3. Miks?
Traditsiooniliselt pühitseti uut aastat paljudes
vanades kultuurides 1. aprillil.
Pärimuse järgi põhjustas paavst Gregorius XIII
kalendrireform, millega nihutati uusaasta 1. aprillilt
1. jaanuarile, palju segadust.
Osa inimesi jätkas vanade kommete järgi elamist ja
uue aasta tähistamist 1. aprillil.
Neid siis hakatigi haneks tõmbama, neile
naljaõnnitlusi saatma või narriks hüüdma (päeva
nimi paljudes keeltes on narripäev).
1. aprilli tähistatakse väga paljudes maailma
riikides, kõikjal on levinud ka aprillikaartide
saatmine.
4. Arvatavasti on säärane kergemeelne päev seotud eri
rahvaste kevade algust tähistavate pidustustega, mis
leiavad enamasti aset märtsis ja aprilli algul.
On pakutud veel, et naljapäeva sünni taga oli Rooma
keiser Constantinus Suur (272—337), kes andis oma
kojanarrile õiguse ühel päeval riiki juhtida. Too
andnud kohe välja edikti, mis käskinud sel päeval, 1.
aprillil, tegelda vaid absurdi ja lollustega. Nõnda
hiljem toimitudki.
5. Eestis
Eestis levis lõplikult 20. sajandil, kui
aprillikaartide saatmine ja ninapidivedamised
muutusid selle päevaga kokkukuuluvaks.
Üsna kiiresti hakkasid levima ja muutusid
populaarseks naljakaardid kirjaga 'Aprill!
Aprill! Aprill!', mida saadeti sõpradele ja
sugulastele.
1950. aastatel ja hiljem asendasid poekaarte
fotograafide poolt ümberpildistatud vanad
kaardid, kuid neid joonistati ka ise.
6. 1931. aastast on rahvaluulearhiivis
kirjapanek, kuidas kontrolltöö ajal üks
õpilane demonstreerinud mahakirjutamist,
õpetaja aga pidi tema tegevust aina jälgima,
kuni spikri kätte sai. Kuid paberitükile oli
kirjutatud vaid kolm sõna: “Aprill! Aprill!
Aprill!”
7. Tavalisemad valed õpetajale on:
klassipäevikule pannakse teised kaaned,
kriidi asemel on suhkrutükk, “puudujad”
on pinkide all peidus, õpetaja tool on
madalamaks kruvitud. Või siis tunnistavad
lapsed, et aken läks katki või on kodune
ülesanne tegemata. Õpetaja omakorda käsib
kontrolltööde vihikud välja võtta ja kirjutab
tahvlile teemaks: “Aprill!”
8. Eestis öeldi aprillisaajale“Aprillisiga, 12
põrsast taga!”
Mujal on populaarsed aprillieesel, aprillikits
või -sokk, aprillivasikas või -härg, ka lihtsalt
aprillinarr.
Selle peale näidatakse veel pikka nina ka.
9. Prantsusmaal (Itaalias,
Belgias) kutsutakse päeva
aprillikalaks, sest seda on
kerge püüda, see on kerge
saak. Koolilapsed
kinnitavad üksteise seljale
kalapilte ja silte kirjaga
'Aprillikala'. Ka eesti
slängis on levinud 'kala'
eksituse või vea
tähenduses.
10. 18. sajandil oli
aprillitegemine Inglismaal
üldlevinud täiskasvanute
komme. Juba 19. sajandil
muutusid täiskasvanute
naljad harvaks, kuid seda
kohta hakkas täitma meedia:
ajalehtedes, hiljem raadios,
TVs ja internetis on ikka
levitatud nalju. Lapsed
jätkavad aprillinaljadega aga
sama innuga kui mõne
sajandi eest.
11. Möödunud sajandi esimesel poolel saadetud aprillikaartidel oli neli-viis
põhilist teemat. Enamasti kujutati neil meeste ja naiste omavahelist
nääklemist, ülearust alkoholipruukimist ning elukaaslasele sarvede tegemist
12.
13.
14.
15.
16. 1. aprill figureerib eri rahvaste kalendrites
ühtlasi õnnetute päevade nimekirjas. Just
sel päeval olevat kurat taevast alla heidetud
või siis Juudas Kristuse maha müünud.
Sellepärast ei soovitatud 1. aprillil ühtegi
ettevõtmist alustada ega näiteks ka
esimesena naerda — muidu pidavat kogu
ülejäänud aasta nutta saama.
17. Juku
• Õpetaja küsib Jukult: "Kuidas on kartul
mitmuses?" Juku vastab: "Kuhi!"
• Juku klassiõde läks õpetaja juurde ja ütles
õpetajale: '' Õpetaja, Juku ütles, et ma olen
puupea.''
Õpetaja kutsus Juku enda juurde ja küsis
selgitust. Juku seepeale: ''Ma pole öelnud,
et ta puupea on. Ütlesin - pane müts pähe,
rähn tuleb.''
18. • Õpetaja ütleb: "Kes tuleb esimesena tahvli juurde,
sellele panen ühe palli võrra kõrgema hinde!"
Juku hüüab seepeale: "Tulen juba! Pange kolm
ära!„
•
Ema: "Juku, kuidas sa tohid tädile öelda, et ta
rumal on. Mine kohe ja ütle talle, et sa kahetsed."
Juku: "Tädi mul on kahju, et sa nii rumal oled!"
19. • Buss on rahvast täis. Äkki tuleb bussi üks
vana naine. Naine ütleb Jukule, kes
parasjagu istub, et ta tõuseks püsti.
"Miks mitte? Ainult et siis te võtate ju mu
koha ära!" ütleb Juku.
• Juku helistab kooli ja teeb ema häält:
"Halloo! Juku ei saa täna kooli tulla, tal on
kõrge palavik."
Õpetaja: "Aga kes räägib?„ "Minu ema!"
20. • "Tunnista ausalt, Juku, kes seekord sinu eest
kodukirjandi valmis kirjutas?"
"Kui aus olla, õpetaja, siis ma tõesti ei tea - läksin eile
väga vara magama!„
• Esimene klass. Õpetaja:
"Juku, kas sa numbreid tunned?"
"Jah: kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse, kaheksa,
üheksa, kümme, poiss, emand..."
• Õpetaja: "Juku, mis see on: Mina jooksen, sina jooksed,
tema jookseb...?"
Juku: "Vahetund.„
• "Tere, õpetaja! Kas te mäletate mind veel? Mina olen
Juku, õppisin teie klassis kaskümmend aastat tagasi!"
"Miks ei mäleta, ikka mäletan, ainult et ära küll poleks
tundnud! Aga kuidas, sina, Juku, mind nii pika aja
järel ära tundsid?"
"Eks ikka palitu järgi, õpetaja!"
21. • Inglise vanasõna
Kes viimasena naerab, naerab paremini.
• Juudi vanasõna
Õnnelik on see, kes suudab enda üle naerda, sest tal
on alati lõbus.
• Prantsuse vanasõna
Päev, mil pole naerdud, on kaotsiläinud päev.
• Saksa vanasõna
Kõik ei ole alati sõbrad, kes sinuga koos naeravad.
• Hispaania vanasõna
Parem surra naeru kui kadeduse kätte.