Diese Präsentation wurde erfolgreich gemeldet.
Wir verwenden Ihre LinkedIn Profilangaben und Informationen zu Ihren Aktivitäten, um Anzeigen zu personalisieren und Ihnen relevantere Inhalte anzuzeigen. Sie können Ihre Anzeigeneinstellungen jederzeit ändern.

04.bytsants

Ähnliche Bücher

Kostenlos mit einer 30-tägigen Testversion von Scribd

Alle anzeigen

Ähnliche Hörbücher

Kostenlos mit einer 30-tägigen Testversion von Scribd

Alle anzeigen
  • Als Erste(r) kommentieren

  • Gehören Sie zu den Ersten, denen das gefällt!

04.bytsants

  1. 1. Butsants - Bltsa msi nigi ajalugu algas324. aasta, m lConstantinus S u u r s a F o o m a r i g i a i n u v a i t s e j a k st,6 i r i i g i p e a i n n a U l ekahe kultuuri vahel Byzamlon ning pani seleeoma nime Konstantinoopo. omaene rigiks muurus BLitsants39S aasral, ku Rooma lmpeer um jaotari da-ja Laane-Rooma keisrirlisiks. lda Fooma keisr riigi j6ukus tugi.es tema erakordseltsood sslegeograaf isee asendie: Konstaniinoopo lsadam oL Euroopa dab ubanduse (!€sia, Aafrika ja Araabia maad) keskuseks, kuh! kaubad tuliclja k!st nad aksld n Lkara vaniteid ku ka merd mddda Kehtestanud tahtsamate kaupadesuhies (nt. viL) niglmonopo i, sa keisririksuured teenihlsv6ima used. Majancluse ja kulruur arensu tlppalastuks kulunes k e i s e r J u s t n a n u s l v a l i i s e m i s a e g ( 5 2 7 5 6 5 ) .J u s l i n i a - JseL l-sero rododo coono Lnagi.. v6-"uc ia h ilg!s, secla ka s6ja ises mdttes. A istati P6hia Aafrl ka vandaaliho ud, ltaalaskandakinnitan!d idagoodid m - l oura-H spdd id bdrbo .- L-_ iS Sro.dl rr r-_er re alsasid vastuhakld. a. sajandiks o iendise suutriis tetritoori!mist a les valcl ko mandik. Su!rina osa se e rahvastik!st moodustasid knlakogukondades elavad slaavlasecl.See vabade ta opoegade kihtaitas Br:itsants prjsima jddclaveel paa riks salan.liks, nad olid ni haksu- maksjad kul ka s6javdekohuslase.i. nende najalarenes va ja ka varaleodaalne ilhlskonnakotra clus. M a k e d o o f i a c l L i n a s t aa l a l ( 4 6 7 1 0 5 6 ) s 6 m l s B n i - s a n t s v e r e l l i d u K i e v iV e n e g a V a d l m l r P U h a a b i e l u s LeiL daod 1i1o .e 6.oga d et. or niiBuLs.ars o ge !su taihest ku kuika sakraalarh lektuurip6himdtete tle- v6tmine. Make.loonia dnnastia l6plaasra (1O54.aastal) to mus Euroopa ala oos o u ine sllndmus k riku 6hei B n l s a n t s i p a t r a r h i d t u n n i s t a s i d o m a L l l e m p r e e s t rn a keisrt, seda aqa ei saanud sal da Flooma paavst nrng sele tagalArjeleraldusid kreeka oigelsu ja roomakato liku k rik teinereisesr. 2 aastatuhan.le algul sai B0rsanrsl rlik r stlsodade transiitmaaks. P6hllise 1 Pfantsusmaa aadlikest r siis6da- lasecl va lutas d Ko nsta nt noopoli la kehresras d siin d- h aja lse La.lina keis.irllgi (12021 1261 ). Kotraks 6nnestus B0rsants seejzjre vee taastada kuni 1453. aastan , mit m!hamed k Oshani mpeerum tuhandeaastasele riigi Kuh! ! rialalooliselrt! eb Butsants rlg rolliEL.oopa ataloos pldacla u io u iseks, sesi see sidus kahtalat5rku K6ige o o isemaks peetakse Fooma 6iguse j6 rikliku organisatsiooni ning he enlsl iku kultuur parancli hoid i r F d - . i - r e c l d .i - . r q . - i - r . e d o - r d r d krisnuse lsam st Algas see juba keiser Constanti nlseOr, kes legaliseers ristiusu nlng asus seda nsttul-2e
  2. 2. u a i : K r i s r u s n s r i dl a e v a n s e r i s r r d .!ior. see fn <irk!l.l ehitanra lms Se -- t!g:tar {lp l ! s i l b ! t s a r l : r n s { : . i. r n { l . l ! m . a n r n v . l i r L r k I f ! n r n sr c l a s . l o m . n . L s s . o n [ r s r L r s .h . . ] m s c , n . n . r c i a r f ll..s!sli.l.r€!l o i qrnv.u lrr.l K s r L r s! . t s . t . t . l L r r ngas tl U :r alat .kl vs.ll kl..srr.r.l 6 .ai.n.l L.skp.k ! o r e i . l u k s f e s K o n s t a n tn D o p o s a 5 l ] : r . . n d r l o lBL tsarrts r !ti:i ntun1r!.:J i c I O0 (l(10nr. ng. K. .kt v:ir:nil!p ( .ii:. irh.k:rparlLrs.k. o itah.l.v(a.1. rslLs k L r , a a s r . i . ! n n . . l p K n ! c c r . i r o n L r . l l r ss c . r : ! . t :iccsc5 Birrsn.lsi.ti .n polrjrrt vdr.[ dd k. !:rllrsl k!..krn..rh1.klLr!r l!l!,).!:,..5111:tsc. ol:rr kr ar.ng [a q. .f.nr s...]Lr.1.rr .l l. r < tr | 5.nkl .l!!.. :1 .!ldi: r . f . . r t ! . 1 K r s r i k k t r k L r . r hl . k l l u r . . r.l I Ennc sc.la [ri kr sllds v.! lerv.i Foo n. (e sriri sLon. sco m.1., D r!.1!s.!i!tsonrepree5te,korrrlla! r t.rllr ki!s:t. <!g!ries.l ko!l!(lLse( :r r a nooma k i r l ! o , g . r i s : L s o o , k a i k s - - e : r n ia f e r e n r a h a l i . l a a , I L J, l cs p.r.sr (r sr lse legi seeriiL.l Corst. rr n!s-- M a f.rro li!!!d!!o ikriro kol! Kr jl !5 ! n ci fsl i!l .o c.l kti3l3 anstn 29
  3. 3. Algselto ikristuses templlkskogu maaim !umalrillebr "Taevas on m .u troon ks la maa frinL ra E,eau "seks {Jesaja. 66: 1 .) Ar.p kk! kand us see tahendls L.ilehoonele k r k!hoonesl s.i maa ma mikromLdel nings e d a p u s t t a t i k o i t b i ! s i k k L , l d e a a l s e tm a a l m a , k ! i s e l es elava Jumala kodLmaja Kirikute arhitek!!rne vorms i i s k i a e n a i l ,s e e k s o l i R o o m a k o h r u - j a t u r u h o o . e i u n p b a s i i k a . O e t a t a v a s t ie t e n d a s s e l e s v a i k u s r o t i n t i ^ c - b o l l - o l | d d t s r o o r o F o -r d . d o g - r - lp a k , k ! l k a s e e , e t b a s i i i k a k ! i r u ! m i t r : t n pv o i m a t d a ssaavltada va guslarust ulevalt taevrst "Loomise atgu col oo. a .agrs p6o df a.r.s -,.rd-u!akse, k rj!tas varak r stlik apologeet Theophi us onakaasm6i elaleAuthollkuse e KeiserJustin anuse alal pnntl krsl ikku kirikuarh- tekiuun motestada ka aF h lektuur teoreetilise t. T6htsa ma teose Ehiti sed kirjutas 560 aasra paiku lurist ja 6jaloolane Prokopios n ng se les klF le clat kogu keisraegset ehrtustegev!st. Arh tek tL!rse esteeiika k0ige Ravenna Sa, ytral€ kirik sisevaad.. o !lsemaks kofrporen diks pidas Prokopios pro portsioo.ilist harmooniar, mis ol nhendatud liturgi lisi t! nktsioone j- rg va k! Es mcste krisll ke basi likateeeskui!ks sa Consrant nuse kasul Roomasse piir m use j:j rgi Peetrlse halaleeh tato.l Prjha tetr bastitika(324 354) Se e kompos tsoon o jargm ne: kavatse es meseks osaks o Ko-on.aad ga rjmbrllsetucl avar s sedu aarri!m ja setekeskel kaev pa verand!r re jaoks, bas tkaga!hendasa a t r u m n a n e k s , s u u r v c s t i b i iL l i l a a d e h o o n e ; b a s i i t k a i niseo viieooviline Pirrasr Puha Peetr knikuteh tarud ba-sii ikaies sai kavat ses oluliseks risroov ja poo umara p s i i d ,n o n d a o m a n c l a sk r i k r n l a c l l n a r s t i k u i u l s e p 6h p aani, kus rlks ristihaar p kihoone on reisresr pik e m . F s i i h a a r a d el 6 i k u m s k o h a e l e k k i s . e t . u r k , e a v a rrulm nelltls Pkihoone kesk dovi kanis ravattse t s rgep u u s l t a a v o r k a s s e t t a g , k n l g l o o v d s e e v a s r uo d s i t nc l e r v 6v d e g a , m o e m a . l a e t ! ! b d v 6 e r h i i s t i ss d r r r u rV..a-Fooma arhitekruLrisl Juba PLthaPeerriknikus itmnes selge arhitektuurne dee: roum " ikumine" apst .lipooie Tee sinnaolirLUm transparentne: riruum osad e Konslanrinoopoti itsianbutilr,!"a Soprla lnik.o d koraga.Shtavad RLUm lean.lscl rlrrm ldove kand30
  4. 4. vad sambareacl, mis aajnes asuvasts ssepaaisusi vaada. L rd d n d s i di t . d .l o o r . a o p s r d p o o p l o o n d | , o p e . pektlivi,seat t6usev hommikuvalgus * anente tux zs!mboliseeris krisllikkulootust. Koor v6i ka sellee eelr e a e i Ls r L L n t a e . i s d S e l L u p i s d . r u p r o r r , r - r nboolikapeitubprohvetJesajas6nacles, kele j.lrgi"l6iJu :]ma taeva kupllna ja laotas selle mgu tegielamlseks".Kuppe tehendas seega taevastning ollse le r6hut€mi-seks sagelitaevaksmaalitu tumeslniselefoonile kanti d:kulclse.l tahed v6i kujutatika juma lkke taevaellsiseene.Biltsantsiskujunclati vdljaoma, isaksvarakristlikole leA-ne afi iteftuurie ka SLiUria ehituskunstist m6jlstatud kup-pelkiriku tu0p, millesiitv6tsid rj e s aavased.Tavaliselt olisee kreka rist kujuline, !he kesksejaneljakoNalkuplisakirik, mida slaavlEsednineta!€d plarolay ks. Seoses sel Keisrinna Theodora Rlv€nn. SM vit /e kiriku hosaiisil.lega suutsd Brjtsantsimeistrid ahendada ka keer! iseehitustehniise probeehi: et k!plid oleksid mass Lrkera e d , t a . r r a r i i n ( a c p o o . c a rr i / o i s p e r s d " s e t v a mendist kLjLndatld raah stusse. Butsantslkirikure nmisiatud poorset lellist. terjdorlm6ju kujunesseet6tt! uskumatultkire€ks, me Var€kristlke k r kute lnterjo6r polnud nlislis mitte s€ilglpndade peeg€lduvusejarilavaguse t6ttu sillerdas!ksnes arhitektuurnev6i dekoratlivne probleem, va dteenis !hes oma ikonograafilise programmigaJumala K assikalseks Blitsantsisakraalarhitektu! n:iiteks rik o j a h u v e ,i l u s t r e e r i s u u m i j a p i l t i d e g a 6 n u m l t ,m i s r s al Hagia Sophia knk, mil e ehitasid532 537 arhitekildkristlasteloli maailmale anda. K6ige varasemad krlst i Anthemios Tral osest ja sicloros Mileetosest Hagli?.sopkud maa lngud o dteht!d Rooma katakombideseinte ,la sssepEEsu naneksi seinad olld kaetud marmorle Slsekaunistuste paigutusja jArjestus olid eriti oulised plaatidegajakogu ag mosaiikldegas4-meetrinekesk-s e e t 6 t r ue t n e n d e g a , jutlstati uqujapilgu ikuminek- ne vikkelkuppel, mile neila nurka toetavad 23 meetririkuruumis idlsamuutoin!ma oma "stsenaarium p k6rgusedsambad,olikaunistatudgeomeetrilses ornajArqi. Botsantsi kuituurl 6itseajal kaeti kirikule seinad mendis kuldmosailgiga, keskelo i ingli-j a v 6 v d n i V a n a s tk ! i k a U o e s tT e s r a n e n d i sltL n t u d figuur K6ikkirik!ruumindhtavadpinnads F e r c l e q dV o l J d 6 l l t r l d r a d l u u r e . d d r . a rra- old kaetuderinryats viiruitoon mar- deslikke stseene {neist en m levinld o i Krisfus l ntokrator morplaaticlegaHoolimata akenderoh- Valltsela Krisius, nt. Hagla Sopri? peakirikus), kupli kusest o I u isuur kirik seest poo hamaritun I ia vikitelingeid ja evangeliste, aps d v6vilNeitsi ja mrjstiLine, ereda t he kisid vastu vaidMaarja! selntel 12 aposl it n ng stseeneJesuseja Maar need ruumipunkid, kuhuvalguspaEjasja elusl. Seinreie v6is s isk paigutada ka lnim ikke u t i s a t t l s . J l s t i n i a n u so l i v a l m n u d e h isusld ja ni ntjehe Ravennas Sa, yrirle kirikus (enne tuse ole sedav6rduhke,et o eval sisse- -5@547. d I radpa-lcd jfalaL.llsLiridnJst je keirnna 6 n n i s t a m e l l a L s ! n u d :" S a l o m o n m a s ,dorat koos6uko.naga. Knku lirEneseinalepaigutat tava olen su 0 etanud," vlldalesVanaTestalset Viimse koht!paeva stseen, m s pidl meenutama m e n d S ao m o n i t e m p l i l em s a s ! s J e .kohustust olla se es elus vaga ja juma akanllk. Niisoq!- tuusa enmas. Hagia Soph6 ei ole a Ine konos€af line prosram m kujunes v.l ja 9. ejandiks ia s e n a m e i e p a i e v i ns e i i n u d : t i j r k a s e d lka roomakato ku kirikusjaisee p6hlm 6tteliselt emaks. e h t a s i d s e l l e! m b e r m o s e e k s , l i s a s i d Bltsantss teostati pidicl p6hilselt mosaiig s, kus minaretidja valsendasidmosaiisid ij e.juures seda o kahttuLipi: mamormosai klopus sectile) A ates 19. sajandikeskpaigast ontegel --osa "roF, .re9.a I a""n oat I topu . tp ,, c/dtdal. o clud mosaiiki.leveliapohastamisesao i l i s a k s k o n o g r a a f i s e e p r o g r a h h i e o l u l i n ek a k o o s P6hiandmestik Bnts€ntshOobli koh-k6 a arhitekt!orse lilgend!segar pik jargis arhitektu!rl ta on p?irit €amatullusiraisioonidest, moobli kujutis voibkontig!ratsioon ja ga lugu olpagutarLd omasse, oma- eida ka e evandiluonikerdoste ja mosa ikdelt, sest ka t 31
  5. 5. pan id ning istmematerja na nahka. X-konstruktsroonl kattis m6nikord peenemlslriline n kerdus, ja gade Lila- ossa o!d nlkerdatud loohapead, aaossa loomakaipad Lev nud old ka raamkonstr!ktsioonigaleentoolid,nil postjalsadesa kui kasirbikujuliseks painutatud jasade ga, nahtavasti Kreeka k stose eeskljul. Troonide ia leentoolide kaaslaseks oLia at mada lalapink jefi, m s *nst Kreekt miiloloosia sagelio pehmendatud. Laudu o i samuti erinevaid plankudest kokku panducl plaadid x kuju iste ja gadel, aga ka postjalga dega auad, m s p6randa kohal o id k ndlustatud side- I puuga. Lauaplaatv6ls ola nmmargunevO ruudu v6r I r s t k l l i k u k u j u l i n e ,m a t e r j a i k s k v i v 6 i p u u . S 0 o g l l a u a d I olicl reegllna s!!red, tlmara v6i pooltlmara pLaadiga ja k6.gete jalga clega soojad lesisid ka BUtsantsis Roo ma kombe kohase t /ecrrste , peaga auasuunas B0t santsi klrlutuslaud mida kasltas d raamatule kiriuta miseks ja kopeerimiseks ka mu.gacl, meenltab hilis+ mat kateedrit, see ol samutl suhte iselt korge, laua tagaservae ol paberite ia sulgede ho dmiseks kin.l Tavalne Biitsants mdobliese o ikl.$, mlda valm s- tat nil raamkonstru ktsioon i ja paneeldeqa k!ika ihlsa- ma t, aiadest plankudest. Luksuskirsi!de olid ku jed kaunistatLd n kerdatud v6i lntarslatehnikas paneelclega v ma*ega ka!nistat erlti vzjiksemaid laekalcl P6him6tteliseli sarnanesid k rstudega kaprd need old nagu pnsti t6stetud kirstud. Kappe tehti ka arhiseai kujuratitaevalkke stseene usna realstLik!smaa tekt!urlst insp reerituna, nende korpus vors meenutap e a L s e s e s k k o n n a s A j a l u g uo n a l e s h o i d n u d m o n e d k da maja, mile fassaad o liigendatud piastritega jaorginaalsed elevandilu!st mbob! eksemparid f r o n t o o n i g a n i n g u k s e d k € e t u c lv a N i i s t e m a a l n g u t e - Ka Butsantsimoobis kajastub selle maa n _d kahe g a . F a a m a t u k a p p i . l e l o l n a l a h t i n e r i i u l i o s a .a I u s t e _vahel olek m6lutls or nii lclast kli ka lbbnest Vormltoll BLltsantsi moobelseetottu raskeparasem oriend i- Bnisants paraadvoodi o i baldahhlinvoodi Badahkom, selles oll valhem Kreeka parast e egantsija roh- hiinvoodl raam toetus nelja e sahbakujuise e toele, mLr "katus" karniis. Kamiisl kirlgekem toekust. Materia na kasutatip!ud, metalli eevan ele omakorda toetus ka. l l ! u d i 6 k v i r n e n d e t o d i l e m i s e l r a k e n d a uk 6 i k i a n t g r s kinnitatikas kaheltv6i ko melt poolt kardinad, mille malevin ud l slerloskus . Kaunislustehnikatest taNltati nikeF terjal olenes mlldlg omaniku j6ukusest, keiserlikel bad u s t , l n t a r s l a ti a m a a l i m s t dah hl nvood tel oll seLleks brokaatv6l sid, mille tsiinast vormi poolest olld Bulsantsis k6lge mrtffekesse- toodud iehno oogiae k nn tas r gi honopoli juba Jusmad istmecl, er1 valitsejate troonid 6. sajanclsr on part pliskopMaxlnlanuse troon n Uenie evandilLrLrsr Ta%lised peats ja l€lutsiga voodid ja kusetid o id reegkerclatud, kaeiud Ristija Johannese e ust, apostlitestja lina seinanisis (ehk alkoovs slit ka nimetus alkoowooJeesuse Lugudestpartslseen dega. Trooni puhul on lun- d ), et v6ita vAhem roumi.r€v lda despoot ate vormimoju, lrooni kui v6imu sLlmbo B a l d a h h i l n v o o d .m i l e i u ! r e d o n t a a s l d a s j a n i L l erohutamine. Konsrruktsioon s o d se eaadsete puust /d.a"era,dtLt, ts .oro.;."ndiLe salppr ds ca,trooride osad ukstelsega Lihendatud tappide ab , iite Mal.o kaiedraali mosa ik del, evls Butsants st edasikohad siluti ole mdrditaolse seguga n ng peale kantl LAAne-Euroopasse la saisln paljudeks saiancliteks uld-dekorauivne maa i.g. Sagel kasutati ka x kulLlist iala32

×