Tööturu- ja palgastatistika 1997-2019
•
0 gefällt mir•3,318 views
Ülevaade tööturu- ja palgastatistikast aastate lõikes. Koostanud Kadri Seeder, Palgainfo Agentuur.
Empfohlen
Empfohlen
Weitere ähnliche Inhalte
Was ist angesagt?
Was ist angesagt? (20)
Ähnlich wie Tööturu- ja palgastatistika 1997-2019
Ähnlich wie Tööturu- ja palgastatistika 1997-2019 (20)
Mehr von Kadri Seeder
Mehr von Kadri Seeder (18)
Tööturu- ja palgastatistika 1997-2019
- 1. Tööturu- ja palgastatistika ülevaade 2000–2019 Koostanud: Kadri Seeder, Palgainfo Agentuur
- 2. TÖÖTURG
- 3. Mõisted ja metoodika Statistikaameti tööjõu-uuringu mõisted Tööealine rahvastik – 15–74-aastased Majanduslikult aktiivne rahvastik ehk tööjõud – isikud, kes töötavad või soovivad töötada, st hõivatute ja töötute summa. Majanduslikult passiivne ehk mitteaktiivne rahvastik – isikud, kes ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised. Tööjõus osalemise määr (aktiivsuse määr) – tööjõu osatähtsus tööealises rahvastikus. (Tööga) hõivatu – isik, kes uuritaval perioodil töötas, sh ka need, kes ajutiselt ei töötanud. Tööhõive määr – tööga hõivatute osatähtsus tööealises rahvastikus. Töötu – isik, kes ei tööta mitte kusagil ega puudu ajutiselt töölt, on töö leidmisel valmis kahe nädala jooksul tööd alustama, otsib aktiivselt tööd. Töötuse määr ehk tööpuuduse määr – töötute osatähtsus tööjõus. Statistikaamet korraldab tööjõu-uuringut 1995. aastast. Igas kvartalis osaleb selles 5000 inimest. Tööjõu-uuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid ühtlustatud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides.
- 4. 0 100 200 300 400 500 600 700 800 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 tuhat Eesti tööturg: 15-74 aastaste hõiveseisund, tuhat Hõivatud Töötud Mitteaktiivsed 2019 hõivatute arv 2019 töötute arv 2019 mitteaktiivsete arv Allikas: statistikaamet, tööjõu-uuring 2019. aastal hõivatute arv kasvas, töötute ja mitteaktiivsete arv vähenes
- 5. 0 10 20 30 40 50 60 70 80 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 % Tööturg: 15-74 aastaste hõiveseisund, % Tööjõus osalemise määr Tööhõive määr Töötuse määr Mitteaktiivsete osatähtsus 2019 tööjõus osalemise määr 2019 tööhõive määr 2019 töötuse määr 2019 mitteaktiivsete osatähtsus Allikas: statistikaamet, tööjõu-uuring Tööjõus osalemise määr on viimase 20 aasta kõrgeimal tasemel
- 6. 0 20 40 60 80 100 120 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 tuhat Töötud töötuse perioodi kestuse järgi, tuhat Vähem kui 6 kuud 6-11 kuud 12-23 kuud 24 kuud või rohkem 2019 töötud kokku Allikas: statistikaamet, tööjõu-uuring Pikaajaliste töötute hulk on vähenenud
- 7. 0 100 200 300 400 500 600 700 800 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 tuhat Hõivatud vanuserühmade lõikes, tuhat 50-74 25-49 15-24 Allikas: statistikaamet +85 Vanemaealiste osatähtsus hõives kasvab +18,7 Vanuse rühm ja muutus 2000 / 2019 -17,7
- 8. 0 50 100 150 200 250 300 350 400 450 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 tuhat 15-74 aastased mitteaktiivsed mitteaktiivsuse põhjuse järgi, tuhat Muud põhjused Heitunud (kaotanud lootuse tööd leida) Pensioniiga Hoolitsemine laste või teiste pereliikmete eest Rasedus-, sünnitus- või lapsehoolduspuhkus Haigus või vigastus Õpingud Allikas: statistikaamet Pensioniealiste mitteaktiivsete arv on oluliselt vähenenud
- 10. Mõisted ja metoodika Statistikaameti palgastatistika Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. Valimis on üle 10 000 ettevõtte, asutuse ja organisatsiooni. Statistikaameti andmed on tekkepõhised ehk näiteks oktoobri palgana võetakse arvesse oktoobri eest arvestatud töötasu. Kuupalk – sisaldab nii tasu tegelikult töötatud aja kui ka mittetöötatud aja eest. Tasu töötatud aja eest sisaldab põhipalka ja erinevaid lisatasusid, nt seadusega ettenähtud lisatasu ületundide, öötöö vms eest, tulemustasud ja preemiad, staaži ja kvalifikatsioonitasud jms. Tasu mittetöötatud aja eest sisaldab näiteks puhkusetasusid ja erinevaid toetusi. Keskmine kuupalk on taandatud täistööajaga töötajale, nt kaks poolekohaga töötajat lähevad arvesse ühena. Tunnipalk – sisaldab tasu tegelikult töötatud aja eest, tasu mittetöötatud aja eest tunnipalk ei sisalda. Tööjõukulu – sisaldab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, hüvitisi ja toetusi palgatöötajatele. Reaalpalga muutuses on võetud arvesse tarbijahinna indeksi muutus. Maksu- ja tolliameti väljamaksete statistika Maksu- ja tolliamet avaldab statistikat isiku kohta tehtud keskmise ja mediaan väljamakse kohta. Andmete aluseks on maksudeklaratsiooni TSD lisa 1. Maksu- ja tolliameti väljamaksete statistika on kassapõhine ehk tasud lähevad arvesse kuu järgi millal nad välja maksti. Maksu- ja tolliameti keskmine väljamaksete statistika sisaldab nii täis- kui ka osalise ajaga töötajatele tehtud väljamakseid. Keskmine brutoväljamakse – sisaldab töötasu ja muid tulumaksuga maksustatavaid tulusid, mida tööandja deklareerib tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni lisas 1 koodidega 10, 12, 13 ja 15. Selle hulka ei kuulu koondamishüvitised. Mediaanväljamakse tähistab summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli võrdselt.
- 11. 246 277 305 331 363 411 484 583 670 637 637 672 706 757 799 852 918 986 1098 1162 314 352 393 430 466 516 601 725 825 784 792 839 887 949 1005 1065 1146 1221 1310 1407 532 581 628 696 808 974 1113 1067 1074 1137 1203 1284 1357 1437 1548 1648 1756 1886 0 200 400 600 800 1000 1200 1400 1600 1800 2000 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 EUR Aastad Keskmine neto- ja brutokuupalk ning tööjõukulu töötaja kohta Keskmine netokuupalk, eurot Keskmine brutokuupalk, eurot Keskmine kuutööjõukulu töötaja kohta, eurot Allikas: statistikaamet Märkus: 2018. aastast ei avalda statistikaamet enam netokuupalka. Graafikul toodud netokuupalk on arvutuslik vastavalt kehtivale maksuvaba tulu arvestamise valemile. Keskmine brutokuupalk kasvas aastaga 7,4%
- 12. 549 552 580 620 661 709 765 820 889 969 1050 724 722 752 797 850 901 963 1022 1100 1179 1271 0 200 400 600 800 1000 1200 1400 1600 1800 2000 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 EUR Aastad Keskmine ja mediaan brutoväljamakse Mediaan brutoväljamakse, eurot Keskmine brutoväljamakse, eurot Allikas: maksu- ja tolliamet Keskmine väljamakse kasvas aastaga 7,8%, mediaan 8,4%
- 13. 314 352 393 430 466 516 601 725 825 784 792 839 887 949 1005 1065 1146 1221 1310 1407 0,00 1,00 2,00 3,00 4,00 5,00 6,00 7,00 8,00 9,00 10,00 0 200 400 600 800 1000 1200 1400 1600 1800 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Tunnipalk Kuupalk Keskmine brutokuupalk ja tunnipalk Keskmine brutokuupalk Keskmine brutotunnipalk Allikas: statistikaamet Keskmine brutotunnipalk kasvas aastaga 5,8%
- 14. -10% -5% 0% 5% 10% 15% 20% 25% 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Keskmise brutopalga, reaalpalga ja mediaanväljamakse muutus Eelmise aasta sama kvartal = 100 Netokuupalga muutus Brutokuupalga muutus Reaalpalga muutus Allikad: statistikaamet Reaalpalk kasvab aeglasemalt kui brutopalk Kuna statistikaamet ei avalda 2018. aastast netokuupalka, on see arvutatud brutokuupalgast võttes arvesse maksimaalselt lubatud tulumaksuvaba summat. Tegelik netokuupalk nii palju tõusnud ei ole, kuna töötajad ei kasuta lubatud tulumaksuvaba summat maksimaalselt. Reaalpalgas on võetud arvesse tarbijahinnaindeksi muutust.
- 16. 2342 2321 1996 1781 1638 1552 1495 1407 1368 1356 1346 1339 1333 1315 1211 1155 1141 1070 1042 905 0 500 1000 1500 2000 2500 Info ja side Finants- ja kindlustustegevus Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Mäetööstus Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne Tegevusalade keskmine Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus Ehitus Veondus ja laondus Töötlev tööstus Haridus Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont Haldus- ja abitegevused Kunst, meelelahutus ja vaba aeg Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük Muud teenindavad tegevused Kinnisvaraalane tegevus Majutus ja toitlustus Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, aasta statistika 2019 2018 Allikas: statistikaamet Muude teenindavate tegevusalade keskmise brutokuupalga muutust mõjutas statistikaameti palgastatistika metoodika muudatus, mille kohaselt on 2018. aastast vaatluse all ka alla 50 töötajaga MTÜd ja sihtasutused. 7,8% 7,8% 7,5% 9,8% 2,0% 1,5% 10,2% 7,4% 2,2% 8,7% 8,5% 7,2% 9,2% 7,4% 7,0% 4,0% -1,9% 14,2% -0,8% 6,0% Muutus 2018/2019 Erinevused tegevusalade brutopalkades on suured
- 17. 85% 89% 79% 86% 78% 85% 89% 88% 85% 91% 85% 83% 92% 90% 86% 79% 81% 81% 87% 92% 4% 4% 6% 3% 9% 5% 6% 4% 5% 2% 5% 6% 3% 4% 5% 5% 5% 4% 3% 3% 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% Kokku – kõik tegevusalad Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük Mäetööstus Töötlev tööstus Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Veevarustus; kanalisatsioon; jäätme- ja saastekäitlus Ehitus Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont Veondus ja laondus Majutus ja toitlustus Info ja side Finants- ja kindlustustegevus Kinnisvaraalane tegevus Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Haldus- ja abitegevused Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Haridus Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne Kunst, meelelahutus ja vaba aeg Muud teenindavad tegevused Brutopalga kogusumma koostisosad 2019 Põhitasu koos regulaarse lisatasuga Tasu ületunnitöö eest Lisatasu vahetustega, öötöö ja riigipühal töötamise eest Ebaregulaarsed preemiad Tasu mittetöötatud aja eest Mitterahaline tasu Maksed töötajate hoiuskeemidesse Allikas: statistikaamet Põhitasu koos regulaarsete lisatasudega moodustas 85% töötasust
- 18. 1200 1016 1287 1148 1564 1161 1211 1163 1146 821 1991 1922 954 1400 1037 1409 1076 1210 1005 985 0 500 1000 1500 2000 2500 Kokku – kõik tegevusalad Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük Mäetööstus Töötlev tööstus Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Veevarustus; kanalisatsioon; jäätme- ja saastekäitlus Ehitus Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont Veondus ja laondus Majutus ja toitlustus Info ja side Finants- ja kindlustustegevus Kinnisvaraalane tegevus Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Haldus- ja abitegevused Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Haridus Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne Kunst, meelelahutus ja vaba aeg Muud teenindavad tegevused Brutopalga kogusumma koostisosad 2019 Põhitasu koos regulaarse lisatasuga Muud töötasu koostisosad Allikas:statistikaamet Keskmine põhitasu koos regulaarsete lisatasudega oli 1200 eurot
- 20. 1545 1531 1471 1426 1407 1274 1201 1200 1192 1172 1147 1140 1113 1095 1082 1066 1058 993 0 500 1000 1500 2000 2500 ..Tallinn Harju maakond Harju maakond v.a Tallinn Tartu maakond Eesti keskmine Lääne maakond Viljandi maakond Rapla maakond Järva maakond Pärnu maakond Ida-Viru maakond Põlva maakond Võru maakond Lääne-Viru maakond Saare maakond Jõgeva maakond Valga maakond Hiiu maakond Keskmine brutokuupalk maakonniti, aasta statistika 2019 2018 Allikas: statistikaamet 4,5% 5,2% 7,7% 7,4% 10,6% 4,3% 12,3% 9,2% 9,6% 11,1% 8,8% 8,3% 3,8% 7,2% 13,7% 6,3% 9,6% 5,2% Muutus 2018/2019 Keskmist palka mõjutavad suure töötajate arvuga Tallinn ja Harjumaa
- 22. 1781 1263 1252 1659 1407 1622 1157 1171 1561 1310 0 500 1000 1500 2000 2500 Riik Kohalik omavalitsus Eesti eraõiguslik isik Välismaa eraõiguslik isik Keskmine brutokuupalk Keskmine brutokuupalk omaniku liigi järgi 2019 2018 Allikas: Statistikaamet 9,8% 9,2% 6,9% 6,3% 7,4% Muutus 2018/2019 Riigisektoris kasvasid töötasud kiiremini
- 23. 0 200 400 600 800 1000 1200 1400 1600 1800 2000 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Keskmine brutokuupalk omaniku liigi järgi, eurot Riik Kohalik omavalitsus Eesti eraõiguslik isik Välismaa eraõiguslik isik Allikas: Statistikaamet Välismaa omanikega ja riigi organisatsioonides on palgatase kõrgem
- 24. -10% -5% 0% 5% 10% 15% 20% 25% 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Keskmise brutokuupalga muutus omaniku liigi järgi Riik Kohalik omavalitsus Eesti eraõiguslik isik Välismaa eraõiguslik isik Allikas: Statistikaamet Riigi palgad on kasvanud rohkem
- 25. Lisainfo Palgainfo Agentuur E-post: palgauuring@palgainfo.ee Telefon: +372 5688 5066 www.palgainfo.ee Teie ettevõtte heaks!