Teadmuse visualiseerimise vahendid
•
0 likes•1,817 views
Loenguslaidid Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate instituudi kursusel DTI6001.DT Õppimine kõrgkoolis, 30. oktoober 2020
Recommended
Recommended
More Related Content
What's hot
What's hot (20)
Similar to Teadmuse visualiseerimise vahendid
Similar to Teadmuse visualiseerimise vahendid (20)
More from Hans Põldoja
More from Hans Põldoja (20)
Recently uploaded
Recently uploaded (11)
Teadmuse visualiseerimise vahendid
- 1. Teadmuse visualiseerimise vahendid DTI6001.DT Õppimine kõrgkoolis Õppimine kõrgkoolis 2019 Õpioskused ng ja allikatele viitamine oogiad ja nende roll hiskonnas Digipädevused Ülevaade õpikeskkondadest Tallinna Ülikooli digitaalsed teenused Sotsiaalmeedia roll õppimise toetajana Koostöökeskkonnad ja veebirakendused Esitluste koostamine Ideekaardid, mõistekaardid ja infograafika Digipädevuste hindamine e-Portfoolio Õppimise planeerimine Ajajuhtimine Eksamiteks ja arvestusteks ettevalmistumine Välisõpingute võimalused Ülikooli õppekorraldus Kirjalik- ja suuline eneseväljendusoskus Akadeemiliste tekstide liigid ja kirjutamise põhimõtted Akadeemilise teksti keel ja stiil Konspekteerimine Esinemine ja ettekannete tegemine Üliõpilastööde vormistamine Teadusartikli struktuur ja sihipärane lugemine
- 2. Esseed
- 3. Ideekaardid
- 4. Ideekaardid • Diagramm informatsiooni visuaalseks esitamiseks • Hierarhiline, näitab osade suhet tervikusse • Meetodi populariseeris kirjanik ja BBC saatejuht Tony Buzan ca 1974 • Ideekaart — mind map
- 5. Kasutusvõimalused • Kirjutise, esitluse, koolituse vms sisu kavandamine • Mingi teema parem mõistmine • Koosolekute juhtimine • Ajurünnak • Märkmete tegemine • …
- 7. Õppimine kõrgkoolis 2019 Õpioskused Infootsing ja allikatele viitamine Digitehnoloogiad ja nende roll ühiskonnas Digipädevused Ülevaade õpikeskkondadest Tallinna Ülikooli digitaalsed teenused Sotsiaalmeedia roll õppimise toetajana Koostöökeskkonnad ja veebirakendused Esitluste koostamine Ideekaardid, mõistekaardid ja infograafika Digipädevuste hindamine e-Portfoolio Õppimise planeerimine Ajajuhtimine Eksamiteks ja arvestusteks ettevalmistumine Välisõpingute võimalused Ülevaade instituudi akadeemilistest suundadest ja nende tegevusest Digitehnoloogiate seosed ülikooli fookusvaldkondadega Ülikooli õppekorraldus Kirjalik- ja suuline eneseväljendusoskus Akadeemiliste tekstide liigid ja kirjutamise põhimõtted Akadeemilise teksti keel ja stiil Konspekteerimine Esinemine ja ettekannete tegemine Üliõpilastööde vormistamine Infoallikad ja infootsing Otsingumootorid ja päringu sõnastamine Teaduskirjanduse andmebaasid Allikate usaldusväärsuse hindamine Allikatele viitamine Teadusartikli struktuur ja sihipärane lugemine Näide 1: kursuse kavandamine
- 8. Historical and Philosophical Background of Open Education Free software movementhttp://en.wikipedia.org/wiki/Free_software_movement Public libraries and library movement http://en.wikipedia.org/wiki/Public_library Free adult education Folk high school http://en.wikipedia.org/wiki/Folk_high_school Distance education and open universities The open classroom movement Open schooling http://en.wikipedia.org/wiki/Open_classroom Ivan Illich: Deschooling Society Open content Open educational resources OER OCW The open education movement The Cape Town Open Education Declaration http://www.capetowndeclaration.org Creative Commons Paris OER Declaration Organizations UNESCO Mozilla Foundation Wikimedia Foundation http://www.unesco.org/new/en/communication-and-information/access-to-knowledge/open-educational-resources/what-is-the-paris-oer-declaration/ Black, A. (1997). Lost Worlds of Culture: Victorian libraries, library history and prospects for a history of information. Journal of Victorian Culture, 2(1), 95–112. doi:10.1080/13555509709505940 Cited by 15 The Routledge International Handbook of Lifelong Learning, Chapter 16: Toiviainen, T. (1995). A comparative study of Nordic residential folk high schools and the Highlander Folk School. Convergence, 28(1), 5–17. http://en.wikipedia.org/wiki/Distance_education http://en.wikipedia.org/wiki/Open_University Sumner, J. (2000). Serving the System: A critical history of distance education. Open Learning: the Journal of Open and Distance Learning, 15(3), 267–285. doi:10.1080/713688409 Cited by 10 Popular education http://en.wikipedia.org/wiki/Popular_education Paulo Freire http://en.wikipedia.org/wiki/Paulo_Freire La Belle, T. J. (1987). From Consciousness Raising to Popular Education in Latin America and the Caribbean. Comparative Education Review, 31(2), 201–217. Cited by 33 Näide 2: lõputöö ühe peatüki kavandamine
- 9. Avatud haridus - kuidas digivõimalused õppimist muudavad? Mis on avatud haridus? Näited Tallinna Ülikoolist Avatud hariduse tulevik Digitaalsete õpimärkide kasutamine Õpilepingud Ajaveebipõhised kursused Mida annab õpileping õppijale? Mida annab õpileping õppejõule? Ülevaate õppijate õpieesmärkidest ja taustast Suurem iseseisvus ja kontroll oma õppimise üle Parem võimalus pöörata tähelepanu igale õppijale eraldi Parem teadlikkus kursuse eesmärkidest Küsimused Millistes õpikontekstides ja kuidas rakendada Eestis avatud hariduse põhimõtteid? Kuidas meie saame panustada ülemaailmsesse avatud hariduse liikumisse? Võimalus kasutada õpilepinguid enesehindamisel Väljakutsed tulevikuks Kuidas toetada õpilepingute koostamist, täiendamist ja tagasisidestamist digivahenditega? Milliseid õpianalüütika ja personaliseeritud õppimise võimalusi õpilepingud avavad? Väljakutsed tulevikuks Ajaveebipõhise kursuse mudeli kohandamine suurema osalejate arvuga kursustele Õpianalüütika ja andmete visualiseerimine Õppijate kõrgendatud ootused privaatsuse suhtes Ajaveebipõhiste kursuste väärtus Kannavad edasi esialgseid ideid veebist kui avatud ja hajutatud keskkonnast Väljakutsed tulevikuks Terve õppekava katmine õpimärkidega Õppijate kaasamine õpimärkide disainimisse ja väljaandmisesse Personaalsete õpiteede visualiseerimine ja õpianalüütika Näide 3: ettekande kavandamine
- 17. Mõistekaardid
- 18. Novak, J. D. (2010). Learning, Creating, and Using Knowledge: Concept Maps as Facilitative Tools in Schools and Corporations. Routledge.
- 20. Mõistekaardi osad • Fookusküsimus • Mõisted • Ühendusjooned • Seoste sildid
- 21. Protsess 1. Sõnasta fookusküsimus 2. Kirjuta välja peamised mõisted 3. Vali kõige üldisem mõiste ning kategoriseeri ülejäänud mõisted selle alla 4. Ühenda mõisted ühendusjoontega ning lisa seoseid tähistavad sõnad 5. Lisa vahepealsed mõisted, kui ühe mõiste all on enam kui neli mõistet
- 23. Reiska, P. (2009). Mõistekaardid IKT abil. K. Pata, & M. Laanpere (toim), Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat (lk 101–116). TLÜ informaatika instituut. https://opikeskkonnad.files.wordpress.com/ 2016/09/ tiigriope_haridustehnoloogia_kasiraamat.pdf Mõistekaardid IKT abil 101 Mõistekaardid IKT abil6. Priit Reiska Mõistekaardi meetodi kirjeldus6.1. Loodusainete ebapopulaarsus õpilaste hulgas ei ole Eestile uus probleem. Vähesest huvist tingitud kesine motivatsioon on näiteks koolifüüsika võõ- randumise üheks põhjustest (Voolaid, 2001). Need tendentsid on valdavad ka enamustes teistes Euroopa riikides (Coughlan, 1999). Rahvusvahelise võrdlusuuringu TIMSS 2003 tulemused näitavad selgelt, et Eesti õpilastel ei ole probleemiks mitte loodusainete-alased teadmised, vaid suhtumine neisse (Martin, Mullis, Gonzalez & Chrostowski, 2004). Ühe lahendusena loodusaineid “august” välja aidata nähakse nende ainete interdistsiplinaar- set õpetamist. Idee ise ei ole uus, kuid meetodeid sellise õpetusviisi teos- tamiseks seni napib. Tänapäeval kasutatakse mõistekaardi meetodit (ingl. k. concept mapping , lühendatult edaspidi CM) loodusainete didaktikas väga laialdaselt ja edukalt. Täpsema ülevaate CM-i senisest kasutamisest loodus- teaduste didaktikas annavad Reiska, (1999, 2005) nsing Fischler ja Peuckert (2000). CM-i laialdast kasutust kooliõpetuses on senini takistanud suhteli- selt suur ajakulu mõistekaartide analüüsil. Seda probleemi on aga võimalik lahendada arvuti kasutuselevõtuga mõistekaartide koostamisel ja analüüsil. Vastav tarkvara on loomisel. Artikkel annab lühiülevaate CM-ist, keskendu- des eelkõige selle meetodi kasutusele loodusainetes tunnis tänapäevaseid IKT vahendeid kasutades. Autor on tegelenud selle meetodi kasutamise ja edasiarendamisega viisteist aastat, alustades „pliiatsi ja paberi“ tehnikast ja lõpetades arvutipõhise mõistekaartide konstrueerimise ning analüüsiga. Aastal 2001 läbi viidud uuring näitas, et Eesti koolides on meetod CM loo- dusteaduste õpetamisel seni veel väga vähe kasutust leidnud (Kütt, 2001). Kuna suures osas ei ole kirjeldatava meetodi puhul veel eestikeelset termi- noloogiat välja kujunenud, antakse kasutatavate eestikeelsete mõistete järel sulgudes inglisekeelne vaste. Definitsioon ja ajalugu6.1.1. Selle meetodi puhul ühendadakse mõisted (ingl. k. concept) omavahel seos- tega (ingl. k. relation), koostades niimoodi mõistekaardi (ingl. k. concept map). Mõistekaardi väikseimaks infot kandvaks osaks loetakse ühte lauset (ingl. k. proposition). Lause moodustavad kaks omavahel seoses olevat mõis-
- 28. Mõistekaardid vs ideekaardid • Ideekaardil on ainult üks keskne mõiste • Ideekaardil puuduvad ühendavad sõnad • Ideekaardil on tüüpiliselt ainult lineaarne struktuur
- 30. Sõnapilved
- 33. Ajajooned
- 35. Joonised
- 40. Infograafika
- 45. (Minard, 1869)
- 50. IFIFB/16.DT Informaatika õppekavaversioon 103 üliõpilast 19 lõpetajat 12 lõputöö juhendaja määratud 24 ilma lõputöö teemata Sügis 2016 Kevad 2017 Sügis 2017 Kevad 2018 Sügis 2018 Kevad 2019 5 30 5 2 3 3 Üks informaatika tudeng viiest lõpetab õigeaegselt eksmatrikuleeritud omal soovil eksmatrikuleeritud ülikooli algatusel
- 51. Ülesanne
- 52. Kasutatud allikad • CmapTools (kuupäev puudub). http://cmapskm.ihmc.us/ rid=1064009710027_1483270340_27090/CmapTools%20- %20Concept%20Map%20About%20Concept%20Maps.cmap • CmapTools (kuupäev puudub). http://cmapskm.ihmc.us/ rid=1064009710027_279131382_27088/CmapTools%20- %20Bulding%20a%20Concept%20Map.cmap • Minard, C. J. (1869). Carte figurative des pertes successives en hommes de l'Armée Française dans la campagne de Russie 1812–1813. https:// patrimoine.enpc.fr/document/ENPC01_Fol_10975?image=54
- 53. See materjal on avaldatud Creative Commons Autorile viitamine–Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsentsi alusel. Litsentsi terviktekstiga tutvumiseks külastage aadressi http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Hans Põldoja hans.poldoja@tlu.ee DTI6001.DT Õppimine kõrgkoolis https://dti6001.wordpress.com Digitehnoloogiate instituut Tallinna Ülikool