimine
eksperimentaalsete
andmete
valguses.
• Sõltuvalt
katse
tulemustest
null
hüpotees
kas
lükatakase
ümber
või
leiab
kinnitust.
Küsimus:
Kuidas
sõltub
valgusfoorile
reageerimise
kiirus
tarbitud
alkoholikogusest?
H:
Kui
inimese
reaktsiooniaega
mõjutab
alkohol,
siis
manustades
juhile
alkoholi
kasvab
reaktsiooniaeg.
H0:
The
Keskmine
reaktsiooniaeg,
mis
juhil
valgusfoorile
reageerimiseks
kulub
ei
muutu,
kui
kuhil
on
joobeseisund
>
0.1
promilli.
Kui
(UurimisDöö
kursus)
mõjutab,
siis
35. Valim
• EnamasE
ei
saa
uurija
uurida
üldkogumit
uuringu
objek7dest,
seetõDu
võetakse
üldkogumit
iseloomustav
valim
• Valim
on
uuringusse
kaasatute
hulk,
mille
põhjal
leitakse
uuringu
probleemile
lahendus.
• Valim
iseloomustab
üldkogumit
teatud
tõenäosusega,
sõltuvalt
sellest,
kuidas
valim
on
võetud.
• Valimisse
võivad
kuuluda:
– Inimesed
(nt.
ülevaateuuringus)
– Dokumendid,
teksEd,
pildid
jms.
(nt.
kirjeldavas
uuringus)
– Vaatlused
nähtuse
või
protsessi
kohta
– Juhtumid
(erilised,
või
iseloomulikud)
36. Andmekogumise
viisid
• Erinevates
uuringustrateegiates
võib
vajaduse
järgi
kasutada
erinevaid
andmekogumise
viise
• Vaatlus:
• struktureeritud
• struktureerimata
• Test:
teadmiste
mõõtmiseks
• Küsitlus:
arvamuste,
hoiakute
ja
info
kogumiseks
– Kirjalik:
KüsimusEk
• valikvastustega
• vabavastustega
– Intervjuu:
• Isikute
või
rühmadega
– Struktureeritud
– Pool-‐struktureeritud
– NarraEivne
• Fooksrühma
intervjuu
37. Küsitlused
• Kirjalik
küsitlus,
struktureeritud
suuline
intervjuu/
telefoniintervjuu
– Pikaajalised
(longitudinal)
–
viiakse
läbi
pikema
ajaperioodi
jooksul
samade
vastajatega.
– Läbilõikelised
(cross-‐secEonal)
-‐
erinevatel
ajahetkedel
uuritakse
erinevaid
vastajaid
(uuring
tehakse
samal
ajamomendil)
(nt.
Arvamusuuring).
– Trendi
või
ennustuslikud
uurimused
(trend,
predicEon
study)
-‐
uuritakse
mõnda
valitud
faktorit
pidevalt
aja
jooksul,
võivad
olla
nii
pika-‐
kui
lühiajalised
(nt.
Rahvastku
uuring).
– Test
on
üks
küsitluse
tegemise
viisidest.
Test
on
võimete,
oskuste,
arusaamise,
teadmise
või
saavutuse
mõõtmise
vahend.
39. Vaatlused
Vaatlus
võib
olla:
-‐ süsteemitu
või
süstemaaEline
(kasutades
vaatlusprotokolli)
-‐ ühekordne,
episoodiline
või
järjepidev
-‐ loomulikus
keskkonnas
või
katseEngimustes
provotseeritud
(läheneb
eksperimendile)
-‐ konstanteeriv,
tõlgendav
või
hinnanguline
-‐ avatud
või
varjatud
-‐ kõrvalejääv
või
osalev
• Tänapäeval
asendadatakse
vaatlus
sageli
videoga
41. Vaatlusprotokoll
–
konstanteeriv
suunatud
vaatlus
Eelnevalt
on
määratletud,
mida
soovitakse
jälgida,
milliseid
näiteid
on
vaja
koguda.
hDp://www.neirtec.org/evaluaEon/PDFs/PreparingtoCollect2d.pdf
42. KvanEtaEivne
(või
struktureeritud)
vaatlus
• KvanEtaEivse
vaatluse
tegemiseks
läheb
tavaliselt
tarvis
spetsiifilisemat
ja
detailselt
läbi
mõeldud
instrumenE
– Vaatlusi
tehakse
kindlate
ajavahemike
järel.
N:
uurija
vaatleb
õpilasi
iga
tunni
alguses
10
minuEt.
– Vaatlusi
tehakse
ainult
mingi
kindla
sündmuse
järel.
N:
vaatlust
tehakse
klassiruumis
siis
kui
õpilane
rikub
korda
• KvanEtaEivse
vaatluse
tulemused
sisaldavad
tavaliselt
üldarvu,
sagedust,
osakaalu
(protsenE)
43. Vaatusprotokoll
–
hinnanguline
juhtumi
vaatlus
Eelnevalt
on
määratletud
vaadeldavad
elemendid
ja
hinnanguline
skaala
hDp://www.horizon-‐research.com/instruments/lsc/cop.pdf
45. Video
kasutamine
vaatluses
• Video
on
sekkuv
jäädvustamismeetod
• Osalejavideod
kui
vähesekkuv
enesevaatluse
meetod
• Osalejate
kaasamine
videote
analüüsimisse
hDp://www.eval.org/Resources/QDA.htm
46. Etnograafiline
uurimus
• Vaatluse
abil
inimrühma
või
sotsiaalse
koosluse
kirjeldamine
ja
mõistmine
• Pikemaajaline
vaatlusperiood
• Loomulikus
keskkonnas
• Vaatleja
elab
koos
vaadeldavatega:
alusfilosoofaks
vaatleja
mõistab
vaadeldavate
poolt
kasutatavaid
sümboleid
ja
tähendusi
(sümbolistlik
interaktsionism)
või
ka
autoetnograafia
Õpilase
kogemused
Facebook’is
Uue
digikultuuriga
õppija
47. Intervjuud
• Struktureeritud
(standardiseeritud)
või
strukureerimata
• Avatud
või
suletud
küsimustega
• Otsese
huvisuunaga
küsimused
ja
tagamõDega/
kaudsed/projekEivsed
küsimused
(ei
viita
otseselt,
mida
küsitakse)
• Fookusrühma
intervjuu,
rühma-‐
ja
individuaalsed
intervjuud,
narraEivne
intervjuu
• Tänapäeval
intervjuud
audiosalvestatakse
ja
töödeldakse
digitaalselt.
• ‘Mõtle
valjusE’
protokoll
(tegevuse
ajal,
tegevuse
järgne)
49. Tüüpküsimused
• Taustaküsimused
• Kirjelda!
• Jaga
kogemust!
• Kirjelda
käitumist
või
tegevust!
• Sinu
teadmised
millestki…
• Teadmise
konstrueerimist
jälgivad
küsimused
• Võrdlemine
• Sinu
tunded,
emotsioonid,
arvamused,
tõekspidamised
• Sinu
soovitused
50. Täpsustavad
küsimused
• Tooge
mõni
näide...?
• Kas
saaksite
sellest
rohkem
rääkida...?
• Mida
te
selle
all
mõtlete
...?
• Mis
tundeid
see
teis
tekitab...?
• Mida
veel
tahaksid
lisada?
• Kuidas
selle
kokku
võtaksid,
seda
üldistaksid?
• Vihjamine,
suunamine
• Sekkumine,
katkestamine
• Küsimuse
täpsustamine,
üleküsimine,
ümbersõnastamine
51. Poolstruktureeritud
intervjuu
• Uurija
esitab
avatud
küsimusi
(laseb
pildi/katse
põhjal
seletada)
• Uurija
ei
oota
ühest
vastust,
vaid
uuritavate
erinevaid
arvamusi
• Küsimuste
esitusviis
ja
järjekord
võib
muutuda
erinevate
intervjueeritavatega
• Küsimusi
esitatakse
loomulikus
olukorras
ja
püütakse
saavutada
usalduslik
suhe
52. Fookusrühma
intervjuu
• Fookusrühma
intervjuu
on
üks
rühmaintervjuu
vorme
• Erinevus
rühmaintervjuust
-‐>
fookusrühma
liikmed
suhtlevad
üksteisega,
küsivad
üksteiselt
küsimusi
• Intervjueerijal
on
moderaatori
roll
• Oluline
on
luua
mitmekülgsete
vaadetega
fookusrühm
• Fookusrühma
intervjuu
sobib
teemade
avamiseks,
hüpoteeside
genereerimiseks,
andmete
analüüsimiseks
ja
interpreteerimiseks
osalejaid
kaasates
Mida
hindavad
õpilased
õpetajates
Õpingute
poolelijäämise
põhjused
Koolirõõm
ja
seda
mõjutavad
tegurid
53. NarraEivne
intervjuu
• Filosoofiline
taust:
Inimtegevus,
teod,
tajud,
kogemused
mõeldakse
välja
ja
vahendatakse
kultuuriliste
ja
isiklike
narraEivide
kaudu
• NarraEiv
loob
reaalsuse
• Intervjueerija
annab
intervjueeritavale
monoloogilise
õiguse
sündmustest
vabalt
ja
sekkumata
jutustada
• Täpsustatakse
jutustuse
järel
järelküsimustega
Lapsena
Siberis
43.
lend
54. Intervjueerimise
vead
• Keerulised
mõisted
on
arusaamatud
• Ära
kohe
küsi
peamist,
enne
on
vaja
küsitletavat
häälestada
• Ära
küsi
abstraktsete
vaid
konkreetsete
asjade/
näidete/juhtumite
kohta
• Vajadusel
anna
lisaselgitusi,
miks
seda
asja
küsitakse
(see
võib
aga
mõjutada
vastust)
• Väldi
vastuse
determineerimist
(‘olete
ju
nõus,
et..)
• Ülekuulaja
sEil
55. Fenomenograafiline
uurimus
• Ilmingute
kujutamine,
nende
kirjeldamine
• Uuritakse,
kuidas
maailm
vaadeldavatele
teadvustub,
kuidas
nad
asju
mõistavad
ja
mõtestavad.
• Uuritakse,
kuidas
mõistmine
sõltub
iseloomulikest
tunnustest
(sugu,
vanus,
haridus)
• On
vajalik,
et
mõista,
kas
uuritavad
lähtuvad
samasugusest
maailmapildist
kui
uurija
• Vajalik
on
uuritavate
kogemuse
kaardistamine
• Kasutatakse
intervjuusid
TeksEd,
mida
loevad
minu
eakaaslased
Noorte
keelekasutus
täiskasvanute
silme
läbi
57. NarraEivsete
andmete
sisuanalüüs
• Andmete
vähendamine
(juhuslikud
näited
andmekogumist)
• Segmenteerimine,
segmendi
suuruse
valimine
• Esmane
kategoriseerimine,
kodeerimine:
kategooria,
kategooria
nimetus,
kategooria
kirjeldus,
kategooria
näide,
kas
kategooriad
moodustavad
hierarhia,
paremusjärjestuse
– Intracoder
reliability
(usaldatavus)
(kas
eri
kodeerijad
on
järjekindlad
koodide
kasutamisel)
– Interrater
reliability
(kas
kodeerijad
kodeerivad
nähtust
sama
koodiga)
• Andmemassiivi
kategoriseerimine
58. Intervjuu
(essee,
jutustuse)
vastuste
kategoriseerimine
• Uurija
loeb
läbi
kõik
intervjuu
vastused
ja
leiab
võimalikud
kategooriad.
• Uurija
loeb
uuesE
läbi
vastused
ja
liigitab
iga
vastaja
vastuse
kategooriate
alla
(kas
arvuliselt
või
variatsioonidena).
• Näit:
PosiEivsed
küljed
olid:
– huvi
tõus
(7
inimest–
Näit.
EriE
sobib
poistele.
Tegemist
on
arvuEte
ja
aine
sidumisega,
mis
tõstab
kindlasE
huvi).
– võrdne
osalemisvõimalus
(2),
– osalejate
akEivsus
(14)2
Vastuste
kategooriate
abil
võib
iseloomustada
ka
vastajaid
• Iga
vastus
peab
sobima
ainult
ühte
kategooriasse,
vastasel
korral
tuleb
kategooriaid
korrigeerida.
59. Põhjenda,
miks
me
ei
tohiks
Suure
Munamäe
ja
teiste
Lõuna-‐
EesE
kuplite
nõlvu
metsast
paljaks
raiuda?
Puud
PÕHJUS
1:
Õhuga
seotud
põhjendused
toodavad
hapnikku
Puid
on
vaja
muidu
ei
saa
hingata,
hapnik
saab
otsa.
Puud
toodavad
hapnikku.
Kui
need
maha
raiuda,
jääks
värsket
õhku
vähemaks.
Sest
puud
toodavad
hapnikku.
Puud
toodavad
õhku
Sest,
et
igal
pool
peavad
kasvama
puud
ja
need
puud
annavad
õhku.
Sellepärast
,et
mets
on
loodusvara
ja
puhastab
õhku.Kui
see
kõik
maha
raiuda,siis
saastub
õhk
palju
rohkem,
kuna
kokku
on
seda
metsa
väga
palju.
Õhu
7heduse
muutus
kuplitel
Kõrgemal
Värske
õhk
Sealt
saame
värsket
õhku.
Seal
on
kaunis
loodus.
Kui
need
maha
raiuda,
jääks
värsket
õhku
vähemaks.
Õhk
läheks
umbseks
Värske
õhu
puudus
võib
tulla
mägi
võib
kokku
variseda
on
õhk
hõre.Puud
toodavad
hapnikku
ja
kui
puid
ei
ole
siis
ei
ole
ka
hapnikku
seal.
Kuna
kõrgemal
on
õhk
hõre
ja
puud
toodavad
õhku.
Inimesed
ei
saaks
enam
käia.
Pealegi
on
seal
tuuline
puud
varjavad
tuult.
• Kliimamuutus
• Kliima
muutub,
tuulte
ja
vihma
mõju
tugenveb,
tekib
erosioon.
Õhusaastus
Sest
et
õhk
ei
saastuks
rohkem.
Kuna
puud
puhastavad
õhku
ja
valmistavad
hapniku.
60.
61.
62. StruktuurielemenEde
kategoriseerimine
• Eelnevalt
on
täpsustatud
süsteemi
elemendid
ja
nendevahelised
oletatavad
seosed
• Kategoriseeritakse
kooskõla
mudeliga
(binaarselt
võib
näiteks
kategoriseerida
iga
struktuuri
esinemist
või
iga
seose
esinemist
(1/0))
63. NarraEivi
struktuurne
visualiseerimine
• NarraEivist
võib
analüüsimisel
koostada
mõistekaardi,
järelduskaardi
• Järgnevalt
võrreldakse
teatud
struktuurielemenEde
olemasolu
saadud
skeemidel
või
rühmitatakse
narraEivid
eri
tüüpi
juhtumiteks
64. Andmeanalüüsi
viisid
• Andmed
on
narraEivsed:
– Sisuanalüüs,
kategoriseerimine
• Kategooriad
on
eelnevalt
määratletud
• Kategooriad
kujunevad
teksEst
• Andmete
teisendamine
numbriliseks
• Andmed
on
numbrilised
– Kirjeldav
staEsEka
– RisDabel
– Korrelatsioon
(seosed)
66. Andmetüübid
ja
staEsEka
• Otsesed
kvanEtaEivsed
andmed:
– Intervallskaala
• Sagedused
• Kirjeldav
staEsEka
• Keskmiste
võrdlemine
–
Järjestusskaala
(nt.
LikerE
skaala)
• mood
ja
mediaan
• Kaudsed
kvanEtaEivsed
andmed:
Esmalt
leitakse
kategooriad:
– Nominaalkaala
(üksteist
välistavad
kategooriad)
– Järjestusskaala
(kategooriate
paremust
saab
järjestada
– Intervallskaala
(binaarne
1/0
kodeerimine)
67. Korrelatsioonianalüüs
• Korrelatsioon
on
kahe
omaduse
või
muutuja
seose
mõõt.
• Korrelatsiooni
ilmnemine
ei
eelda
põhjuse-‐
tagajärje
suhet
kahe
muutuja
vahel.
68. Korrelatsioonanalüüs
• StaEsEline
olulisus
näitab
staEsElist
usaldusväärtust.
StaEsEline
olulisus
näitab,
milline
on
tõenäosus,
et
teatud
tulemus
saadi
miDe
üksnes
tänu
juhusele.
• p<0.05
tõenäosusega
95%
üks
muutuja
iseloomustab
teist
(nende
vahel
on
kas
posiEivne
või
negaEivne
seos),
viga
5%.
• p<
0.01
tugev
seos
99%,
viga
1%.
• p<
0.001
peaaegu
100%
kaDuvus,
viga
0.1%
• Determinatsiooni
kordaja
r2
näitab
mõju
suurust,
kahe
tunnuse
ühisosa,
mis
moodustab
seose
• 0,20
kuni
0,35
–
väga
nõrk
seos
kahe
muutuja
vahel
(üks
tunnus
kirjeldab
teisest
vaid
4%)
• 0,35
kuni
0,65
–
staEsEliselt
olulised
seosed,
võib
teha
juba
algelisi
ennustusi
uuritava
grupi
tunnuste
seoste
kohta.
• 0,65
kuni
0,85
–
ennustused
uuritava
grupi
ja
isikute
kohta
on
võimalikud
• üle
0,85
–
kahe
muutuja
vahel
on
oluline
seos
(üks
tunnus
kirjeldab
teist
vähemalt
72%)
69. Arendusuuring
(design-‐based
research)
• Wang
and
Hannafin
(2005):
Arendusuuring
on
süstemaaEline
ja
paindlik
objelEde,
protsesside
ja
prakEkate
edendamisele
suunatud
tsükliline
analüüsi,
disainimise,
arendamise,
ja
rakendamise
metoodika,
mis
tugineb
uurijate
ja
prakEkute
vahelisele
koostööle
autentsetes
situatsioonides
ja
mille
tulemuseks
on
kontekstuaalselt
paindlikud
disainiprintsiibid
ja
-‐teooriad.
70. Arendusuuringud
• Disaini-‐
e.
arendusuuringud
on
saanud
üheks
juhEvaks
meetodiks
arendamaks
ja
uurimaks
kuidas
kasutajad
uute
tehnoloogiatega
võikisd
tegutseda.
• Arendusprotsess
hõlmab
nii
prakElise
keskonna
kui
ka
tegevuse
disaini
(Reigeluth,
1999),
ning
on
ka
teooriate
tesEmise
ja
loomise
raamisEk
(Cobb,
2001;
Edelson,
2002;
Sweller,
2004).
71. Arendamine
ja
õppimine
• Arendamise
kaudu
õppimine
(Kolodner,
Crismond,
Gray,
Holbrook,
&
Puntambekar,
1998)
õpilased
miDe
ainult
ei
mõtle
komplekssetest
süsteemidest
meie
ümber
kui
disainidest,
vaid
oskavad
ka
ise
mõne
kunstliku
süsteemi
luua,
millel
on
sarnased
omadused.
• Arendamise
kaudu
õppimine
on
õppeainete
ülene,
prakElisele
tegevusele
orienteeritud,
loov,
eristumisele
suunatud,
meeskonnatööd
nõudev,
moEveeriv,
akEveeriv,
vastutustunnet
arendav
ning
sünteesiv
õppimine,
mis
viib
erialaste
vilumuste
kujunemiseni
(Wijnen,
2000).
72. Disaini
mõiste
• Disaini
võib
mitme7
seletada:
– Kui
disainimise
protsessi,
mille
läbi
jõutakse
lahenduseni
– Kui
disainiprotsessi
tulemit
(objekt,
mudel,
probleemsituatsiooni
lahend)
• Disainimine
on
lahendite
leidmine
määratlemata
struktuuriga
probleemidele
(Hmelo
et
al.,
2000).
• Perkins’i
(1986)
arvates
võib
kõiki
kompleksseid
süsteeme
vaadata
disainidena
ning
selliste
süsteemide
mõistmine
ja
redisainimine
on
üks
disainikontseptsiooni
rakendusi
• Disainimisel
avatakse
nii
süsteemi
osad,
nende
funktsionaalsed
rollid
ning
nendevahelised
põhjuslikud
seosed
ja
toimemehhanismid
(Hmelo
et
al.,
2000).
73. Kes
osalevad
arendusuuringus?
• Arendusuuring
eeldab
partnerlust
kasutajate
ja
arendajate
vahel.
• Kaasavad
arendusuuringud
erinevad
kasutajate
arendusse
kaasamise
tüübi
poolest
-‐
neid
eristab
kasutajatele
ja
arendajatele
antud
arendusotsuste
tegemise
õigus.
• Kaasatuse
ühes
otsas
on
kasutajad
pelgalt
arenduse
tesEjateks,
teises
aga
on
kasutajad
ise
peamised
arenduse
loojad.
74. Kasutajakeskne
arendus
• Kes
on
selle
“asja”
kasutajad?
• Mis
on
nende
eesmärgid
ja
ülesanded?
• Millised
on
kasutajate
kokkupuuted
ja
kogemused
selle
“asjaga”
ja
sarnaste
“asjadega”?
• Millised
iselle
“asja”
funktsionaalsusi
kasutajad
vajavad?
• Mis
lisainfot
“asja”
kasutajad
võivad
vajada,
ning
millisel
viisil
nad
seda
soovivad
saada?
• Kuidas
see
“asi”
kasutajate
arvates
peaks
töötama?
• Kuidas
“asja”
selline
disain
toetab
kasutajate
kogniEivseid
protsesse?
Aimee
Truchard
and
Rassa
Katz-‐Haas:"Ten
Guidelines
for
User-‐Centered
Web
Design"
79. Metafooride
kasutamine
arendusuuringus
• Metafoor
on
analoogia
kahe
objekE
või
idee
vahel,
kus
esialgset
objekE
tähistatakse
analoogse
objekE
kirjelduse
või
sõna
abil.
• Analoogia
on
kahe
miDesarnase
objekE
sarnasuste
kõrvutamine/
võrdlemine.
Internet
=
dušš
80. Metafooride
kasutamine
arendusuuringus
Mul
on
ülev
meelolu!
Mul
on
madal
meeleolu!
Lackoff’i
raamat
“Metaphors
we
live
bye”
väidab,
et
metafoorid
on
enamat
kui
analoogid,
nad
mõjutavad
otseselt
meie
taju
ja
mõistmist,
me
elame
metoafooride
kaudu.
81. Kasutajate/osapoolte
arhetüübid
Kasutaja:
• Vajadused,
soovid,
eesmärgid
• MoEvatsioon
• Harjumused,
harjumuslik
käitumine
-‐
mida
alaE
teeb,
mida
ei
tee
kunagi
• Kogemused,
kultuuritaust
• Ootused
antud
olukorras,
mingi
protsessi
või
objekE
suhtes
Disaini
funktsioonidele
kasutaja
kaardistamine
hDp://www.steptwo.com.au/papers/kmc_personas
83. Arendusuuringu
algusfaasis
vajaduste
väljaselgitamine
• Kes
on
selle
“asja”
potentsiaalsed
kasutajad?
• Mis
on
nende
eesmärgid
ja
ülesanded?
• Millised
on
kasutajate
kokkupuuted
ja
kogemused
selle
“asjaga”
ja
sarnaste
“asjadega”?
• Millises arendusuuringu faasis seda on
vaja mõõta?
Andmekogumismeetod:
Intervjuu
KüsimusEk
84. FormaEivne
hindamine
parandamiseks
• Milliseid
selle
“asja”
funktsionaalsusi
kasutajad
vajavad?
• Kuidas
“asja”
selline
disain
toetab
kasutajate
kogniEivseid
protsesse?
• Mis
lisainfot
“asja”
kasutajad
võivad
vajada,
ning
millisel
viisil
nad
seda
soovivad
saada?
• Kuidas
see
“asi”
kasutajate
arvates
peaks
töötama?
• Millises arendusuuringu faasis seda on vaja
mõõta?
Andmekogumismeetod:
Vaatlus
KüsimusEk,
Mõõtmine
85. Neli hinnangu taset - Donald Kirkpatrick 1959
I. Kasutaja reaktsioon
• Kas süsteem meeldis?
• Kuidas meeldisid süsteemi komponendid, disain, simuleeritud
protsess, vms
• Kui vajalik (relevantne) tundus süsteem kasutajale?
• Kus seda süsteemi saab kasutada?
• Kas süsteemi kasutamine oli väärt kasutamisele kulunud aega?
• Mil määral süsteemi kasutati?
• Kas kasutamine oli mugav?
• Mil määral tuli vaeva näha, et süsteemi kasutamine annaks soovitud
tulemuse?
• Kas süsteem oli kasutajasõbralik?
• Millises arendusuuringu faasis seda on vaja mõõta?
Andmekogumismeetod:
Vaatlus,
KüsimusEk,
Intervjuu
86. Neli hinnangu taset - Donald Kirkpatrick 1959
II. Mida kasutajad õppisid?
• Kas
süsteemi
kasutamine
õpetas
midagi,
mida
see
pidi
õpetama?
• Kas
süsteemi
kasutajad
kogesid
seda,
mida
nad
pidid
kogema?
• Kas
süsteemi
kasutades
tuli
rakendada
planeeritud
teadmisi
ja
oskusi?
• Kas
süsteemi
kasutamine
avaldas
oodatud
mõju?
• Kas
süsteemi
kasutamine
toetas
kõiki
kasutajarühmi
sarnaselt?
• Kuidas
erines
erinevate
kasutajarühmade
süsteemi
kasutusviis
ja
tulemus
süsteemi
kasutamisel?
• Millised
ootamatud
tagajärjed
olid
süsteemi
kasutamisel
erinevatele
kasutajarühmadele?
Millised
muudatused
süsteemis
on
seetõDu
vajalikud?
• Millises arendusuuringu faasis seda on vaja mõõta?
Andmekogumismeetod:
Vaatlus,
KüsimusEk,
Intervjuu
87. Neli hinnangu taset - Donald Kirkpatrick 1959
III. Kuidas muutus kasutajate teadmine/käitumine
– Mil määral süsteemi kasutajate teadmised ja oskused edasi arenesid
ja kas areng toimus ettekavatsetud suunas?
– Kas
süsteemis
õpitut
kasutajad
ka
rakendavad?
– Kas kasutajate käitumises või nende rollides ilmes kasutamise järel
muudatusi?
– Kas muutus kasutajate teadmistes ja käitumises viis nad uuele
oodatud tasemele?
– Kas kasutaja on oma muutusest teadlik?
– Millises arendusuuringu faasis seda on vaja mõõta?
Andmekogumismeetod:
Vaatlus,
KüsimusEk,
Intervjuu
88. Neli hinnangu taset - Donald Kirkpatrick 1959
IV. Millist mõju kasutajale avaldab kasutajale või tema
keskkonnale
• Kuidas muutus kasutajate (töö)keskkond kasutamise tagajärjel?
• Milline on keskkonnamuutuse mõju kasutajale?
• Millises arendusuuringu faasis seda on vaja mõõta?
Andmekogumismeetod:
Vaatlus,
KüsimusEk,
Intervjuu,
mõõtmine
89. Hindav
uuring
(EvaluaEon
research)
• On
Võib
olla
ka
kaasav
uuring
(parEcipatory
research)
rakendusuuringu
üks
vorme,
mille
eesmärgiks
on
uuritava
objekE
(isikud,
programmid,produkEd)
evalveerimine
(Guba
&
Lincoln,
1981).
• Evalveerimise
tulemiks
on
hinnang
uuritavale
objekEle:
– Kas
objekE
rakendamisel
on
soovitud
tagajärjed?
(Kas
see
töötas?)
– Kuidas
uuritav
objekt
funktsioneerib?
– Kas
uuritav
objekt
on
ratsionaalselt
kasutatav
(cost
effecEve)?
Kas
on
odavamaid
võimalusi?
– Kuidas
uuritavat
objekE
tuleks
edasi
arendada?
Täpsemalt
hDp://www.slideshare.net/kpata/evalveerimine
90. FormaEivne
hindamine
• Forma7ivne
hindamine
viiakse
tavaliselt
läbi
programmi
tegijate
poolt
töö
käigus
st
kontrollitakse,
kas
valmisolevad
moodulid
on
õiged
ja
töötavad.
Fookuses
on
protsess!
• 3
astmeline:
• 1
hindaja
1
õppija
• Väike
grupp
6-‐8
õppijat
(siin
faasis
peaks
olema
õppijad
õiges
vanusegrupis,
et
saada
objekEivset
tagasisidet)
• Kogu
klass
–
see
hindamise
faas
sõltub
tugevalt
arendaja
kvalitaEivsetest
meetoditest,
näiteks
intervjuudest
ja
vaatlustest.
91. SummaEivne
hindamine
• Summa7ivne
hindamine
kontrollib
programmi
kui
terviku
tööd.
– N:
kas
õppijad
ikka
õppisid
seda,
mida
nad
pidid
õppima?
• SummaEivse
hindamise
abil
on
võimalik
hinnata
programmi
headust
ja
konkurentsivõimet
st
võrrelda
teiste
programmidega.
92. Donald
Kirkpatrick
1959
Neli
evalveerimise
sammu
• Evalveerimise
4
sammu
on
vajalikud
eelkõige
piiratud
eelarve
Engimustes,
kusjuures
iga
samm
loob
aluse
järgmiseks
evalveerimistegevuseks:
– Õpilase
reaktsioon
–
mida
nad
mõtlesid
ja
tundsid
õppimise
käigus
– Õppimine
–
õpilaste
teadmiste
ja
pädevuste
kasv
– Käitumine
–
õpilaste
käitumise
muutus
ja
pädevuste
kujunemine
õppimise
käigus
– Tulemused
–
üldine
mõju
õppija
edukusele
ning
toimetulekule
keskkonnas
93. Reaktsioon
Mida
õppija
tundis
meetodi
rakendamise
käigus
Kas
õppijatele
meeldis
ja
nad
nauEsid
õppimist?
Kas
õpitav
oli
neile
relevantne?
Kas
õppija
aega
kasutaE
otstarbekalt?
Kas
õppijale
meeldisid
meetodi
elemendid?
Vahendid:
Vaatlus,
intervjuud,
küsimusEkud
Kiire
ja
odav!
94. Tegevusest
osavõtjad
peavad
kirjutama
jutumullidesse
oma
reaktsioonid
seoses
sellega,
mida
tuleks
tegevuse
käigus
evalveerida
ja
mida
Snoopy
sellest
arvab.
95. Õppimine
Õppija
teadmiste
kasv
enne
ja
pärast
Kas
õppijad
õppisid
seda,
mida
plaaniE?
Kas
õpetaja
nägi
õppimise
käigus
seda,
mida
oodaE
Milline
on
õppijate
areng
ja
kas
see
on
toimunud
soovitud
suunas?
Vahendid:
küsimusEk,
vaatlus
või
intervjuu
Võimaldab
kvanEtaEivselt
hinnata,
vähem
rakendatav
komplekssete
pädevuste
evalveerimisel
96. Infootsimise
oskused
• Küsimuste
esitamine
– Suudab
iseseisvalt
pärast
teemaga
tutvumist
tõstatada
probleemi,
milleks
infot
otsida
– Suudab
juhendaja
abiga
formuleerida
teema
kohta
küsimusi
ja
keskenduda
probleemile
– Toetub
küsimuste
ja
probleemide
püsEtamisel
täiskasvanu
abile
• Planeerimine
– Suudab
iseseisvalt
leida
sobivaid
kõrgekvaliteedilisi
infoallikaid
– Valib
infot
selekEivselt,
sisu
on
kõikuva
kvaliteediga
– Liigub
ühelt
infoallikalt
teisele,
suutmata
otsustada,
millest
võiks
olla
abi
• Info
kogumine
– Suudab
iseseisvalt
infopäringuid
esitada
ja
infot
sorteerida
saadud
vastuste
olulisuse
alusel
– Kogub
infot
mõningal
määral
organiseeritult
– Ei
suuda
olulist
infot
leida
Pädevus
Mõõdetavad
kriteeriumid
97. Infootsimise
oskused
• Info
sorteerimine
– Struktureerib
leitud
info
loogiliselt
– Struktureerib
infot
osaliselt
– Jätab
saadud
info
algsesse
formaaE
seda
sorteerimata
• Sünteesimine
– Loob
leitud
info
alusel
originaalse
lahenduse
– Reorganiseerib
ja
kombineerib
teiste
poolt
pakutud
strateegiaid
– Esitab
teiste
poolt
leitud
lahendusi
• Hindamine
– Kontrollib
oma
lahendeid
et
näha
kas
toetav
info
on
piisav
– Otsib
juurde
puuduvat
informatsiooni
– Ei
mõtle
lahenduse
üle
järele
ega
hinda
infot
Virtual
training
site
of
searches:
hDp://www.vts.rdn.ac.uk/
99. Käitumine
teadmiste
ja
pädevuste
rakendamine
Kas
õppijad
rakendavad
teadmisi
ja
pädevusi,
mida
õpiE?
Kas
õppijate
tegevuses
on
märgata
muutusi
Kas
õppijad
on
teadlikud
oma
käitumise
muutusest?
Vahendid:
vaatlus
ja
intervjuu
Käitumise
muutuse
hindamine
on
pikaajaline
ning
hinnangud
on
kvalitaEivsed
KüsimusEk
ei
ole
objekEivne:
mida
teeksin/mida
teen
100. SWOT
analüüs
• On
strateegline
planeerimisvahend,
millega
hinnatakse
projekE
v.
organisatsiooni:
– tugevusi
(S)
Strengths
-‐
Mis
aitab
seesmiselt
kaasa
eesmärgi
saavutamisele?
– nõrkusi
(W)
Weaknesses
-‐
Mis
takistab
seesmiselt
eesmärgi
saavutamist?
– võimalusi
(O)
OpportuniEes,
-‐
Mis
aitab
väliselt
kaasa
eesmärgi
saavutamisele?
– ohtusid
(T)
Threats
-‐
Mis
takistab
väliselt
eesmärgi
saavutamist?
102. IV:
Post-‐posiEvistlik
e.
interpreteeriv/
fenomenoloogiline
lähenemine
evalveerimisele
• Evalveerimise
kaasaegne
lähenemisviis
on
interpreteeriv
• Selles
rõhutatakse
subjek7ivsust
ja
reaalsuste
paljusust,
mis
on
kõik
võrdväärsed
ja
loovad
evalveerimisele
spetsiifilise
konteksE
• See
evalveerimismudel
eeldab,
et
on
olemas
mitmed
alterna7ivsed
lähenemisviisid
nähtusele,
mida
evalveeritakse
ning
evalveerija
peab
kirjeldama
kõiki
neid
erinevaid
lähenemisnurki,
et
saada
nähtusest
ülevaadet
ning
seda
hinnata
103. Reageeriv,
tundlik
(responsive)
evalueerimine
• Oma
raamatus
Effec4ve
evalua4on
idenEfitseerivad
Egon
Guba
and
Yvonna
Lincoln
reageeriva
evalueerimise
neli
olulist
etappi:
– (1)
osapoolte
(stakeholder)
väljaselgitamine
– (2)
oluliste
teemade
ja
probleemide
väljaselgitamine
osapooltega
tehtavate
intervjuude
kaudu,
– (3)
osapoolte
poolt
määratletud
probleemide,
teemade
kohta
nende
väärtushinnangust
lähtuva
info
kogumine
– (4)
tulemustest
ülevaate
andmine
osapooltele
arusaadavas
formaadis,
tehes
kogutud
info
põhjal
vajalikke
soovitusi
erinevatele
osapooltele
104. Tegevusuuring
(AcEon
research)
• On
rakendusuuringu
üks
vorme,
mis
seab
eesmärgiks
prakEkute
ees
seisvate
lokaalsete
probleemide
lahendamise
(Lewin,
1946).
• Reegilina
viivad
seda
läbi
õpetajad,
adminstreerijad,
nõustajad
jt.
eesmärgiga
leida
probleemile
sobivaid
lahendusi
• Nt.
Mis
põhjustab
õpetajate
läbipõlemist?
• Tegevusuuring
on
tsükliline
protsess,
mis
sisaldab:
– lokaalse
probleemi
diagnoosimist,
– uuringu
planeerimist
ja
läbiviimist
lokaalses
konteksEs,
– uuringutulemuste
sihtgrupi
probleemi
lahendamise
otstarbeks
sõnastamist,
– uurimistulemuste
lokaalset
ellurakendamist
probleemi
lahendamiseks.
Ka
kaasav
uuring
(parEcipatory
research)
Kuidas
taastada
koolirõõm
põhikoolis?
105. Tegevusuuring
Ühine
probleemi
määrtalemine
Ühine
tegevuste
planeerimine
Eksperimentaalsed
uuendused
Püsivad
rakendused
Tagasiside
uuenduste
rakendamisele
Mõju
järgimine,
analüüsimine
ja
aruanne
Lokaalne
andmekogumine
Tagasiside
andmetele
või
Probleemi
uus
määratlemine
või
106. Juhtumiuuring
(Case
study)
Ka
kaasav
uuring
(parEcipatory
research)
• Juhtumiuuring
on
üks
rakendusuuringute
liike,
mis
seab
eesmärgiks
empiirilise
uuringu
kaudu
mõista
mingi
uuritava
objekE
(juhtum(ite)
olemust
teatud
konteksEs,
selle
struktuuri,
mõju,
seal
toimuvaid
protesesse.
• Juhtumiuuringu
etapid:
– Vali
näitjuhtumid,
mis
iseloomustavad
nähtust
– Loe
läbi
juhtumiga
seonduvad
materjalid,
tutvu
juhtumiga
seotud
teguritega,
määratle
juhtumi
kontekst
– Defineeri
uuringu
keskne
teema,
probleem
– Defineeri
uuringu
eesmärgid
ja
uurimisküsimused
(Miks?
Kuidas?)
– Autenses
konteksEs
andmekogumine
– Kasuta
mitmeid
alternaEivseid
andmekogumisviise
ja
trianguleeri
andmeid
– Interpreteeri
andmeid
koos
juhtumis
osalejatega
– Juhtumitevaheline
võrdlus
– Uuringu
tulemusi
hinda
juhtumis
osalejatega