2. Kogukond ja virtuaalne
kogukond
D. Memmi (2006)
• Klassikaline kogukond (nt. külas)
põhineb personaalsetel püsivatel
suhetel ja isiklikul kokkupuutel jagatud
ruumis.
• Virtuaalsed kogukonnad (nt.
küberruumis) on ajutised ja muutuvad,
impersonaalsed, nende liikmeid seovad
ühised artifaktid, ühised märksõnad jne.
3. Mis iseloomustab virtuaalset
kogukonda Gensollen, 2004
• juhuslik osalus,
muutuv struktuur
• anonüümsus
• suur isikute hulk,
vähe personaalseid suhteid
• aktiivsed ja passiivsed lugejad
• ajutine rühmakuuluvus, vähene teadlikkus
kaaslastest
• kirjutised pole otseselt kellelegi suunatud
• paljud kirjutised jäävad märkamata
4. Teadmis- ja oskuspõhised
praktikakogukonnad
Meie tegevus õppimisel on suunatud kogukonnas täieõigusliku liikme
staatuse omandamisele kogukonnapraktikate järjest parema
valdamise kaudu (Lave & Wenger, 1991).
Situatiivne probleemõppe aitab kujundada kogukonnas
vajalikke ja kogukonnale iseloomulikke teadmisi ja
oskusi.
Teadmis- ja oskuspõhist kogukonda
iseloomustab teatud kogukonnale
omaste praktiliste kogemuste
rakendamine.
Igas kogukonnas kujunevad reeglid
tänu ühistele eesmärkidele
ja tööjaotusele ning nende järgimine
hoiab kogukonna elujõulisena.
Lave, J., & Wenger, E. (1991) Situated learning: Legitimate peripheral
participation, Cambridge: Cambridge University Press.
5. Kogukonna mudel
Liikuv
kogukonnapiir
Kogukonnapraktika kui
kogukonna teadmus
Pidev liikumine
kogukonnapraktika
omandamise
suunas, mis
muudab
perifeersest
liikmest
kogukonnaliikme
6. Kuidas kogukonnapraktika
kujuneb
Missioon ja eesmärgid
Liikmed ja rollid
Kuuluvuse kujunemine,
tehnoloogiad
Ettevõtmised ja
plaanid
7. Teadmuse kujunemine
kogukonnas
Kollektiivne teadmus
Jagatud arusaamad
Sotsiaalsed võrgustikud ja
virtuaalsed kogukonnad
Jagatud teadmusruum
(nt. blogosfäär)
Individuaalne teadmus
8. Seotuse ja mõistmise seos
L.A. Ackoff’i järgi
seotus tarkus
Printsiipide
teadmus taipamine
Mustrite
informatsioon
eristamine
Seoste
andmed mõistmine
arusaamine
9. Teadmus: minu ja meie
Rühm Kogukond
Mina
Kogukonnapraktika
Indiviidi teadmus Jagatud teadmus
Teadlikkus
Jagamata
Õpin enesele teadmusest ja
teadmuse ulatus
oskus seda
Hoian enesele Läbirääkimine kasutada
Tõlgendamine Sotsiaalne kapital
Vaja on
Uued tähendused
paradigmamuutust Teadlikkus
avatuse ja isikutest ja oskus
Loon üheskoos
virtuaalse nendevahelisi
‘koostegemise’ Publitseerimine seoseid kasutada
suunas
11. Kogukondade tüübid
Nancy White’i järgi
Kogukonnaliikmetel on
vähe võimalusi ühist
keskkonda otseselt
muuta, kehtestada
reegleid, tõstatada
teemasid.
Kommenteerijate
blogid kujudavad
ajapikku suurema
ühise ökosüsteemi.
Identiteedikeskne kogukond
Blogi omaniku (isiku, mitme isiku ühisblogi või organisatsiooni)
ümber kujuneb kogukond, kes kommenteerib postitusi
12. Kogukondade tüübid
Nancy White’i järgi
Kogukond moodustub
pigem ühiste teemade
käsitlemisel ja pole
isikukeskne.
Aja jooksul kujunevad
sellistest kogukondadest
võrgustikud, kus
postitused on omavahel
ühendatud märksõnade ja
Teemakeskne kogukond viidete abil.
13. Kogukondade tüübid
Nancy White’i järgi
Moodustub enamasti
suletud süsteemides
(nt. võrgustikutarkvara
LinkedIn abil).
Suletud süsteemi (nt.
IVA) piires võivad
ajaveebid moodustada
kinnise
kogukonnaruumi, kes
Kinnine e. piiritletud kogukond viitab peamiselt
üksteise postitustele.
http://www.fullcirc.com/weblog/2006/12/blogs-and-community-launching-new.htm
14. Sotsiaalse võrgustiku olemus
• Sotsiaalsed
võrgustikud
koosnevad
enamiku
uurijate arvates
inimestest:
näiteks kaks
• Teised uurijad leiavad, et blogijat kes
võrgustiku moodustavad nii üksteisele
inimesed kui ka nende poolt loodud viitavad.
teadmusartifaktid (nt. mingi
konkreetne postitus blogis ja seda
lugevad inimesed).
15. Piiriobjektid ja piiriülesed
isikud teadmuse loojatena
Teatud artifaktid loovad Isikud, kes kuuluvad
erinevate kogukondade mitmetesse kogukondadesse
poolt tõlgendatult on sillaks kogukondade
erinevaid tähendusi ja vahelises teadmusloomes.
võimaldavad tekitada
uut teadmust.
SNA e. Social Networking Analysis on meetod, mille abil
uuritakse sotsiaalsete võrgustike struktuuri, hindamaks
võrgustiku või kogukonna potentsiaali. SNA arvestab aga
vaid seoste tugevust isikute vahel (nt. nende poolt
vahetatud teadete hulk). SNA abil ei saa teada passiivsete
lugejate ja tõlgendajate seoseid artifaktidega.
16. Tarkvara sotsiaalsete
võrgustike loomiseks
• Sotsiaalse võrgustiku funktsioonid on lisatud
suuremale osale Web 2.0 tarkvarast (nt. Del.icio.us,
flickr.com, Youtube.com).
• Sotsiaalset tähelepanu ja teadlikkust üksteisest
aitavad kujundada tarkvarad nagu Twitter.com ja
Jaiku.com
• Võrgustike liikmete teadmisi, sidemeid ja oskusi
(sotsiaalne kapital) üritatakse ära kasutada
LinkedIn.com sarnastes võrgustikes.
• Praktikakogukondade potentsiaalil luuakse uusi
Web 2.0 sotsiaalseid repositooriume (nt. LeMill.net).
