bakterid

1. Bakterid
Helina Reino
GAG
2015

2. Bakterid
kõige väiksemadkõige väiksemad üherakulisedüherakulised organismidorganismid
eeltuumsedeeltuumsed e prokarüoodid - neil puudub tuum.e prokarüoodid - neil puudub tuum.

3. Avastamine
 Antoni van Leeuwenhoek
nägi liikuvaid osakesi mikroskoobis, millest järeldas, et
tegemist on elusorganismidega.
 Robert Koch
1876 avastas siberi katku tekitaja Bacillus anthracis, ning
tõestas, et paljusid nakkushaigusi põhjustavad
bakterid.
1882 avastas tuberkuloosi põhjustava batsilli.
Mycobacterium tuberculosis Bacillus anthracis

4. Levik
 Laialdast levinud, sest:
 väikesed mõõtmed
 kiire paljunemine
 vastupidavad paljude keskkonnamõjude suhtes

5. Jaotus
Hapnikuvajaduse järgi jagatakse bakterid
kahte rühma:
• Vajavad elutegevuseks O2
• Leidub kõikjal
• Liigiliselt ja arvuliselt
rohkem
• Ei vaja elutegevuseks O2
• Leidub põhjamudas,
loomade soolestikus vms.
• Arvuliselt vähem
AEROOBIDAEROOBID ANAEROOBIDANAEROOBID

6. Bakterite kuju ja suurus:
Suurus:Suurus:
Nad on väga väikesed – mõni
µm.
Kõige väikseim on
mükoplasma.

7. Bakterite kuju ja suurus:
Kuju alusel eristatakse:Kuju alusel eristatakse:
Kokid e kerabakterid
Kepikesed e pulkbakterid
Spirillid e kruvibakterid
Spiroheedid e keeritsbakterid
Niitjad bakterid
Jätketega bakterid

8. Näiteid bakteritest:
SalmonellaSalmonella Escherichia coliEscherichia coli

9. Näiteid bakteritest:
BotulinusBotulinus LactobacillusLactobacillus

10. Bakteriraku ehitus:
Tuumapiirkonda, kus
paiknevad DNA ja
valgud nim
nukleoidiks.nukleoidiks.
Nukleoid
Tsütoplasma
Plasmiid
PlasmiididePlasmiididel e
DNA
rõngasmolekulidel
on geenid, mis pole
tavaolukorras
vajalikud.

11. Bakteriraku ehitus:
Tsütoplasma -
läbipaistev, poolvedel
ja sisaldab vett, valke,
lipiide, süsivesikuid ja
mineraalaineid
Nukleoid
Tsütoplasma
Plasmiid

12. Bakteriraku ehitus:
Rakku katab:
Membraan
tagab raku sisekeskkonna
stabiilsuse.
Rakukest –
Annab rakule kuju ja kaitseb
membraani
Limakapsel –
Ei ole kõikidel bakteritel.
On oluline kaitsebarjäär, et
vastu seista loomse
organismi
kaitsemehhanismidele

13. Bakteriraku ehitus:
 Eosed ehk spoorid
Paljud bakterid võivad moodustada spoore.
Need on tillukesed kapslid, milles bakter võib eluvõime
säilitada aastate kestel, taludes hästi nii kuivamist, suurt
kuumust kui ka desinfektsioonivahendeid.
Vaid vähesed tõvestavatest bakteritest moodustavad
spoore.

14. Konjugatsioon
Bakterite paljunemine algab konjugatsiooniga

15. Bakteriraku pooldumine:
kromosoom
DNA kahekordistumine
 Rakk pikeneb.
 Toimub ainete bio-
süntees, DNA ja
plasmiidide
replikatsioon.
 Rakukest ja plasma-
membraan sopistuvad
sisse.
 Moodustub rakuvahe-
sein.
 Tekib kaks tütarrakku

16. Paljunemise tingimused:
• Soodne temperatuur
• Niiskus
• Toitainete olemasolu
• Jääkainete hulk
• Õhu hapnikusisaldus
• Keskkonna happelisus
• Konkureerivad bakterid
• Valguse olemasolu

17. Petri tassidel
kasvatatakse baktereid:
Koloonia –Koloonia –
bakterite
populatsioon, mis
moodustub
tardsöötmel ühe
raku järglaskonna.

18. Rakuseina ehitusest sõltuvalt jagatakse bakterid
grampositiivseteks (G+) ja gramnegatiivseteks (G-).
Eristamine:

19. Gram +
Gram-positiivsed bakterid moodustavad olulise osa inimese
mikrobiootast, eriti laktobatsillid
Põhjustavad ka infektsioone: difteeria, tuberkuloos, botulism,
teetanus jne
Staphylococci
Streptococci

20. Gram -
Gram-negatiivsed bakterid kuuluvad samuti inimese
mikrobioota kooslustesse.
Põhjustavad ka infektsioone: läkakõha, katk, koolera, gastriit
jne
Gonorrhea Meningitis

22. Bakterite tähtsus
looduses:
Bakterid on looduses orgaanilise aine
lagundajad e destruendiddestruendid.
Nad tagastavad atmosfääri taimede poolt omastatud
süsihappegaasi ja suurendavad mullas huumuse osa.
Bakterid tagavad looduses ainete
ringluse.
Osa bakteritest suudab kasutada
õhulämmastikku.

23. Bakterite kasutamine
biotehnoloogias:
Antibiootikumide tootmiselAntibiootikumide tootmisel (nt tetratsükliin)
Vitamiinide tootmiselVitamiinide tootmisel (nt B12
vitamiin )
Hormoonide tootmiselHormoonide tootmisel (nt insuliin)
Puhastusvahendite tootmiselPuhastusvahendite tootmisel (nt biolisanditega
pesupulbrid )
Toiduainete tootmiselToiduainete tootmisel (nt juust, jogurt)
Aminohapete tootmiselAminohapete tootmisel (nt maitsetugevdajad)

24. Bakterite kasutamine
biotehnoloogias:
Seenhaiguste tõrjeksSeenhaiguste tõrjeks
Komposti valmistamiseksKomposti valmistamiseks
Silo valmistamiseksSilo valmistamiseks
BaktertväetisedBaktertväetised
BiopuhastidBiopuhastid